30 000 tallinlast saavad augustis kutse

Kui seni on Tallinna käekäigust huvitatud kodanikud saanud pealinna tegemistes kaasa rääkida avalikel aruteludel ja ideekorjetel osaledes, siis üsna pea on Tallinn ellu kutsumas veel üht viisi, kuidas linlased saavad oma elu- ja heaolu korraldamises senisest enam kaasa rääkida. Juba sel sügisel, esimest korda Tallinna ajaloos, leiab aset rohelise pealinna rahvakogu, kus linnavalitsus kutsub linlasi üles ekspertide ja huvirühmade abil vastama küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?“.

Mis on rahvakogu?

„Rahvakogu on linlaste kaasamise viis, kus viiele kohtumisele kutsutakse kokku läbilõige elanikkonnast ehk nn mini-Tallinn, kes teevad linnale tulevikku vaatavaid ettepanekuid ette antud teemal. Rahvakogu aitab tuua keeruliste teemade lahendamisse ka nende häält ja arvamusi, kes tavapärasest kaasamisest kõrvale jäävad. Rahvakogu liikmetele tutvustavad teemat eksperdid ja erinevate osapoolte seisukohti huvirühmad. Seejärel asutakse kogule ette antud küsimust rühmaaruteludes analüüsima ning ettepanekuid sõnastama,“ selgitab DD Demokraatiakeskuse spetsialist Maiu Lauring, rahvakogu metoodika ekspert.

„Kuigi meetodit on Euroopas juba pikalt erinevate üldsust puudutavate küsimuste puhul tõhusa lahendusviisina kasutatud, siis viimasel ajal on seda kaasamisviisi täiustatud just kliima- ja keskkonnateemaliste probleemide lahendamiseks. See on üks mõjusamaid meetodeid Tallinna rohevõrgustike kokkuliitmiseks,“ lisab ekspert. Tallinn pole siiski Eestis esimene, kes põnevast võimalusest kasu lõikab: kliima-rahvakogusid on viimase paari aasta jooksul edukalt korraldatud ka Tartus ja Ida-Virumaal.

„Tallinna esimese rahvakogu teemavalik panustab kvaliteeti. Selle all peame silmas linnaroheluse elurikkust ja inimeste heaolu, mis ei ole samaväärselt võimalik ilma linnaroheluseta. Seega on valitud teema laiema mõjuga, kui esmapilgul võib tunduda – see hõlmab linna kui elukeskkonna kvaliteeti just kliimamuutustega kohanemise vaatest,“ sõnab Tuuli Veersalu, Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo analüütik, rahvakogu linnapoolne projektijuht.

Unikaalne kaasamiskeskus ja aktiivsed arutelud linnaruumi üle

Lisaks avatakse üsna pea Tallinna Strateegiakeskuses Kaarli pst 1 kaasamiskeskus – unikaalne näituse- ja koosloomeruum, kust leiab uuenduslikud digitaalsed töövahendid, mis võimaldavad keerulisi linnaplaneerimise protsesse senisest ilmekamalt käsitleda. Lisaks saavad linlased osaleda erinevates töötubades ja aruteludel.

Loe kaasamiskeskusest pikemalt siit: greentallinn.eu/innovation/kaasamiskeskus-avalinn/

„Praegu aga saab näiteks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud teede ning tänavate rekonstrueerimise projektide puhul kaasa rääkida nii projekteerimistingimuste, eskiisprojekti kui ka täiendatud projekti staadiumis. Samuti on võimalik oma panus anda erinevatele strateegilistele dokumentidele, nagu näiteks Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Lisaks võivad linlased avaldada oma arvamust ka teistes linnaruumilistes muudatustes.

Näiteks projekti „Rohejälg“ raames on valminud taktilist urbanismi kasutavad lahendused, mis mõtestavad linnaruumi ümber Lasnamäel, Nõmmel ja Põhja-Tallinnas. Pakutud lahendused võtavad arvesse kohalike aktivistidega toimunud aruteludelt saadud mõtteid ja soovitusi. Linlaste seas on üsna populaarsed ka erinevad ideekorjed – näiteks joogiveekraanide asukohtade kohta on tulnud rohkem kui 500 ettepanekut ning muidugi ka kaasav eelarve tõmbab igal sügisel kodanike tähelepanu ja paneb mõtlema, milliseid projekte võiks rahastada linna kaasavast eelarvest järgmisel aastal,“ toob Jevdokimov näiteid, et kaasamine on linlaste seas üha menukam.

Kuidas rahvakogu valitakse?

