Vaata järele, millist vett jood!

Tallinlased on oma joogiveega rahul ega vaja oma ellu pudelivett. Nüüd, kuumal suvel on hea teada ka seda, et Tallinnas on üle 40 veevõtukraani ja neid rajatakse aina juurde. Loe, mida saad ise ära teha, et meie hea vesi ikka kvaliteetne püsiks ja seda ka jätkuks.

Küsimustele Tallinna vee päritolu, hulga, kvaliteedi ja muu kohta vastavad AS-i Tallinna Vesi spetsialistid.

Kust tallinlased oma vee saavad? Kuidas on lood veehulgaga – kas on muret, et vett ei jätku?

Vastab AS-i Tallinna Vesi tootmisdirektor Ivar Ruubel.

Tallinnas jõuab vesi elanikeni peamiselt Ülemiste järvest (pinnavesi) ja vähemal määral ka põhjavee puurkaevudest. Pea 90% meie tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saab oma joogivee pinnaveest. Ligi kümnele protsendile Tallinna elanikest jõuab joogivesi piirkondlikust põhjaveest – nendeks piirkondadeks on Nõmme, Pirita, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.

Selleks, et Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud laiem veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett. Meie veehaardesüsteem hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid. Selle kogupindala ulatub ligikaudu 1800 ruutkilomeetrini.

Veehoidlate täitmisega probleeme ei teki, sest märjad perioodid on Eestis siiski tavalised ja ka kliimamuutuste teooria põhjal need kuhugi kaduda ei tohiks, pigem muutuvad veel märjemaks. Meie põhjaveeressursid on samuti kinnitatud sellistes kogustes, et neist on võimalik veevarustus tagada ilma probleemideta. Samuti saab ristkasutada erinevaid allikaid, näiteks juhtida põhjavett pinnavee tsoonidesse ja vastupidi.

Anname endast parima, et kasutada olemasolevaid veevarusid jätkusuutlikult ja hoida keskkonna looduslikku tasakaalu. Lisaks järveveele ja veehaardesüsteemi kaudu kogunevale veele saame kasutada ka põhjavett. Paraku taastuvad looduslikud põhjaveevarud väga aeglaselt, mistõttu kasutame puurkaeve vaid hädaolukordades, kui mingil põhjusel ei peaks olema võimalik joogivett Ülemiste järvest ammutada.

Kui puhas on Tallinna joogivesi?

Vastab AS-i Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.

Tallinna joogivesi on puhas. Selleks, et olla kindel vee kvaliteedis, võetakse joogivee tootmise ja tarnimisega seoses ligi 25 000 proovi ning teostatakse ligi 80 000 analüüsi aastas. 2023. aastal on kogutud juba üle 1500 veeproovi, millest kõik on vastanud kõrgetele Terviseameti kinnitatud joogivee kvaliteedinõuetele.

AS Tallinna Vesi analüüsib kraanivee kvaliteeti regulaarselt proovivõtupunktides üle linna, et tagada värske ja tervislik joogivesi kogu teeninduspiirkonnas. Selliseid proovivõtukohti on 132 ja aastas võtame tarbija juurest üle 3000 proovi. Käesoleval aastal on kõigi veeproovide tulemused vastanud sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele. 2022. aastal vastas neile nõuetele 99,84% tehtud proovidest.

Kui palju peaks vee tarbimisega kokku hoidma? Kuidas seda teha?

Vastab AS-i Tallinna Vesi keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.

Vesi on väärtuslik loodusressurss, mida kokku hoides säästad raha ja meie ühist elukeskkonda. Alljärgnevalt leiad näpunäiteid vee säästmiseks nii kodus kui ka aias:

• Ära lase veel niisama joosta.

• Väldi pudelivee tarvitamist, joomiseks tarbi alati värsket ja tervislikku kraanivett.

• Eelista vannis käimisele dušši ja piira duši all oleku aega.

• Kogu sademevett, et kasta kuival perioodil taimi.

• Kanna hoolt oma kodu vee- ja kanalisatsioonitorustiku eest.

• Pese pesu, nõusid, pindu jne keskkonnasäästlikult, vähendades kodukeemia kasutamist.

• Aita tõsta ka teiste teadlikkust säästlikust veetarbimisest.

• Autot pese selleks ettenähtud kohas ehk autopesulas.

Kas linlane saab ise midagi teha, et aidata hoida linna vett puhtana?

Vastab AS-i Tallinna Vesi veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.

Kraanivee kvaliteeti võib mõjutada nii torustiku vanus, seisukord kui ka vee viibeaeg torustikus. Näiteks puhkuste ajal, kui vesi jääb päevadeks või nädalateks kinnistu torus seisma, ei pruugi see kraane uuesti avades olla enam värske. Seega soovitame kõigile linnaelanikele puhkuselt naastes hoida kraanid enne vee joogiks tarbimist mõnda aega avatud, et seisnud vesi saaks vahetuda värske veevõrgu veega.

Selleks, et kraanivesi oleks puhas, tuleb hoolitseda, et majaväline ja -sisene veetorustik ning süsteemid oleksid puhtad, õigeaegselt hooldatud ja amortiseerinud süsteemid välja vahetatud.

Oluline küsimus kuumal suvel: kui palju on Tallinna linnaruumis joogikraane? Kas neid on plaanis juurde rajada?

Vastab AS-i Tallinna Vesi tehnilise teeninduse juht Urmas Kütt.

Tallinnas on täna üle 40 veevõtukraani. Neist 33 kraani toimimise ja veekvaliteedi eest vastutab AS Tallinna Vesi. Ülejäänud kraanid on samuti Tallinna linna vastutusalas, kuid need kuuluvad mõnele teisele ettevõttele või eraomanikule.

Käesoleval aastal on AS Tallinna Vesi ise ehitanud täiendavalt kolm joogiveekraani ja koostöös Tallinna linnaga avati laulu- ja tantsupeoks kuus uut kraani lauluväljakul ning Kalevi staadionil.

Kuna juulis toimub Tondiraba jäähallis Eesti korvpallikoondise olümpia valikturniiri mäng, paigaldame külastajate jaoks jäähalli juurde ja sisse kokku viis joogiveeposti.

Käesoleval aastal on Tallinna linnal hankes veel 12 veevõtukoha rajamine. Lisaks kavandab Mustamäe linnaosavalitsus oma elanikele mitut veevõtukraani. Kuid ka AS Tallinna Vesi plaanib lähitulevikus ise paigaldada igal aastal kolm-neli täiendavat veevõtukohta. Idee kohaselt võiks Tallinnas olla üks joogiveekraan keskmiselt kahe kilomeetri raadiuses. Kesklinnas ja rahvarohketes kohtades oleks nende tihedus suurem ja hajaasustusega piirkondades väiksem.