Laulu- ja tantsupeo korraldajad väärivad suurt tunnustust!

„Jäätmehoolduseeskiri ja Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord annab võimaluse nii suurtel sündmustel, nagu seda on laulu- ja tantsupidu, kasutada veel selle aasta lõpuni ka ühekordseid nõusid, kuid korraldajad pingutavad selle nimel, et peol tekiks jäätmeid võimalikult vähe. Seetõttu tuleb neid väga tunnustada ja toetame neid selle tegevuse juures igati,“ kommenteerib Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti. Pandipakendi kasutamise süsteemi on varasemalt kasutatud ka kahel järjestikusel Maijooksul, samuti Brigitta festivalil. „Kui korraldajad on alguses natuke kartnud, kuidas nad sellega toime tulevad, siis pärast on oldud väga rahul, sest jäätmeid pole sisuliselt tekkinud. Lisaks on ka üks tülikas probleem vähem. Nimelt pole vaja prügikaste tühjendada ega võidelda sellega, et tuulega plastist joogitopsid ja taldrikud laiali lendaks, ning ka lindudel pole võimalust nõusid loodusesse tassida,“ selgitab ta ja lisab, et selline muudatus nõuab külastajatelt ja osalejatelt harjumist. „Usun, et see aasta kulgeb harjumuste muutmise tähe all ja edaspidi võetakse seda juba enesestmõistetavalt.“

Laulupeo puud

Euroopa rohelise pealinna aasta ning XIII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks istutas Tallinna linn koos peol osalevate Tallinna kollektiividega üle linna 150 puud 22 erinevasse asukohta üle linna. Puid istutati paikadesse, mis on noorte jaoks tähtsad: koolihoovid, noortekeskuste alad, mängu- ja spordiväljakud.

Kõik laulupeopuud tähistati selle istutanud kollektiivi või kollektiivide nimedega, mis jäävad linna Euroopa rohelise pealinna ja laulupeoaastat meenutama.

„Laulu- ja tantsupidu on keskkonnateemasid pidanud oluliseks juba aastaid ja ka varem on selles suunas samme astutud. 2004. aastal käisime metsa istutamas, eelmisel peol olid meie nõud biolagunevatest materjalidest. Oli üsna loogiline jätk muuta laulu- ja tantsupidu veelgi loodushoidlikumaks. Väga äge on seda teha koostöös Euroopa rohelise pealinnaga. Meie jaoks oli see, kui saime teada, et Tallinn valiti Euroopa roheliseks pealinnaks, väga rõõmus uudis,“ selgitab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

Keskkonnasäästlikud kaunistused

Koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga saavad Tallinna põlispuud laulupeo ajaks endale ümber punutud paelad. Nii on kaasatud ka need lapsed, kes käsitööd teevad. Paelu punuti käsitöötundides, kasutades taaskasutusmaterjale. Käiku läksid vanad erksat värvi trennisärgid, värvilised laudlinad ja muu tekstiil, mis kodus enam kasutust ei leidnud. Seekordse laulu- ja tantsupeo väljakute kujunduskunstnik Kristjan Suits on valmistanud lavakujundused puidust. Osaliselt kasutatakse Kalevi staadioni kujunduselemente ka lauluväljakul.

Üks mure vähem

Koos Tallinna linnaga asuti kaardistama suuremaid kitsaskohti ja märksõnadeks said transport, joogivesi ning korduskasutatavad nõud. „Väga tore algatus on see, et peo nädalavahetusel on kolmel päeval kõigile inimestele, kes Tallinnas liiguvad, ühistransport tasuta. Üks suur mure inimestel vähem. Nad ei pea mõtlema, kust saada pilet ja kui palju see maksab. Nüüd võid istuda bussi, trammi või trolli ja lihtsalt liikuda valitud suunas. Suurepärane algatus,“ kommenteerib Weidebaum. Lisaks toob ta välja teise Tallinna linna algatuse seoses transpordiga. „Mitukümmend trammi on pandud ootama laulupeolt lahkujaid. See on selge ja võimas sõnum, et palun liikuge suurürituse ajal ühistranspordiga.“

