Keskkonnaagentuur: möödunud aastal raiemaht kasvas
(48)Raiemaht kasvas 2022. aastal 10,9 miljonilt kuupmeetrilt 11,4 miljonile kuupmeetrile, selgus keskkonnaagentuuri metsainventuurist.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemahu eksperdihinnang on 11,4 miljonit m3, püsides riigimetsas eelmise aasta tasemel.
Keskkonnaagentuuri täna avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete kohaselt on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60 protsendi ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.
Kaitsealuseid metsi on rohkem
Eesti metsast 49 protsenti moodustavad okaspuu- ning 51 protsenti lehtpuumetsad. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud jäänud võrreldes varasemate aastatega samaks. Viimastel aastatel on tõusutrendis segapuistud ehk nende metsade osakaal, kus kasvab kolm või enam erinevat puuliiki. „Segametsade hulga kasv annab lootust, et metsad on tulevikus tervemad – üheliigilised puistud on vastuvõtlikumad kahjuritele ja haigustele,“ selgitas Denks. Samuti on suurenenud vanade metsade pindala.
Aastaga on kasvanud kaitsealuste metsade osakaal ulatudes metsainventuuri andmetel 31 protsendini. Seejuures on enim suurenenud range kaitse all oleva metsamaa osakaal, mis moodustab 18,1 protsenti. Selle näitajaga on Eesti Euroopa riikide seas kolmandal kohal pärast Liechtensteini ja Itaaliat.
Metsa tagavara juurdekasv oli eelmisel aastal kokku 15,6 miljonit tihumeetrit. Metsa tagavara langes 457 miljoni m3-ni, kuid tulevasteks aastateks on Taivo Denksi sõnul näha stabiliseerumise märke. Raiemaht kasvas 2022. aastal eksperdihinnangu alusel 10,9-lt miljonilt m3-lt 11,4ni. Raiemaht riigimetsas püsis varasemal tasemel moodustades Eesti kogu raiemahust pea kolmandiku.
Eksperdihinnang koostatakse RMK tegeliku raie ja erametsa raiedokumentide (metsateatised) ning kaugseire andmete alusel. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.
