Avaneb uus taotlusvoor: Läänemere maade tööhõive ja avalike teenuste koostööprojektid saavad rahastuse

Kas plaanite veel sel aastal tõmmata käima mõne Läänemere-äärseid riike kaasava projekti tööhõive või avalike teenuste parendamiseks? Meil on selles vallas suurepärane uudis: nüüd on võimalik Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmist (Central Baltic Programme) neile projektidele ka rahastus saada. Dokumendid tuleks esitada oktoobri keskpaigaks ja kogu programmist jagatakse laiali 122 miljonit eurot.

Nelja Läänemere-äärset riiki – Eestit, Lätit, Soomet ja Rootsit – kaasav programm on võtnud selle aasta lõpus rahastusfookusse väikeprojektid, mis keskenduvad kahe konkreetse probleemi lahendamisele mõnes Läänemere piirkonnas: kas tööhõive või kohalike avalike teenuste taseme tõstmine. Kogu ettevõtmise eesmärk on rahastada kvaliteetseid projekte Eesti, Soome, Rootsi ja Läti partnerite vahel, et ühiseid väljakutseid koos vastu võtta. Selliste piiriüleste programmide ühiseks nimetajaks on INTERREG – Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahend, millega arendatakse koos eri piirkondade potentsiaali. Programmis osaleval projektil peab olema selge rahvusvaheline kasu, sest suuri eesmärke ei saagi tihtipeale riigisiseselt ette võtta.

Väikesed projektid, et kutsuda ellu suuri muutusi

Kesk-Läänemere programmi eelmises etapis (2014–2020) toetas Euroopa Regionaalarengu Fond projekte lausa 132 miljoni euroga. Selle eest jõuti päris palju ka ära teha – kokku viidi läbi 137 projekti. Suurepäraseks näiteks saab toonasest perioodist tuua Põhja-Tallinnas garaažidevahelisele alale rajatud Putukaväila. Aastatel 2017–2019 viidi läbi algatus CoMe Strong, mis hõlmas nii Lõuna-Soomet kui ka Eestit. Projekti eesmärk oli ühiste ettevõtmiste kaudu kaasata 45–75aastasi üksikuid mehi kogukondade tegevustesse. Peamiselt uute oskuste õppimist ja ühiseid üritusi sisaldanud projekti eelarve oli 265 000 eurot.

Kesk-Läänemere programmi Eesti-poolne infojuht Annika Mändla ütleb, et sügisesesse taotlusvooru oodatakse väiksemaeelarvelisi rahvusvahelisi projekte, mis aitaks ühelt poolt elavdada kohalikku tööhõivet – seda näiteks koolituste kaudu või rahvusvaheliste kogemuste vahetuse näol. Teiseks fookuseks on avalikud teenused, mille arendamisse saavad panustada avaliku sektori organisatsioonid.

„Oluline on, et projektil peab olema välisriigi partner ja ideega lahendatakse konkreetset probleemi mõlemas riigis või piirkonnas koostööna. Kuna projektide läbiviimise aeg on piiratud 18 kuuga ja ka eelarve jääb neil tegevustel ligi veerand miljoni euro kanti, ootamegi taotlusi projektidelt, mis oleksid konkreetsed ja selgepiirilised,“ lisab Mändla. Peale selle on väiksemate projektide puhul ka bürokraatiat vähem ja kogu aruandlus on muudetud lihtsamaks. Täpsemat infot projektide rahastustaotluseks vajalike dokumentide ja muude küsimuste kohta leiab Kesk-Läänemere programmi infolehelt!

Paremad võimalused tööturul

Pole piirkonda, kus ei saaks tööhõivet tõsta või luua tingimusi, et kohalikud inimesed saaksid rakendust neile meelepärastel töödel. Hetkel viiakse Läti kaubanduskoja eestvedamisel ja Tampere maaülikooli koostöös läbi projekti „Hõbedased ettevõtjad“ (“Silver Entrepreneurs“), mille eesmärk on pakkuda üle 60aastastele inimestele teadmisi ja oskusi ettevõtlusega alustamiseks. Ideeks on hoida ka hõbedases eas inimesed nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult aktiivsete ja väärtuslikena.

Teine käimas olev projekt on just vastupidi suunatud noortele: Satakunda rakendusteaduste ülikooli poolt eestveetav projekt „Tour4Youth“ on mõeldud Soome, Eesti ja Läti maapiirkondade noortele, et anda neile võimalikud oskused ning teadmised jäämaks maale, kuhu saaksid ise luua nii endale kui ka teistele vajalikud töökohad. Fookuses on peamiselt turismi- ja toitlustussektor ning sealsed võimalused maale uusi töökohti tekitada. Õpetusi antakse nii veebikoolituste kui ka piiriüleste praktikumide kaudu: pole midagi paremat kui praktika ja reaalse töö kogemus mõnes muus riigis, kus pakutav juba reaalselt toimib.

