Euroopa Parlament on looduse taastamise poolt
(20)Tänane otsus on samm parandamaks aastaks 2030 peaaegu viiendiku Euroopa Liidu ökosüsteemide tervist.
Euroopa Parlamendi täiskogu istungil hääletasid saadikud täna eeskirjade poolt, mille eesmärk on taastada liiduriikide kahjustatud ökosüsteemid, vahendas Politico. Sellega andsid eelnõu pooldajad suure löögi konservatiivsetele parlamendiliikmetele, kes püüdsid õigusakte tappa.
Parlament toetas komisjoni seisukohta, et 2030. aastaks peavad keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20 protsenti ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist.
336 saadikut hääletas poolt, 300 vastu ja 13 jäi erapooletuks.
Looduse taastamise määrus on Euroopas pälvinud palju kõneainet. Mitmed metsanduse-, põllumajanduse- ja kalandussektori esindajad olid määruse suhtes kriitilised, kuid Euroopa teadlaskond, avalikkus ning paljud suured rahvusvahelised ettevõtted väljendasid väga tugevat toetust.
Parlamendis seisis eelnõu vastu kõige häälekamalt konservatiivne Euroopa Rahvapartei (EPP), kes ei suutnud aga saavutada enamust, et hääletada eelnõu vastu. Hääletus oli väga tihe, 336 saadikut hääletas poolt, 300 vastu ja 13 jäi erapooletuks.
Saadikud lükkasid varem 324 vastuhäälega tagasi ka EPP üleskutse lükata looduse taastamise määrus täielikult tagasi ja saata Euroopa Komisjon tagasi algusesse. Ka selle hääletuse puhul oli rebimine tihe. Tagasilükkamise vastu hääletas 324 saadikut, poolt 312 ja 12 jäid erapooletuks.
EPP ja selle liitlased väitsid, et ettepanek, mille eesmärk on taastada 2030. aastaks vähemalt 20 protsenti halvenenud ökosüsteemidest, hävitab põllumajandustootjate elatusvahendid, võtab maa tootmisest välja, ohustab toiduga kindlustatust ja blokeerib uusi taastuvenergia projekte, kirjutas Politico. Teadlased ja komisjon on need argumendid tagasi lükanud.
Eesti pooldab
„Eesti toetab tugevalt selle määruse ambitsioone ja seatud ühiseid eesmärke. Looduse hea seisund on meiega kodu jagavate liikide kõrval oluline ka inimesele. Näeme, et saame oma seniste tegevustega olla ka teistele Euroopa riikidele eeskujuks ja jagada kogemust. Kuid vaid meie pingutusest ei piisa. Elurikkuse kao pidurdamiseks ja looduse säilimiseks tuleb Euroopas tegutseda üheskoos,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.
Looduse hea seisund on meiega kodu jagavate liikide kõrval oluline ka inimesele.
Minister tõi välja, et Eesti on pikka aega aktiivselt tegelenud elurikkuse hoidmise ja taastamisega: hooldame ja taastame elurikkaid pärandniite, loome tingimusi kahjustunud märgalade looduslikkuse taastumiseks ning eemaldame veekogudelt kalade rändetõkkeid. Linnades juba tehakse pingutusi rohealade säilitamiseks ja linnaruumi elurikkuse parandamiseks.
„Eesti ettevõtted on juba praegu tublid pingutama, et täita rohe- ja kliimaeesmärke. Ühised tingimused ja eesmärgid Euroopa Liidus võimaldavad meie keskkonnahoidlike ettevõtete ja põllumajandussektori positsiooni ühisturul veel parandada. Saame siin oma eeskuju pöörata konkurentsieeliseks,“ rääkis Michal.
Ministeeriumi sõnul ei kahjusta looduse halb seisund ainult meid ümbritsevat elurikkust, vaid mõjub halvasti ka majandusele. Koos elurikkuse kahanemisega väheneb nende sõnul ka meid ümbritsevate ökosüsteemide võime pakkuda meile olulisi looduse hüvesid, olgu nendeks tolmeldamine, kahjuritõrje või viljaka mulla hoidmine. Iga looduse seisundi parandamisse investeeritud euro toob looduse hüvede kättesaadavuse ja paranenud elukeskkonna abil tagasi hinnanguliselt 8–38 eurot. Heas seisundis ökosüsteemid panustavad kliimamuutuste leevendamisse, loodusõnnetuste ennetamisse, aga ka kvaliteetse vee, puhta õhu, heas seisundis mulla ja üldise heaolu tagamisse.