Kui varasemalt on olnud probleeme ligi 100 000 inimesele joogivee garanteerimisega, siis sel aastal seda muret pole. „Meil on olnud mitu laulupidu kuumade ilmadega ja vesi on ühel hetkel lihtsalt otsa saanud. Siinkohal on meile väga heaks partneriks Tallinna Vesi, kes tagab tasuta vee Tallinna lauluväljakul nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.“ Nimelt toob Tallinna Vesi puhta joogivee tsisternidega kohale. Lisaks rajati Euroopa rohelise pealinna raames lauluväljakule ka statsionaarsed veekraanid. „See on rohelisele pealinnale võimas veemonument, mis jääb meid suurürituste ajal aastateks aitama. Inimene vajab vett ja selle tagamine on esmatähtis.“ Kolmas suur väljakutse on olnud pandinõude kasutamine. „Õnneks on meil Eestis mitu ettevõtet, kes suudavad sellist teenust pakkuda. Meie hankes osutus valitus Pandipakend, kes varus piisavalt korduskasutatavaid nõusid ja tehnikat, et neid kvaliteetselt ning nõuetekohaselt pesta.“

Kes on rohesaadikud?

Laulu- ja tantsupeol on võimalik jäätmed panna nelja liiki kogumiskastidesse. Kui tekib raskusi mõistmisel, mis kuhu visata, tulevad appi roosa kirjaga rohelisi mütse kandvad rohesaadikud, kes selgitavad, millisesse konteinerisse konkreetne jääde kuulub. Lisaks aitavad rohesaadikud leida lähima pandipakendi tagastustelgi.

Kõigil on oluline roll

Kogu laulu- ja tantsupeo keskkonnasäästlikkuse projekt toetub neljale sambale. Suurtoetajaks on Euroopa roheline pealinn Tallinn, teiseks sambaks on Pandipakend, kolmandaks sambaks väärtused, millest laulu- ja tantsupidu korraldades lähtutakse, ning neljandaks ja kõige olulisemaks sambaks peavad korraldajad üritusel osalejaid ning külalisi. „Puhtama ja keskkonnasäästlikuma laulu- ja tantsupeo õnnestumine sõltub igast inimesest. Me julgustame kõiki igal ajal keskkonnasäästlikult käituma. See on tegelikult lihtne ja jõukohane meile kõigile. Mõelda vaid, et ainult väikese ühise pingutusega suudame hoida ära selle, et meist jääks maha 500 000 ühikut mõttetut plasti, millega pole teha mitte midagi muud, kui ahju ajada.“

Elurikkuse suurendamine

„Kuna laulu- ja tantsupeol on suur roll väärtussõnumite kandjana, otsisime võimalusi koostöös Euroopa rohelise pealinna Tallinnaga, kuidas jõuda ka nende noorteni, kes ei tantsi ega laula. Pöördusime Tartu Ülikooli loodusteadlaste poole, et saada teada, millistele keskkonnaaspektidele saaksime veel tähelepanu pöörata.

Saime teada, et tänapäeval on olulisel kohal elurikkuse suurendamise vajadus, sest inimene on enda ümber loonud väga palju monokultuurset keskkonda, mis pärsib looduslikku tsüklilisust. Loodusteadlased on lugenud kokku lindude arvukuse aastakümnete jooksul ja statistika näitab, et kui mina olin selles vanuses kui tänased laulupeolised, oli meie ümber 50% rohkem linnulaulu kui praegu. Selleaastase laulu- ja tantsupeo raames kutsusimegi noori üles elurikkust enda ümber suurendama ning Tallinna koolides valmistati üle 70 lillekasti. Elurikkuse pesakesi luues algabki elurikkuse suurendamine,“ kommenteerib Weidebaum.

