Mille poolest oli seekordne noorte laulu- ja tantsupidu keskkonnasõbralikum?

XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimus 30. juunist 2. juulini. Võimsal peol osales üle 30 000 laulja, tantsija ja muusiku, külastajate hulk ulatus pea 90 000 inimeseni ja uudne korduskasutusnõude süsteem pidas suurele kasutajate arvule vastu. On uhke tõdeda, et seekordne pidu oli tõepoolest kestlikum kui kunagi varem.

Euroopa rohelise pealinna Tallinna ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA pingutused õnnestusid ja XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ toimus oluliselt keskkonnasäästlikumalt kui varasemalt. Seda nii jäätmete osas kui ka keskkonnasõbraliku transpordi eelistamisel. Suurt rolli mängis kindlasti hästi õnnestunud esmakordne korduskasutusnõude kasutamine nii osalejate kui ka külastajate seas.

Peonädala jooksul väljastati osalejate toitlustamiseks 120 000 kaussi ja lusikat, tantsupeo etenduste ja laulupeo külastajate jaoks anti toitlustajatele 150 000 nõud ja 44 000 söögiriista. Kõiki neid tõenäoliselt ära ei kasutatud. Tallinnas on korduskasutusnõude kasutamine avalike ürituste korralduses alates 1. juunist kohustuslik.

Laulupidu tõi linna ka rohkem rohelust— mais istutati koos peol osalevate Tallinna kollektiividega 150 puud 22 erinevasse asukohta üle linna, mis jäävad Euroopa rohelise pealinna ja laulupeo aastat meenutama. Samuti valmistasid 22 Tallinna kooli „Iga ruutmeeter loeb“ ettevõtmise raames 76 lillekasti, mis kaunistavad nüüd linnahalli esist.

Laulu- ja tantsupeolistele võimaldas linn tasuta ühistransporti ning spetsiaalseid rattaparklaid

Roheline pealinn Tallinn soodustas keskkonnasõbralikku liiklemist efektiivsema ühistranspordi korraldamise ja jalgratastele parkimise loomisega.

Suurpeo ajal võimaldas Tallinna linn kõigile tasuta ühistranspordi – mitte üksnes peol esinejatele, vaid ka kõigile siia saabuvatele külalistele. Peolisi viisid laulu- ja tantsupeole süstikbussid kesklinnast ning laulupeole tulijad said oma sõiduki jätta tasuta seitsmesse suuremasse parklasse, et sealt ühistranspordiga lauluväljakule sõita.

Kergliiklusvahenditele olid rajatud spetsiaalsed parklad

Laulu- ja tantsupeole jalgrattaga saabujaid ootas lauluväljaku vahetus läheduses kolm jalgrattaparklat: Mere väravate juures, Oru tänava ja Narva maantee ristumisel ning Mäe bussipeatuse juures. Lisaks oli Tallinna linn muutnud Russalka parkla jalgrattaparklaks.

„Teeme suure teene nii loodusele kui ka iseendale, kui tuleme peole kergliiklusvahenditega,“ ütles laulu- ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum enne peo algust. Loodushoid ja keskkonnasäästlikkus olid XIII noorte laulu- ja tantsupeol nii linna kui peokorraldajate oluline prioriteet.

Linna plaan laulu- ja tantsupeo transport inimestele mugavamaks muuta õnnestus hästi

Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Andres Urmi sõnulsõnul tõi linn laulu- ja tantsupeo ajaks Tallinna tänavatele eribussid. ning täiendavad trammid. „Soovisime pakkuda ühistranspordi näol head ja mugavat alternatiivi isiklikule sõiduautole ja peab tõdema, et suurel määral see ka õnnestus: kokku kasutas laulu- ja tantsupeo nädalavahetusel täiendavaid liine ligi 30 000 inimest,“ räägib Urm. „Panime peo ajaks tööle süstikbussid ja lisaks tihendasime paljudel liinidel ka sõidugraafikuid. Laulupeo lõppedes viisid kesklinna suunal liikuivaid peolisi mitukümmend trammi, mis kõige intensiivsemal hetkel väljusid Poska peatuselt Kadriorust iga minuti järel.“

