Mida annavad linnale lineaarpargid?
(49)Mida aeg edasi, seda rohkem oskavad Tallinna linnaelanikud hinnata, aga ka nõuda pealinna rohealasid, mis oleksid ühtaegu inimesele mõnusad kasutada, aga ka liigirikkad taimede ja loomade poolest.
Lisaks nn taskuparkidele koguvad üha suuremat tähtsust lineaarpargid ehk looduslikuma mulje ja niidulaadse kooslusega rohealad, mis koos moodustavad Tallinna linna rohekoridori, läbides mitmeid linnaosi ning eriilmelisi maastikke. „Inimeste arusaamad ja ootused on seoses rohealadega pöördeliselt muutunud. Kui enne tekitas küsimusi, miks mõni ala on niitmata, siis nüüd tullakse küsimusega, miks te niidate. Inimesed oskavad paremat linnaruumi tahta. Selle pakkumine ja väljakujunenud praktikate muutmine on päris hea väljakutse,“ kinnitab kodanike keskkonnateadlikkuse tõusu Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitekt-linnaplaneerija Ivo Heinrich Arro.
Läbi linna laiutavad rohekombitsad
„Ühendatud rohealad on linlasele tähtsad ennekõike elukeskkonna seisukohast. Inimese igapäevased liikumisteed peavad olema meeldivad. On mitmeid uuringuid, mille järgi on inimese stressitase rohelises linnaruumis madalam ja õnnetunne suurem. Lisaks on liigirikkus inimesele oluline ka linnaökoloogia seisukohast. Kui me räägime kliimasoojenemisest ja ekstreemsetest ilmastikuoldusest, siis rohealad pakuvad neile leevendust,“ selgitab Arro rohekoridoride laiemaid kasutegureid.
Laias laastus on Tallinna linnas kaks suuremat roheala, kuut linnaosa läbiv 13 kilomeetri pikkune Putukaväil Hiiult Põhja-Tallinnani ning kolme linnaosa läbiv üheksa kilomeetri pikkune Klindipark kesklinnast Piritani. Kaks roheala puutuvad omavahel mõtteliselt kokku vanalinna bastionaalvööndis. Putukaväila projekti on arendatud 2019. aastast, Klidniparki 2021. aastast. Rohevõrgustike kokkusidumine võeti fookusesse Tallinn 2035 strateegia raames.
Klindipargi peidetud väärtused
„Lasnamäe linnaosast läheb läbi väga võimas erinevate looduskooslustega maastikuline element, mida tegelikult kohalikud juba kasutavad. Klindipargi konkursi lähteülesande koostamise raames sai selgeks, et selle ida poolt tuleva kombitsa saab kesklinna bastionivööndis Putukaväilaga ühendada,“ jagab praegu lapsekingades Klindipargi projekti saamislugu Tallinna strateegiakeskuse linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam.
„Looduslikult on see väga eriline piirkond, mille osad ka erinevalt välja joonistuvad. Näiteks Kumu või Suhkrumägi, kus klint on kõige kõrgem, samal ajal kui Pirita pool ootab juba ürgorg. Eelmisel aastal kuulutasime välja ideekonkursi, mille eesmärk oli luua sellele eripalgelisele maastikule ühtne inimese- ja keskkonnasõbralik avaliku ruumi lahendus, mida jupi kaupa ellu viima hakata. Lähteülesande püstitamisele saime märkimisväärse sisendi ideekorje abil, kus ligi 600 kohalikku inimest tõi välja asukohapõhised spetsiifilised nüansid, mis neile tähtsad on. See aitas meil konkursi lähteülesannet täpsustada ja leida lahendusi, mis kohalikke kõnetavad. Praegu on ala kohati inimestele raskesti läbi- ja ligipääsetav: järsk paekallas lõikab potentsiaalsed linnaosavahelised trajektoorid läbi. Nende kokkutraageldamine on oluline aspekt ja see on ka võidutöö üks suuri boonuseid, et ala on terviklikult läbi mõeldud ja loodud ühtne narratiiv. Võtmesõnaks on erinevate piirkondade koormustaluvuse management.“
Esimene objekt Suhkrumäe sild
Mulluse konkursi võitis OÜ Sfäär Planeeringud ja sel aastal toimub ka esimene sekkumine: Suhkrumäele, Klindipargi kõige loodustundlikumale alale, valmib vaateplatvormiga Paevälja sild, mis hakkab asendama praegust platoolõhe ületamiseks pandud planku. See teeb alal liikumise märksa ohutumaks ja lubab ohutult nautida vaadet linnale ning Tallinna lahele.
