Tallinna linnaaedades saavad näpu mulda pista kõik huvilised. Kuhu oma sooviga pöörduda?
(24)Maailma suurlinnades on söögi- ja tarbetaimede kasvatamine linnakeskkonnas tõusev trend. Ka Tallinn on muutumas järjest rohelisemaks, kogukonna- ja õppeaiad on aina populaarsemad. Nende arengute soodustamiseks toetab Tallinna linn linnaaiandust alates 2018. aastast eraldiseisva tegevus- ja arendussuuna kaudu. Linna on rajatud juba 33 kogukonnaaeda ja üle saja õppeaia.
Linnaaianduse eesmärk on juurutada elanikes keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi, luua hariv õpikeskkond, soodustada tervislikku ning aktiivset eluviisi, mitmekesistada avalikku linnaruumi ja soodustada ühistegevust, heanaaberlikkust ning kogukonnatunnet.
Tallinnas jagunevad linnaaiad avatud kogukonnaaedadeks ja munitsipaalasutuste õppeaedadeks. Nende rajamist ja arendamist toetatakse nii rahaliste vahenditega esitatud taotluste alusel kui ka jooksva nõustamise kaudu. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnaaianduse projektijuht Maria Derlõš selgitab täpsemalt, mis on juba tehtud, mis on veel plaanis ja millised võimalused on tallinlasele roheliseks tegutsemiseks loodud.
Kui 2018. aastal oli Tallinnas vaid paar kogukonnaaeda, siis nüüdseks on neid juba 33.
Kõik tallinlased on juba linnas märganud kogukonnaaedu. Rääkige palun täpsemalt, mis need on ja kellele need on mõeldud.
Praegu on meil üle linna 33 kogukonnaaeda, igas linnaosas vähemalt üks, ja need on mõeldud kõigile huvilistele. Need on enamasti avalikus ruumis ja linna maal. Võib öelda, et need on lisafunktsiooniga rohealad, millest võivad rõõmu tunda kõik inimesed.
Kogukonnaaedadesse on rajatud enamasti puidust või mõnest muust materjalist kõrgpeenrad, kus toimetavad peamiselt kohalikud elanikud. Igaühel on oma peenrakast, kuid seal on ka ühiseid peenraid ja ühisvastutust, näiteks kompostimisega tegelemisel. Samuti on seal istumiskohti, kus saab vahepeal jalga puhata.
Kogukonnaaedades toimuvad ka üritused – on tehtud kogukonna kino- ja luuleõhtuid, lastele meisterdamise töötube. Mõnes kogukonnaaias toimuvad ka aiandusteraapia tunnid ja aiandusringid, kus näiteks tehakse taimede abil õietrükki või lõhnakotikesi.
Paljusid kogukonnaaedu koordineerib kohalike elanike selts, näiteks Kadrioru aeda Kadrioru selts, Ameerika aed on seotud Uue Maailma seltsi tegevusega. Nii et muidugi on kogukonnaaedades oluline aiatöö, kuid sama oluline on ka kogukonna tegevus.
Kuidas neil aedadel läheb, kui suur on linlaste huvi nende vastu?
Linlaste huvi aina kasvab! Kui 2018. aastal oli Tallinnas vaid paar kogukonnaaeda, siis nüüdseks on neid 33, nagu enne mainisin. Ühelt poolt loovad uusi aedu elanikud ise, kuid on ka eraarendajaid, kes tahavad panustada kogukonnaaedadesse. Näiteks Põhjala tehase territooriumil on kogukonnaaed, samuti end värskelt arendama hakanud Krulli kvartalis. Ka Mustamäel Aiandi tänaval üürimajade terrassil on nüüd kogukonnaaed – eraarendaja ise toetab seda ja üürilised saavad seal tegutseda.
Aiad ise on väga erinevad. Kõige suuremas kogukonnaaias on üle saja aedniku – korraga nad muidugi seal ei ole, vaid käivad eri ajal. Kõik, kes selle aiaga on seotud, pole ka aednikud, vaid korraldavad muid asju, näiteks osalevad talgutel või ühistel üritustel. Kokku on Tallinna kogukonnaaedades aednikke paar tuhat, kuid see kogukond seal ümber on veel vähemalt sama suur. Kui lisada siia ka õppeaiad, kaasab see veel rohkem inimesi, sest õppeaedu on meil üle saja.