Ka toidupakkujad on lähtunud keskkonnasäästlikkusest. „Näiteks supp, mida meie väikesed esinejad söövad, saab olema eestimaisest toorainest ja vähendatud soolasisaldusega. Jäätis, mida pakutakse, on toodetud kodumaisest koorest ja seda on valmistatud väikeste koguste kaupa. Selleks, et vältida energiakulu külmutamisel. Samuti on jäätis keskkonnasäästlikus pakendis,“ ütleb Weidebaum ja lisab, et jäätis on lastele oluline energiaressurss. „Nad veedavad pikad päevad meie üritusel ja neil on energiat vaja.“ Seevastu suhkruvatti sel korral üritusel ei müüda. Täpselt samamoodi, nagu ei pakuta üritusel alkoholi, ei propageerita ka ebatervislikku toitu.

Laulu- ja tantsupidu on hea koht, kus ette võtta keskkonnasäästlikke samme, ka esmakordseid. „Laulupeol oleme me kõik natuke paremad inimesed. See on väga hea aeg muutusteks,“ ütleb Weidebaum ja lisab, et sel korral on keskkonnasäästlikkus eriti põhjendatud, sest peo mõte on püha maa. „Seda saab tõlgendada erinevalt, aga üks mõte on kindlasti see, et püha on planeet Maa, kus me elame, ja see on meie hoida.“

Vaata rohkem infot SIIT!

Meelespea laulu- ja tantsupeo külastajale ning osalejale

Selleks, et üritus saaks toimuda keskkonnasäästlikult, palun:

- tule üritusele ühistranspordiga või võimalusel jala. Kui oled autoga, siis ära sõida üksi, vaid võta ka sõbrad peale.

- haara kaasa oma veepudel. Puhta joogivee tagab kohapeal Tallinna Vesi.

- kui sa ei tea, kuhu üritusel tekkinud jäätmeid visata, küsi nõu üritusel olevatelt rohesaadikutelt.

- üritusel kasutatakse pandipakendeid. Vii nii taldrikud, kausid, topsid kui ka kahvlid-noad ja lusikad panditagastustelkidesse, kust saad kohe müntides tagasi ka pandiraha (kaks eurot).

- lahku ürituselt ühistranspordiga või jala. Kui oled autoga, siis ära sõida üksi, vaid vii ka sõbrad koju.

Tasuta transport ja tihendatud sõidugraafikud

30. juunist 2. juulini toimuva noorte laulu- ja tantsupeo ajaks paneb Tallinna linn käima kesklinnast väljuvad eribussid, tihendab paljude ühistranspordiliinide sõidugraafikuid ning rajab jalg- ja tõukerataste jaoks eraldi parklad. Samuti on Tallinna ühistransport suurpeo ajal – 30. juunist kuni 2. juulini – kõigile sõitjatele tasuta.

„Tallinn on teinud pikalt ettevalmistusi, et sellesuvise suurpeo ajal oleks nii osalejate kui ka külaliste liikumine võimalikult sujuv. Selleks oleme teinud koostööd laulu- ja tantsupeo sihtasutusega, politsei, erinevate linnaasutuste ja erapartneritega, et leida parimad lahendused transpordi ning liikluse korraldamiseks sel perioodil,“ selgitas abilinnapea Vladimir Svet. „Osalejate ja külaliste peopaika jõudmiseks ning sealt tagasi liikumiseks soovitame kasutada ühistransporti. Lisaks paljude bussi-, trolli- ja trammiliinide graafikute tihendamisele paneme käima bussiliinid 80 ja 81. Koostöös mitme eraparkla omanikuga saavad laulupeole tulijad jätta oma sõiduki päevaks tasuta parklasse ja sealt ühistranspordiga peopaika edasi liikuda. Ainuüksi laulupeo lõppedes ootab peokülalisi Poska tänaval üle 50 trammi, mis väljuvad kesklinna suunas paariminutiliste vahedega. Suurpeo ajal on Tallinna ühistransport kõigile tasuta – mitte üksnes peol esinejatele, vaid ka kõigile Tallinna saabuvatele külalistele.“

Lisainfo SIIT!