„See on esimene väike traageldus, mille me saame ära teha. Siiski tuleb tõdeda, et võidutöö puhul on tegemist esialgse ja üldise lahendusega. Nüüd on järgmine samm ruumiosad ükshaaval ette võtta ja vaadata, millised on looduslikud tingimused: kus on kaitsealuseid taimi, millised on ühendused, mida luua või soodustada. See on detailse projekteerimise ülesanne,“ selgitab Aitsam, et klindipargi valmimise lõpptähtaeg on alles kaugel.
„Tallinn on selline unikaalne piirkond, kus lineaarsete parkide rajamine nii mastaapses mahus on võimalik. Ühtpidi on Tallinn kompaktne, teistpidi jälle hõre linn, kus erinevate perioodide jooksul on funktsioonid vahetunud. Hea näide on Putukaväil: ühel ajastul oli see kasutuses raudtee- ja kõrgepingeliinide koridorina, nüüd aga oleme liikumas täiesti teises suunas ja teeme sellest roheala. Klindipargi puhul on loodusväärtus kogu aeg olemas olnud, kuigi ajalooliselt olid seal piirkonniti ka lubjakaevandused ja nendega seotud rajatised. Klindipargi teeb väga eriliseks see, et ürgne keskkond on ühtaegu nii lähedal ja tuntav. See on pealinna kontekstis harukordne,“ tõdeb Aitsam.
Loe Klindipargi kohta pikemalt www.tallinn.ee/et/klindipark
Putukaväil sammuke ees
2019. aastal töösse läinud Putukaväili idee on juba jõudnud eskiisideni ning üht-teist on ellugi viidud.
„Putukaväil on jagatud üheksaks ruumiosaks. See algab Tallinna vanalinna bastionaalvööndist, liigub läbi Kopli kaubajaama, Paavli, Pelguranna, Merimetsa, Mustjõe ja Väike-Õisemäe, sisuliselt Hiiuni välja ja miks mitte sealt kunagi ka edasi,“ kutsub Ivo Heinrich Arro inimesi Tallinna rohealasid terviklikumalt nägema.
„Uutest projektidest läheb kohe töösse Paavli-Pelguranna garaažide vahelise ala park koos pargiteede ja -rajatistega. Samamoodi läheb ehitusse Tallinna esimene rendiaed, mis tuleb Ehte ja Kolde nurgale. See on Tallinna esimene rendiaed, kus linn ehitab taristu välja ja inimestel on võimalik osa sellest endale rentida,“ lisab Arro.
Esimene rendiaed
Lisaks rohealade populaarsuse kasvule on kasvamas nõudlus ka linnaaedade järele. Neid on Tallinnas 30 ringis ning mitmetel aedadel on ootejärjekorrad. Esimene rendiaed, Pelgu ühisaed, on kontseptsioon, kus kaasaegse kujundusega aiamaale on loodud läbimõeldud lahendused köögisaaduste kasvatamiseks ning vaba aja veetmiseks. Erinevalt kogukonnaaedadest on Pelgu aias pandud suurt rõhku turvalisusele, et keegi ei saaks aiahuviliste tööd rikkuda.
„Merimetsas, Mustjõel ja Hiiul jätkuvad ettevalmistavad tegevused, milleks on täpsem projekteerimine ja väljaehitamine,“ jagab Arro, millised Putukaväila osad järgmisena töösse lähevad.
„Ka minult küsitakse tihti, millal Putukaväil valmis saab, aga tegelikult ei saagi seda niivõrd mastaapsete lineaarparkide puhul öelda. Ruumiosad ehitatakse välja etapiti ja mõni osa on juba täna valmis, aga mõni teine saab mugava lahenduse alles mitme aasta pärast. Tallinna rohealadel liikudes tasuks meeles pidada, et minu kodu ei ole ainult minu korter või maja. Minu kodu on terve linn ja ma suhtun ka rohealadesse heaperemehelikult,“ toonitab Arro vajadust juba praegu kõike loodut hästi hoida ning suuremat pilti näha.
Loe Putukaväila projekti kohta pikemalt www.putukavail.ee/
