Jaapan sai rohelise tule radioaktiivse vee ookeanisse laskmiseks
(2)Jaapani plaan hakata Fukushima tuumajaama katastroofis saastunud vett ookeanisse laskma on naaberriigid ettevaatlikuks muutnud.
2011. aastal tabasid Jaapanit maavärin ja tsunami, mis šokeeris maailma. Looduskatastroofis sai kannatada ka Fukushima tuumajaam, mistõttu kasutati selle jahutamiseks tohututes kogustes vett. Seni on jahutamise käigus radioaktiivseks muutunud vett hoitud tuumajaama juures mahutites, ent eelmisel teisipäeval sai Jaapan rahvusvaheliselt aatomienergiaagentuurilt (IAEA) rohelise tule, et hakata seda ookeanisse laskma.
Vabastamist ootab 1,3 miljonit tonni vett
Pärast kaheaastast analüüsi leidis IAEA, et Jaapani plaan on kooskõlas ülemaailmsete ohutusstandarditega ja et saastunud veel on „tühine radioloogiline mõju inimestele ja keskkonnale“, vahendas Reuters. IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles ajakirjanikele, et ta püüab leevendada teiste riikide muresid ja paigutab Fukushima tuumajaama juurde IAEA töötajad, kes vee loodusse laskmist jälgivad. „Peame tunnistama, et sellist asja ei ole varem juhtunud,“ sõnas ta. Lõplik otsus 30–40 aastat kestva vabastamise üle on Jaapani kanda.
IAEA hinnang viis Jaapani lähemale pika operatsiooni algusele, mille eesmärk on pumbata ookeanisse vesi, mis on segu põhjaveest, alale imbuvast vihmaveest ja tuumakütuse jahutamiseks kasutatud veest, vahendas The Guardian. Viimane neist ongi saastunud vesi, mida sulama hakanud kütusevarraste jahutamiseks kasutati. Nimelt põhjustasid maavärin ja tsunami tuumajaamas kolme reaktorituuma sulamise.
Umbes 1,3 miljonit tonni vett on praegu ladustatud tohututesse mahutitesse. Vett on filtreeritud, et eemaldada enamik radioaktiivseid elemente, küll aga jääb vette alles sealt raskesti eemaldatav vesiniku isotoop triitium. Enne, kui töödeldud vesi lastakse kaldast kilomeetri kaugusel asuva veealuse tunneli kaudu merre, lahjendatakse seda mereveega, nii et triitiumi kontsentratsioon jääb tunduvalt alla rahvusvaheliselt heakskiidetud taseme, kirjutas The Guardian.
Oht Jaapani eksporditulule
Siiski on mitu Jaapani naaberriiki plaani kohta vastumeelsust avaldanud. Näiteks ütles Hongkongi tegevjuht John Lee teisipäeval, et kui Tokyo plaaniga jätkab, keelab Hongkonh paljudest Jaapani prefektuuridest pärit mereannitooted, vahendas Reuters. Praegu on piirkonnas keelatud mereandide import ühest Jaapani prefektuurist. Hongkong on Jaapani suuruselt teine põllumajandus- ja kalandustoodete eksporditurg.
Hiina on nädalaid plaanile vastu seisnud, öeldes, et see kujutab endast ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.
Jaapani suurim põllumajandus- ja kalandustoodete eksporditurg on Mandri-Hiina, kuhu veeti Reutersi andmetel mullu 22,5% Jaapani mereande ja mis ostab üle pooled eksporditud kammkarpidest. Hiina on nädalaid Jaapani plaanile vastu seisnud, öeldes, et see kujutab endast ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele.
Hiina tolliamet teatas avalduses, et tugevdab toodete, sealhulgas mereandide järelevalvet ja ohutuse tagamiseks- piirab endiselt viiendiku Jaapani prefektuuride toodete sissevedu, vahendas Reuters. Nimelt keelas Hiina kohe pärast 2011. aasta katastroofi toiduainete ja põllumajandustoodete impordi viiest prefektuurist ning hiljem laiendati keeldu 12 prefektuurile, kuigi lõpuks kaks neist tühistati.
Rahvas on murega tänavatele tulnud
Lõuna-Koreas on olukord kahetine. Kuigi riigiametnikud on võtnud Jaapani plaani soosiva seisukoha, levivad korealaste seas kahtlused. Souli valitsus teatas reedel, et austab IAEA ülevaadet Jaapani ja tuumaelektrijaama operaatori Tokyo Electric Power (Tepco) plaanidest järgmise 30–40 aasta jooksul tuumajaamast vett Vaiksesse ookeani pumbata, kirjutas The Guardian. Valitsuse hinnangul oleksid sellel Lõuna-Koreale „tühised tagajärjed“, ent Fukushima piirkonnast pärit toiduainetele ja mereandidele pandud keeld jääb siiski kehtima.
Ei ole mõtet väita, et vett võib ookeanisse lasta, sest see ei kahjusta inimesi. Ookeanis elab ka loomi.
Juunis tehtud küsitluse kohaselt oli 78% lõunakorealasi „väga mures“ või „mõnevõrra mures“ merekeskkonna võimaliku kahjustamise pärast, mis võib kaasneda sinna saastunud vee laskmisega, vahendas The Guardian.
Mitusada inimest, sealhulgas lapsed ja Korea ametiühingute konföderatsiooni liikmed, läksid laupäeval tänavatele, et heakskiidu vastu protestida, kirjutas Reuters. Osa neist kandis plakateid ja siniseid vaalakujulisi õhupalle. „Ei ole mõtet väita, et vett võib ookeanisse lasta, sest see ei kahjusta inimesi. Ookeanis elab ka loomi,“ ütles üliõpilane Kim Han-bi.
Uus-Meremaa välisminister Nanaia Mahuta ütles esmaspäeval, et tema valitsus usaldab täielikult IAEA nõuandeid Fukushima töödeldud vee kavandatava vabastamise kohta. „Samuti pidasin oluliseks juhtida tähelepanu Vaikse ookeani piirkonna traumaatilisele kogemusele tuumakatsetustega ja palusin otse, et Vaikse ookeani piirkonnaga jätkataks kavandatava vabastamise teemal sisulist koostööd,“ ütles ta pärast IAEA peadirektori Rafael Grossiga kohtumist tehtud avalduses.
„Ookean ei ole prügimägi“
Mures on ka kohalikud kalamehed, kes kardavad oma elatusallika kaotada. „Meie siin Fukushimas ei ole midagi valesti teinud, miks peab siis meie ookeani ära rikkuma?“ ütles The Guardianile kalur Haruo Ono, kelle kodu asub Shinchimachis, 55 kilomeetrit tuumajaamast põhja pool. „Ookean ei kuulu ainult meile, inimestele, ja see ei ole prügimägi,“ lisas ta.
Piirkonna mereandidele kohaldatakse üht maailma kõige rangemat kiirguskontrollirežiimi.
Kalanduskogukonnad on hoiatanud, et vee ookeani laskmine nullib üle kümneaastase töö, mida on tehtud piirkonna mereandide maine taastamiseks. Selle ala mereandidele kohaldatakse üht maailma kõige rangemat kiirguskontrollirežiimi. „[Katastroofist] on möödunud 12 aastat ja kala hind tõuseb, nii et me lootsime lõpuks ometi tõeliselt tegutsema hakata. Nüüd räägitakse aga vee vabastamisest ja me peame jälle otsast alustama. See on talumatu,“ ütles Haruo.