Soome ja Läti koostöös on käima tõmmatud ka teine noorte tööhõivet fookusse võttev projekt „SocEntYouth“, mille eesmärk on koolituste kaudu anda Soome ja Läti noortele koroonajärgses muutunud maailmas paremad oskused end töövõtjana kvaliteetsemaks muuta.

Avalikud teenused, mis aitavad inimesi

Kesk-Läänemere programmi raames on ka kõikidel kohalikel omavalitsustel, riigisektori asutustel ja ka muudel avalikel organisatsioonidel võimalik saada rahvusvahelistele koostööprojektidele rahastus, millega lahendada mõni lokaalne mure. Olgu küsimus migrantide ühiskonda integreerimises, koolihariduse arendamises või mõnes muus valdkonnas.

Turku rakendusteaduste ülikooli veetav projekt „VINCE“ lahendab ühte väga olulist probleemi, mis Ukraina sõja tõttu väljendub hetkel tugevalt ka Eestis. Nimelt luuakse projekti raames interaktiivne platvorm immigrantidele, kuhu koondatakse kõik vajalik info ja teenused. Lisaks on immigrandid just need, kes platvormi kaudu teisi omasuguseid aitavad ning platvormile vajalikku ja ajakohast sisu loovad. Projekti ideeks on pakkuda immigrantidele riiki saabudes koheselt parimaid võimalusi integreeruda ja oma elu ise paika sättida. Neid teenuseid pakutakse riikideüleselt, võttes samal ajal arvesse mitme osapoole kogemusi immigrantide probleemide lahendamisel. Nii on projekti kaasatud ka Turu linn ja Östergötlandi piirkond Rootsist.

Ventspilsi haridusnõukogu on vedamas projekti „Piire murdes“ (“Breaking Barriers“), mille eesmärk on töötada välja standardid ja praktikad, kuidas muuta kooliharidus veelgi kaasavamaks. Selleks on vaja õpetada õpetajaid, mõelda ümber kogu koolitundide süsteem, uuendada klassiruume ja töövahendeid. Projekti tulemuseks peaks olema haridusvõtted, mis aitaksid kaasamise kaudu anda parimat ja tänapäevast haridust.

Kuidas programmi rahastusest osa saada?

Kesk-Läänemere programmist rahastuse saamiseks peavad projektid olema selgelt piirideülesed ja kaasama partnereid vähemalt kahest programmiriigist. Koostöö Kesk-Läänemere programmis seisneb ühiste probleemide lahendamises või Kesk-Läänemere regiooni ühiste võimaluste toetamises.

Arvestades ka seda, et Kesk-Läänemere programmi eesmärk pole uute rajatiste ehitamine, vaid ühiste probleemide lahendamine, on laiali jagatav ressurss päris suur (tervelt 122 miljonit eurot) – kindlasti saab raha eest piirkonnas palju kasulikku ära teha. Kui taotleja soovib programmist toetust saada, tuleb kõigepealt endale leida rahvusvaheline partner, kellega koos taotlus koostada, esitada ja seejärel tegevused ellu viia.

„Partnerite maksimaalset arvu pole määratud, kuid igal partneril peab olema selge roll. Lisaks peab projekt tooma rahvusvahelist kasu. Programmi eelmisel perioodil oli 137 projektist 109 Eesti partneritega. See tähendab, et meie asutused on väga palju kasutanud võimalust, et teha rahvusvahelist koostööd ja seeläbi kohalikku elu parendada. Eelkõige saavad partnerid olla avalikes huvides töötavad asutused, sest eesmärk on üldine piirkonna areng. Kesk-Läänemere programm ootab taotlusi, mis sellistele eesmärkidele vastavad,“ mainib Mändla.

Riigi Tugiteenuste Keskuses asub Kesk-Läänemere programmi infopunkt, kust saab eestikeelset lisainfot programmi kohta. Kesk-Läänemere programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.

Kesk-Läänemere programmi 2021–2027 väikeprojektide rahastuse taotlusvoor on dokumentide esitamiseks avatud 25. septembrist kuni 16.oktoobrini 2023!

Uuri taotlusvooru kohta lisainfot Kesk-Läänemere programmi infolehelt!

Lisainformatsioon:

Annika Mändla
Kesk-Läänemere programmi infojuht
[phone]
[e-mail]