Andres Urmi andmetel kasutasid Teatri väljaku ja Kalevi staadioni vahel käinud süstikbussi nr 81 kahe päevaga umbes 12 500 inimest. „Estonia teatri juurest lauluväljakule suundunud bussiliini nr 80 kasutas ligi 4500 ning Lasnamäe kaubanduskeskuste parklate ja lauluväljaku vahet sõitnud bussiliini nr 82 kasutas umbes 1700 inimest,“ toob Urm veel numbreid välja.

Mugavad rattaparklad on suurürituste lahutamatu osa

Lauluväljaku lähistele oli peo ajaks rajatud mitu rattaparklat. Andres Urmi sõnul täpset statistikat nende kasutuse osas ei korjatud, kuid enamik kohti nendes rattaparklates oli täis. „Meie mõõtmised näitavad, et Tallinnas kasvab jalgratast igapäevaseks liikumiseks kasvavate inimeste arv, seega on igati loogiline, et suurürituste lahutamatu osaks edaspidi kujunevad suured ja mugavad rattaparklad,“ tõdeb Urm. „Kindlasti võtame toimunud laulu- ja tantsupeolt kaasa mitmeid järeldusi, et veelgi tõhusamalt süstikbusse ja täiendavaid trammide väljumisi kasutada kahe aasta pärast, XXVIII üldlaulupeo ja XXI üldtantsupeo ajal.“

Korduskasutavate nõude kasutamine hoidis ära umbes kolme ja poole tonni jäätmete tekkimise

Linn toetas rohelise pealinna toetusega korduskasutusnõude kasutamist noorte laulu- ja tantsupeol 27 000 euroga ja tänu korduskasutusnõudele jäi hinnanguliselt ringlusesse laskmata ligemale pool miljonit ühekordset nõud ja hoiti ära umbes kolme ja poole tonni jäätmete tekkimine. Samuti aitas Tallinn korraldada laulu- ja tantsupeol jäätmete liigiti kogumist, ainuüksi lauluväljakule paigaldati selleks 70 liigiti kogumise mahutit.

Uurisime tantsu- ja laulupeo korraldajatelt ja partneritelt, kuidas saavutati selline rõõmustav tulemus, et hoolimata rahvamassidest ei tekkinud peoalale mingeid üleajavaid prügikaste ja enamik peol tekkinud jäätmetest jõudsid pärast pidu ümbertöötlemisse. Muidugi on ka arenguruumi, mida saab järgmisel korral veelgi paremini teha. Peaasi, et liigume õiges suunas!

Prügi sorteerimise osas arenguruumi on

Laulu- ja tantsupeo jäätmekorralduse koordinaator Elike Saviorg on peo jäätmemajandustulemusega rahul, kuid tunnistab siiski, et on ka arenguruumi. „Suures pildis toimis süsteem hästi, arvestades rahva hulka olid väljakud puhtad ja prügi üle ootuste vähe,“ rõõmustab Saviorg. „Kuid sorteerimise osas arenguruumi on. Konteinereid, mille sisu vastas märgistusele ning seda ei olnud rikutud teist liiki jäätmetega, oli külastajate alas vähe. Seevastu esinejate toitlustusalas olevad konteinerid olid kvaliteetselt sorteeritud.“

Savioru sõnul oleks korrektseks sorteerimiseks vaja parandada konteinerite märgistust, sest on tooteid, mida ei osata sorteerida, näiteks kätepaber, jäätisepulgad, grilltikud jne. „Märgistus võiks olla piltidega kiirelt haaratav ja ideaalis konteineri küljes või taga konteineri kohal,“ pakub Saviorg võimalusi paremaks jäätmete sorteerimiseks. „Veelgi suurem roll sorteerimisel võiks olla rohevabatahtlikel, nende ettevalmistust tuleb täiustada. Kauplejate alal sorteerimine enamasti toimis, kuid ka siin on arenguruumi. Järgmisel peol võiks jäätmepunktides pakkuda sorteerimise osas pidevat abi ja nõustamist, see tagaks veel parema tulemuse.“

