Kõige keskkonnasäästlikum laulu- ja tantsupidu
(52)Üsna pea algava XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ üks põhiväärtusi on austus. Austus emakeele, isamaa ja meid ümbritseva looduse vastu. Seetõttu on võetud ürituse eesmärgiks korraldada see keskkonnasäästlikult.
Esimest korda pakutakse laulu- ja tantsupeolistele, nii külastajatele kui ka osalejatele toitu korduskasutusnõudest. See tähendab ligi 150 000 toiduportsu serveerimist osalejatele, lisaks laulupeol ligi 100 000 peolise toitlustamist. Midagi sellist pole varem suurürituste ajal Eestis veel tehtud. Esmakordne algatus saab teoks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, Pandipakendile ning tänu Tallinna linnale, kes eraldas selleks puhuks täiendavad 27 000 eurot. Tänu sellele jääb väga palju prügi tekkimata.
Laulu- ja tantsupeo korraldajad väärivad suurt tunnustust!
„Jäätmehoolduseeskiri ja Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord annab võimaluse nii suurtel sündmustel, nagu seda on laulu- ja tantsupidu, kasutada veel selle aasta lõpuni ka ühekordseid nõusid, kuid korraldajad pingutavad selle nimel, et peol tekiks jäätmeid võimalikult vähe. Seetõttu tuleb neid väga tunnustada ja toetame neid selle tegevuse juures igati,“ kommenteerib Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna juhataja Lüüli Junti. Pandipakendi kasutamise süsteemi on varasemalt kasutatud ka kahel järjestikusel Maijooksul, samuti Brigitta festivalil. „Kui korraldajad on alguses natuke kartnud, kuidas nad sellega toime tulevad, siis pärast on oldud väga rahul, sest jäätmeid pole sisuliselt tekkinud. Lisaks on ka üks tülikas probleem vähem. Nimelt pole vaja prügikaste tühjendada ega võidelda sellega, et tuulega plastist joogitopsid ja taldrikud laiali lendaks, ning ka lindudel pole võimalust nõusid loodusesse tassida,“ selgitab ta ja lisab, et selline muudatus nõuab külastajatelt ja osalejatelt harjumist. „Usun, et see aasta kulgeb harjumuste muutmise tähe all ja edaspidi võetakse seda juba enesestmõistetavalt.“
„Laulu- ja tantsupidu on keskkonnateemasid pidanud oluliseks juba aastaid ja ka varem on selles suunas samme astutud. 2004. aastal käisime metsa istutamas, eelmisel peol olid meie nõud biolagunevatest materjalidest. Oli üsna loogiline jätk muuta laulu- ja tantsupidu veelgi loodushoidlikumaks. Väga äge on seda teha koostöös Euroopa rohelise pealinnaga. Meie jaoks oli see, kui saime teada, et Tallinn valiti Euroopa roheliseks pealinnaks, väga rõõmus uudis,“ selgitab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.
Üks mure vähem
Koos Tallinna linnaga asuti kaardistama suuremaid kitsaskohti ja märksõnadeks said transport, joogivesi ning korduskasutatavad nõud. „Väga tore algatus on see, et peo nädalavahetusel on kolmel päeval kõigile inimestele, kes Tallinnas liiguvad, ühistransport tasuta. Üks suur mure inimestel vähem. Nad ei pea mõtlema, kust saada pilet ja kui palju see maksab. Nüüd võid istuda bussi, trammi või trolli ja lihtsalt liikuda valitud suunas. Suurepärane algatus,“ kommenteerib Weidebaum. Lisaks toob ta välja teise Tallinna linna algatuse seoses transpordiga. „Mitukümmend trammi on pandud ootama laulupeolt lahkujaid. See on selge ja võimas sõnum, et palun liikuge suurürituse ajal ühistranspordiga.“
Kui varasemalt on olnud probleeme ligi 100 000 inimesele joogivee garanteerimisega, siis sel aastal seda muret pole. „Meil on olnud mitu laulupidu kuumade ilmadega ja vesi on ühel hetkel lihtsalt otsa saanud. Siinkohal on meile väga heaks partneriks Tallinna Vesi, kes tagab tasuta vee Tallinna lauluväljakul nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.“ Nimelt toob Tallinna Vesi puhta joogivee tsisternidega kohale. Lisaks rajati Euroopa rohelise pealinna raames lauluväljakule ka statsionaarsed veekraanid. „See on rohelisele pealinnale võimas veemonument, mis jääb meid suurürituste ajal aastateks aitama. Inimene vajab vett ja selle tagamine on esmatähtis.“ Kolmas suur väljakutse on olnud pandinõude kasutamine. „Õnneks on meil Eestis mitu ettevõtet, kes suudavad sellist teenust pakkuda. Meie hankes osutus valitus Pandipakend, kes varus piisavalt korduskasutatavaid nõusid ja tehnikat, et neid kvaliteetselt ning nõuetekohaselt pesta.“
Kõigil on oluline roll
Kogu laulu- ja tantsupeo keskkonnasäästlikkuse projekt toetub neljale sambale. Suurtoetajaks on Euroopa roheline pealinn Tallinn, teiseks sambaks on Pandipakend, kolmandaks sambaks väärtused, millest laulu- ja tantsupidu korraldades lähtutakse, ning neljandaks ja kõige olulisemaks sambaks peavad korraldajad üritusel osalejaid ning külalisi. „Puhtama ja keskkonnasäästlikuma laulu- ja tantsupeo õnnestumine sõltub igast inimesest. Me julgustame kõiki igal ajal keskkonnasäästlikult käituma. See on tegelikult lihtne ja jõukohane meile kõigile. Mõelda vaid, et ainult väikese ühise pingutusega suudame hoida ära selle, et meist jääks maha 500 000 ühikut mõttetut plasti, millega pole teha mitte midagi muud, kui ahju ajada.“
Ka toidupakkujad on lähtunud keskkonnasäästlikkusest. „Näiteks supp, mida meie väikesed esinejad söövad, saab olema eestimaisest toorainest ja vähendatud soolasisaldusega. Jäätis, mida pakutakse, on toodetud kodumaisest koorest ja seda on valmistatud väikeste koguste kaupa. Selleks, et vältida energiakulu külmutamisel. Samuti on jäätis keskkonnasäästlikus pakendis,“ ütleb Weidebaum ja lisab, et jäätis on lastele oluline energiaressurss. „Nad veedavad pikad päevad meie üritusel ja neil on energiat vaja.“ Seevastu suhkruvatti sel korral üritusel ei müüda. Täpselt samamoodi, nagu ei pakuta üritusel alkoholi, ei propageerita ka ebatervislikku toitu.
Laulu- ja tantsupidu on hea koht, kus ette võtta keskkonnasäästlikke samme, ka esmakordseid. „Laulupeol oleme me kõik natuke paremad inimesed. See on väga hea aeg muutusteks,“ ütleb Weidebaum ja lisab, et sel korral on keskkonnasäästlikkus eriti põhjendatud, sest peo mõte on püha maa. „Seda saab tõlgendada erinevalt, aga üks mõte on kindlasti see, et püha on planeet Maa, kus me elame, ja see on meie hoida.“
Vaata rohkem infot SIIT!