Meelis Uustal: kui liigirikkad alad on kaitse all, siis saavad Tallinna loodust nautida kõik tänased ja homsed põlvkonnad
(16)„Lisaks sellele, et kaitsealad on elupaikadeks mitmetele ohustatud liikidele, on oluline, et linnakeskkonna suured rohealad pakuvad inimestele loodushüvesid – vähendavad müra ja sademevee probleeme, muudavad kuumal ajal linnaõhu jahedamaks ja puhastavad seda, loodusradadel saab ka vabas õhus puhata ja sporti teha,“ ütleb looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. Aga kus need Tallinna väärtuslikud kaitsealad asuvad, kes seal elavad ja kuidas saame kaasa aidata nende kestmajäämisele?
Tallinnas asuvatest kaitsealadest on enim tuntud Aegna maastikukaitseala, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala. Need on ühed vanimad kaitsealad, mis on moodustatud juba aastakümneid tagasi.
Tallinna suurimad rohealad
Meelis Uustal räägib, et Pirita jõeoru maastikukaitsealal kaitstakse nii väärtuslikke maastikke ja taimekooslusi kui ka Pirita jões elavaid kalu ja selgrootuid. „Näiteks elavad Pirita jõeoru maastikukaitsealal võldas ja hink, toredad pisikesed kalad, kes vajavad puhtamat vett – Pirita jõgi sobib neile. Pirita jõeoru maastikukaitseala suured alad on võetud ka üleeuroopalise Natura 2000 kaitsealade võrgustikku, mille raames kaitstakse ennekõike jõeäärseid väärtuslikke niidukooslusi. Ning muidugi saab jõeäärset loodust nautida ka inimene.“
Mõnes mõttes sarnane on Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, mis on samuti päris suur, ulatudes paljude Tallinna inimeste naabruskonda. Uustal rõõmustab, et inimesed on selle paiga väga hästi vaba aja veetmisel omaks võtnud. Seal saab käia puhkamas, linnulaulu nautimas, sporti tegemas. „Nõmme-Mustamäe metsatukad pakuvad inimestele kõiki vajalikke ökosüsteemi teenuseid. Seal on ka mitmeid kaitsealuseid liike. Hiljutised uuringud näitasid, et Nõmme-Mustamäe metsades on esindatud meie mõlemad kaks jäneseliiki – halljänes ja valgejänes. Valgejänes on märksa rohkem peidus, teda märkab enamasti vaid talvisel ajal jälgede järgi. Samuti on Nõmme-Mustamäe külje all elupaiga leidnud kasetriibik – selline pisikene hiire moodi tegelane.“
Põhja-Tallinnas on meil Paljassaare hoiuala, mis on teada-tuntud linnuparadiis. Uustal ütleb, et tegemist on tõepoolest Tallinna ja lähipiirkonna kõige põnevama linnupaigaga, kus pesitsevad paljud erinevad linnud ja kust neid veelgi rohkem läbi rändab.
Hea õnne korral võib seal isegi šaakalit varitsemas kohata.
„Tänase seisuga on seal täheldatud suisa kahtsada neljakümmend erinevat linnuliiki. Ja peaaegu igal aastal kohatakse ka mõnda uut linnuliiki.“ Paljassaare maastik eristub olulisel määral ülejäänud Tallinna maastikust – seal saab mere äärde minna, seal on suuri roostikuväljasid ja rannaniit, mida taastavad mägiveised, seal on huvitavaid metsi ja niidualasid. „Kokkuvõttes väga põnev koht, kus ringi liikuda. Hea õnne korral võib seal isegi šaakalit varitsemas kohata, ka mäger on sinna kolinud. Paljassaare hoiualal on tõesti üllatav liigirikkus.“
Omadega soos
Lisaks Tallinnas asuvatele riiklikele kaitsealadele võib välja tuua ka kohalikud kaitsealad, näiteks Harku metsa kaitseala, Merimetsa kaitseala ja Pääsküla raba kaitseala, kus kaitstakse erinevaid metsa- ja sookooslusi, aga ka kuivi niidukooslusi. „Tegemist on küllaltki unikaalse kohaga, sest lühikese teekonna kaugusel Tallinna kesklinnast jõuab sohu. Lähiaastatel kavatseme sellel osal Pääsküla rabast, mis Tallinna territooriumile jääb, taastada taimekooslusi, et soodele iseloomulikud taime- ja loomaliigid saaksid kenasti edasi vohada.“
Lühikese teekonna kaugusel Tallinna kesklinnast jõuab sohu.
Ka Harku metsa kaitseala on põnev koht, kus on nii vanu sookooslusi kui ka väga erineva ilmega metsakooslusi ja paljudele kohalikele tuntud järv, millele Tallinna nimekomisjon andis ametliku nime alles mõni kuu tagasi. „Lisaks inimestele, kes seal talvel uisutavad ja suvel suplevad, armastavad Rõngasjärve näiteks kärnkonnad, kohe hea meelega koevad seal,“ jagab Uustal.
Merimetsa kaitseala on samuti Põhja-Tallinna väga oluline roheala. Tegemist on suure metsakooslusega, kus kasvavad enam kui saja aasta vanused männid. Mändide vahel paiknevad kuivad niidualad, mis sobivad kuivalembestele taimedele ja loomadele. Ja ka inimestele meeldib nendel niitudel jalutada ning õiterikkust nautida. Uustal ütleb, et viimastel aastatel on selgunud, et mitte ainult inimestele, vaid ka konnadele: seal on kohatud suisa nelja liiki kahepaikseid. „Kuna nende kudemistiikide seisund on kehvapoolne, siis juba sel aastal proovime mõned tiigid taastada, et järgmisel kevadel saaksid konnad ja vesilikud sobilikud kudemiskohad.“
Tallinn saab kaitsealasid juurde
Moodustamisel on neid kaks. Astangu-Mäeküla kaitseala paikneb Haabersti linnaosas ja selle ala kohta ütleb Uustal, et tegemist on suhteliselt väiksel maa-alal oleva ilmselt Tallinna kõige elurikkama piirkonnaga. „Seal on kokku sattunud väga palju erinevaid liike ja kooslusi.“
Teiseks uueks kaitsealaks saab Kakumäe metsa kaitseala, mis asub Kakumäe poolsaare tipuosas. „Tegemist on Kakumäe piirkonna viimaste suuremate metsadega, mis näevad kohati välja väga ürgilmelised ja on kohalike elanike seas armastatud jalutamise ja ja tervisespordi tegemise kohad,“ räägib Uustal.