XIII noorte laulu- ja tantsupeo meeskonda nõustas üritusi keskkonnahoidlikumaks muuta aitav ettevõte Acento, mis pakub strateegiaid jäätmetekke vähendamiseks ja kestlike ürituste terviklahendusi. Acento tiim eesotsas Raimo Matverega korraldas ja jälgis peo ajal väljakutel toimuvat.

Kordusnõud ja jäätmete sorteerimine vähendasid prügi hulka peaaegu kaks korda

Raimo Matvere sõnul on puhtalt 2019. aasta ja 2023. aasta peo kogemust kõrvutades päris kindel, et selle aasta pidu oli keskkonnasäästlikum. Jäätmeid tekkis palju vähem, kuna ühekorranõude asemel olid peol kasutusesel pandinõud. „Tänu kordusnõude kasutuselevõtule jäi sadu tuhandeid ühekordseid anumaid kasutamata,“ selgitab Matvere. „Samuti muutis peo keskkonnasäästlikumaks jäätmete liigiti kogumine.“

Äsja selgus ka laulu- ja tanstupeol tekkinud jäätmete maht. „Kokku oli 22,1 tonni jäätmeid – see on kõigil väljakutel kõik liigid kokku,“ räägib Matvere. „Võrdluseks on meil 2019. aastast teada ainult üks number – 40 tonni. Seal oli küll väike osa ka liigiti kogutud, aga suures osas segaolme. Ehk siis meil oli peaaegu kaks korda vähem jäätmeid. Kui enne pidu lootsime, et 3-4 tonni saab kokku hoitud nõude pealt (ühekordsed vs korduskasutus), siis reaalsuses me vähendasime koguseid kordi ja kordi rohkem. Millest see tuli? Üldine teadlikkus on paranenud, kordusnõud aitasid kindlasti, samuti laulupeo tiimi otsused hoida platsidelt sponsornänni eemal jne. Jah, oluline ka see, et inimesi laulupeo päeval oli vast umbes 20 tuhat vähem kui eelmisel korral, aga ka täismajaga ei oleks numbrid küündinud ligilähedalegi varasematele.“

Raimo Matvere hinnangul on veelgi parem uudis, kui jäätmete üldkoguse vähenemine, see, et 22,1 tonnist oli vaid umbes 1/3 segaolmet ehk seda jäädet, mis on n-ö kõige probleemsem. „Jäätmepartner on kinnitanud, et ülejäänud jäätmed, mis koguti liigiti, läksid liigikohaselt ringlusse. Peame meeles ka seda, et segaolmele andis tugeva lisakoguse hulk vihmakeepe, mis prügikastidesse visati või maha jäeti,“ selgitab Matvere. „Biojäätmeid koguti kaheksa tonni, seda on päris palju. Pakendite ja papi-paberi osakaal oleks võinud tulla suurem ja segaolmet selle võrra veel vähem. Neid on võimalik liigiti kätte saada, aga nii hästi ei õnnestunud. Pakendeid koguti ka külastajatelt ja eks enamus neist ikkagi „riknes“ segaolmega. Selge arusaamine, mida ja kuhu visata, tuleb veel paremini viia kauplejateni rohesaadikute abil. Ja üldine igapäevaelu teadlikkuse tõus aitab kaasa kindlasti.“

Raimo Matvere nimetab võtmepõhjusena, miks prügi vähendamine ja sorteerimine peol nii hästi läks, ka väga tugevat eelkommunikatsiooni ja linnapoolset tähelepanu juhtimist kordusnõudele ning keskkonnateemadele. „Me võime tulemusega tõesti väga rahule jääda – 22,1 tonni jäätmeid kolme päeva peale. Näiteks USA suurim muusikafestival Coachella, kus käib 125000 inimest päevas, tekitab ainuüksi ühes päevas 97 tonni jäätmeid, millest vaid 20% läheb uuesti ringlusse (meil läks uuesti ringlusse 2/3),“ võrdleb Matvere.