Kui linnakodanik soovib Tallinnas oma väikest aiakest pidada, siis kuhu ta peaks oma sooviga pöörduma?
Kõigepealt peaks vaatama kogukonnaaedade kaardi pealt, milline neist asub kõige lähemal, võtma ühendust selle vahetu koordinaatoriga, mis võib olla asumi selts või mõni muu MTÜ, ja uurima, kas aias vabu peenraid on. Hooaja keskel ei pruugigi kohti olla, sest aiad on nii populaarsed, et kõigi jaoks ruumi alati ei jagu. Samas tegutseda võib aias ikka, sest on ka ühiseid kaste, kus siis saavadki tegutseda need aednikud, kes ootavad järjekorras, et saada oma kast järgmiseks hooajaks. Selline koos tegutsemine on suur panus oma kogukonna arengusse.
Milline eesmärk on Tallinnas samuti populaarsust koguvatel õppeaedadel?
Kui kogukonnaaias on ehk oluline just lokaalne initsiatiiv, et kohalikud tuleksid kokku, siis õppeaedade puhul on oluline õppetegevus. Samas ei ole need ainult haridusasutused, näiteks koolid ja lasteaiad, kes endale õppeaedu loovad, vaid meil on ka näiteks muuseumid, noorteasutused, lastekodud, raamatukogud, mis püüavad aiandustegevuse kaudu arendada oma tegevusvaldkondi. Võtame näiteks Tallinna linnamuuseumi – nemad näitavad, milliseid keskaegseid taimi meil kasvatati, ja selleks tehakse koostööd ka Rae apteegiga.
On nii palju võimalusi, kuidas aiandust saab käsitleda. Meie käsitlemegi linnaaiandust mitte kui iluaiandust, vaid just toidu kasvatamise vaatepunktist. Toit käib meiega ju alati kaasas, on meie kultuuri ja igapäevaeluga põimunud.
Meil siin Delfis võiks ka õppeaed olla. Kuidas saaksime selle teha?
Delfi võiks vabalt teha endale õppe- või kogukonnaaia. Kõigepealt peaks pöörduma Tallinna linna poole – minu või kolleegi Marina Laidla poole. Me mõlemad konsulteerime huvilisi, räägime neile, kuidas praegune kogemus välja näeb, milliseid toetusi on võimalik taotleda. Delfi saaks teha kogukonnaaia rajamise taotluse ja meie abiga kontseptsiooni välja mõelda. Tuleb järele vaadata, kus oleks aia jaoks ruumi, võib-olla sobiks teile hoopis katuseaia kontseptsioon? Pole ka üldse välistatud, et siseruumis midagi välja mõelda – aed ei pea üldse olema õues, võib olla ka aastaringne aed kontoriseinte vahel. Lahendusi ja võimalusi on väga erinevaid.
Mis on teie tulevikuplaanid, kui palju on Tallinnasse veel plaanis linnaaedu rajada?
Praegu näeme, et kogukonnaaedade populaarsus on suur, huvilisi on palju. Ennekõike tahame luua süsteemsemaks ja kättesaadavamaks meie veebi, mille kaudu huviline leiab kergesti üles info, kus on kogukonnaaiad, kuidas saab nende tegevuses osaleda, ja alustada enda algatust nullist. Ühesõnaga tahame luua parema tugivõrgustiku. Samuti soovime, et ka need 33 juba eksisteerivat kogukonnaaeda looks omavahelise võrgustiku ja vahetaksid kogemusi, kuidas korraldada ühistegevusi ning koolitusi, et nad oleksid jätkusuutlikud ja leiaksid uusi formaate.
Tahame neid omalt poolt toetada, et nad saaksid luua ka sotsiaalse ettevõtluse variante, korraldada töötube, paremini kaasata kogukonda, et info jõuaks rohkemate inimesteni ja tegevus oleks veelgi läbimõeldum. Seejuures jätkame igati uute linnaaedade loomist – senine kogemus on näidanud, et igal aastal lisandub uusi kogukonna- ja õppeaedu. Näiteks järgmise aasta kevadel toimub Põhja-Tallinnas Pelgu ühisaia avamine, mis saab olema pealinna suurim kogukonnaaed nii kõrgpeenardes kui ka aiamaal toidu kasvatamiseks.
