Senised põldude ja metsade kuivendamise viisid enam ei toimi. Eesti ilmastik on liialt muutunud

Talved on soojemad, lumikate ebapüsivam ja lumeveevaru väiksem, mistõttu tuleks kuivendussüsteemid üle vaadata.

„Siia võib uppuda!“ hüüdis Krõõt, kui nad Andresega Vargamäele jõudsid. Andres lohutas: „Ega see nõnda igavesti jää. Kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks.“ Tänapäevaks on Eestis justkui Andrese eeskujul kuivendatud ligi kaks kolmandikku põllumaad ja üks kolmandik metsamaad.

Tartu ülikooli loodusteadlaste hinnangul oleks paslik üle vaadata, ega praegused kuivendamismeetmed põldudele ja metsadele rohkem kahju kui kasu ei tee. „Kuivendame jätkuvalt hoogsalt metsasid ja põllumaid, justkui meil oleks liiga märg nagu Tammsaare ajal. Kuid tingimused on olulisel määral muutunud, juba aastaid aurab Eesti piirkonniti ja periooditi rohkem kui juurde sajab,“ selgitas Tartu ülikooli taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.