Ei mingeid üle ääre ajavaid prügikaste!

Matvere sõnul võib julgelt väita, et isegi kui peole oleks tulnud „täismaja“ ehk 100 000 inimest, oleks pilt jäänud ikkagi kordi parem kui neli aastat tagasi, mil peo lõpus ajasid umbes pooled prügikastid üle ääre. „Külastajatelt koguti liigiti biojäätmeid, taarat, pakendeid ja segaolmet. Kauplejatelt koguti samu liike pluss veel klaaspakendit, pappi ja paberit,“ annab Matvere täpsema ülevaate. „Tänu sellele õnnestus jäätmekoordinaatoritel ja teistel keskkonnatiimi inimestel näha päeva jooksul vaid üksikuid ületäitunud prügikaste kõige käidavamates kohtades. Siinkohal on väga suurt kiitust väärt ka UC Rent oma tiimiga, kes ei lasknud olukordadel ülepea kasvada ja tegelesid kiirelt ja operatiivselt tühjendustega.“

Keskkonnateadlikkust tuleb arendada mitte ainult peol, vaid kogu igapäevaelus

Küsimusele, mida saaks ära teha, et suur rahvapidu oleks veelgi keskkonnasäästlikum, Matvere vastust võlgu ei jää. „Jäätmete liigiti kogumise kvaliteeti nii kauplejatelt kui külastajatelt saaks veel oluliselt parandada,“ räägib Matvere. „Aga see saab käia käsikäes üldise teadlikkuse ning inimeste prügikäitumisega igapäevaelus. Üldine inimeste keskkonnateadlikkus peaks edenema pidevalt ja igal pool inimeste ümber - nii koolis, kodus kui töökohas,“ paneb mees inimestele südamele. „Siis on keskkonnateadlik käitumine veelgi loomulikum osa ka laulu- ja tantsupidudel. Oluline on meie kõigi ühine panus nii eraisikute, tarbijate, ettevõtjate, õpetajate kui vanematena.“

Tarvis oleks rohkem rohevabatahtlikke

Teine Acento spetsialist Kadri Kalle täpsustab omalt poolt prügikonteinerite olukorda laulu- ja tantsupeol veelgi. „Prügi liigiti kogumise olukorrad olid üle platsi erinevad - mõnes kohas võis täitsa rahule jääda, näiteks olime üllatunud, et keset platsi kõndimistee ääres olid konteinerid peo lõppedes päris normaalselt sorteeritud,“ räägib Kalle. „Samas oli ka punkte, kus kõik oli segamini. Kõige arusaadavam jäätmeliik on inimestele taara - need konteinerid olid enamasti vaid taarat täis. Teiste liikidega paistis inimestel olevat natuke keerulisem.“ Kadri Kalle sõnul oleks suurel peol vaja rohkem rohevabatahtlikke rohkematesse kohtadesse, kuna julge selgitamine ja abistamine aitab inimestel prügi õigesti sorteerida.

Kauplejate osas oli Kadri Kalle sõnul samamoodi erinevusi. „Osadel kauplejatel olid juba tulles kenasti erinevad prügikastid olemas ja biojäätmete jaoks eraldi biolagunev kott,“ kiidab Kalle. „Aga osadega läks ikka arutlemiseks, et miks me ei taha, et nad oma jäätmed ühte kotti panevad. Tore oli kuulda, et näiteks mitmed kohvipakkujad ütlesid, et võtavad kohvipaksu koju kaasa, et oma aias kasutada.“

Keskkonnasõbralik laulu- ja tantsupidu sündis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Pandipakendi, kestlike sündmuste korraldamise toetaja Acento OÜ, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna ja Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 meeskonna koostöös.