Siseministeerium võimaldab Tallinna linnale soo, vanuse ja elukoha alusel moodustatud juhuvalimi alusel 30 000 linlase elukoha ja e-posti aadressid. Inimestele saadetakse augusti keskpaigas personaalsed kutsed ja nad saavad oma huvist läbiviijatele teada anda. Ülejäänud linlasi ja kõiki huvilisi oodatakse rahvakogu protsessi jälgima SIIN!

„Me väga loodame, et oma huvi osaleda registreerib üle linna vähemalt 600 väga erineva taustaga inimest. Seejärel saame spetsiaalse esindusliku algoritmi abil valida välja 60 liiget rahvakogusse. Tähtis on, et viiel päeval arutelulaudade taga kohtudes näeme ja kuuleme väga suurt mitmekesisust, päris läbilõiget Tallinna elanikkonnast. Siis saavad ka ettepanekud linnale hoopis uue kvaliteedi,“ julgustab Lauring. Väljavalitud rahvakogu liikmed jäävad avalikkuse ees anonüümseks ega saa kogus osalemise eest rahalist tasu.

Veersalu lisab, et olenevalt tehtavate ettepanekute sisust arvestatakse nendega linnaosade uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel, aga ka arengustrateegia „Tallinn 2035“ sihtide elluviimisel, linnamaastiku tegevusvaldkonna eesmärkide rakendamisel, Tallinna kliimakava kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisel ning Tallinna haljastu tegevuskava uuendamisel.

Rahvakogu leiab aset 7. oktoobrist 4. novembrini ning keskendub linnaroheluse terviklikkusele ja sidususele terve linna ulatuses.

„Linlaste kaasamine on oluline osa nüüdisaegsetest linnasisestest tööprotsessidest. Kaasamise eesmärk on saada linnakodanikelt tagasisidet ja arvamusi konkreetse teema kohta, et seeläbi saavutada kvaliteetsem tulemus, suurendada vastastikust mõistmist ja luua suurem usaldustase nende seas, kes kaasamises osalevad,“ selgitab Tallinna kaasamise ja keskkonnahariduse osakonna juhataja Mihhail Jevdokimov.

Parimale teadmisele toetuvad arutelud

7.–8. oktoobril kutsutakse rahvakogu osalejad esimest korda kokku, et teemaeksperdid saaksid neile anda ülevaate ja uut infot, mis aitab nii linna kliimateemades laiemalt toimuvat paremini mõista. Erinevad kaalumist vajavad huvid ja seisukohad toovad rahvakogu ette huvirühmade esindajad. Osalejaid juhendatakse ka kuuldud uut infot analüüsima, aruteludes kaasa rääkima ja konstruktiivselt küsima. Esimene nädalalõpp kulubki huvigrupil end teemaga kurssi viimiseks.

Nädal hiljem koguneb rahvakogu uuesti ja siis leiavad aset ainult juhendatud rühmaarutelud, eri linnaosade elanikud saavad jagada oma perspektiive. Arutelude tulemusel sõnastatakse linnale ettepanekud, neile annavad veel omapoolseid kommentaare kaasatud eksperdid ning seejärel hääletatakse iga ettepaneku üle. Iga vähemalt 80% liikmete toetusega ettepanek loetakse rahvakogu kollektiivseks konsensuslikuks sooviks ja antakse 4. novembril üle Tallinna linnavalitsusele.

Sisulised ettepanekud viivad tegudeni

„Põhjalik ettevalmistus, et aidata rahval mõista teemat ja omandada oluline info, on rahvakogu meetodi suur eelis. Info on ametnikel ja ekspertidel. Rahvakogu meetod toobki kogu informatsiooni lauale, raamistab ära ning seeläbi tekib kogu liikmetele taustinfo, mille põhjal juba sisulisemaid ja kodanikele sobivaid lahendusi pakkuda. Inimestel on võimalus rääkida kaasa linnaelanikuna, just oma elukogemusest, väärtustest ja vajadustest lähtuvalt – keegi ei pea hakkama selle teema eksperdiks, et oma arvamust kujundada. Üks oluline nüanss enne, kui üldse rahvakogu kokku kutsuma hakatakse, on see, et linnal peab olema kokku lepitud, kes vastutab ettepanekute elluviimise eest, ehk kelle lauale see dokument jõuab,“ tunnustab Lauring pealinna vastutust võtmast ning Demokraatiakeskust meetodi läbiviimiseks appi palumast.

Lõpliku sõna ütleb ettepanekutele küll linnavolikogu ja selle määratud linnavalitsus.

Rahvakogu kohta loe rohkem veebilehelt greentallinn.ee/rahvakogu.