Advokaadid: rohelist koostööd saab teha kartellita

Enamasti räägitakse sellest, et ettevõtjad koostööd teha ei saa ja konkurendid peavad üksteisest kaarega mööda käima. Järjest ambitsioonikamad rohe-eesmärgid vajavad aga ettevõtjate koostööd ja see saab olla kartelliõiguslikult igati lubatav.

Kas oled kunagi proovinud mängida mõnda meeskonnamängu üksinda? Saab küll, aga oluliselt põnevam ning teinekord ka lihtsam ja mõistlikum on teha asju üheskoos. Tõsi, konkurentide vahelised kokkulepped on alati konkurentsiõiguslikult tundlikud – konkurentsiõigus lähtub põhimõttest, et äriliselt mõtleval ettevõtjal pole üldiselt legitiimset põhjust oma äristrateegiate jagamiseks ja koordineerimiseks konkurendiga ning konkurentide vahelist koostööd võib saata ebaseaduslike kokkulepete risk.

Samas tõuseb iga hetkega surve järjest rohelisema majandusmudeli ülesehitamiseks. Eksponentsiaalselt kõrgenevad nii klientide ootused ettevõtjate jätkusuutlikkusele, seadusandja surve kui ka kestlikkuse näitajate avaldamiskohustused.

Säästev areng ja innovaatilised tulevikulahendused on Euroopa Liidu kõrgendatud fookuses.

Euroopa Parlament on kehtestamas toodete pakendamisele ja märgistamisele uusi reegleid, mille eesmärk on ringmajanduse hoogustamine. Euroopa Komisjon avaldas hiljuti ka nn kestliku rahastamise algatuste paketi, milles sisalduvad veelgi täpsemad reeglid ja juhised seoses jätkusuutliku finantseerimisega.

Peagi kohaldatav äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive) seab ettevõtjatele nõudmise avalikustada infot enda ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta. Tegemist ei ole üksnes formaalsusega, mis kohaldub vaid käputäiele ettevõtjatele, vaid kohustusega, millest lõpuks ei pääse ükski ettevõtja.

Seega pole liiast nentida, et säästev areng ja innovaatilised tulevikulahendused on Euroopa Liidu kõrgendatud fookuses ja liidu poliitika prioriteetne eesmärk. Selliste arengutega peab ka konkurentsiõigus kaasas käima. Ja käibki.

Koostöö on lubatud jätkusuutlikkuseks

Euroopa Komisjon võttis tänavu 1. juunil vastu uued nn horisontaalsed suunised, mis annavad ettevõtjatele juhiseid selle kohta, millal võiksid konkurentide vahelised kokkulepped olla lubatavad. Uudsena sisaldavad suunised ka täiesti ahjusooja peatükki jätkusuutlikkuse kokkulepete osas. Eraldi peatüki loomise eesmärk on teha puust ja punaseks see, et konkurentsiõiguse reeglid ei takista konkurentide vahelisi kokkuleppeid, mis taotlevad jätkusuutlikkuse eesmärke. Uued suunised sisaldavad kestlikkuse eesmärkide laia määratlust, mis taandub ÜRO kestliku arengu eesmärkidele.

Konkurentsiõiguse reeglid ei takista konkurentide vahelisi kokkuleppeid, mis taotlevad jätkusuutlikkuse eesmärke.

Teoreetiliselt peaks ju tõhus konkurents ise viima selleni, et turul ettevõtjate jätkusuutlikkuse vaatest häid otsuseid premeeritakse ja halbu karistatakse – tarbijad valivad jalgadega. Euroopa Komisjoni ligi aasta tagasi läbi viidud uuring tarbijakäitumise kohta näitas samuti, et pandeemiajärgse ühiskonna tarbijad teevad järjest rohkem (keskkonna)teadlikke valikuid.

Samas on üks säästva arenguga seotud probleem siiski see, et üksikisiku vaatest ei pruugi jätkusuutlikkuse teemad olla tarbimisotsuste tegemisel endiselt küllalt määravad. Tarbija ei pruugi iseseisvalt ja igakordselt osata arvestada jätkusuutlikkuse eesmärkidega (või tõlgendab neid valesti) ja ettevõtjad on sunnitud sellega enda äristrateegias arvestama. Kui neid puudujääke ei kõrvaldata ka riikliku sekkumisega – nagu näiteks maksumeetmed, kohustuslikud standardid jmt –, võibki lahenduseks olla ettevõtjate vabatahtlik koostöö.

Võimalus teha keskkonnale head

Eesti kontekstis võivad erinevad koostöömudelid – nt ühisettevõtted – olla kasulikud näiteks uute taastuvenergia võimsuste (nt meretuuleparkide) ja salvestusvahenduste turule toomisel. Taoliste kapitalimahukate projektide puhul võib olla vajalik jagada projekti finantsriske, koondada teadmisi ja saavutada koostööst sünergiat. Lisaks sellele on võimalikke koostöökohti veel.

Selleks, et aidata kaasa säästvale arengule, võivad konkurendid soovida leppida kokku ka mittesäästvate toodete (näiteks plastid või fossiilkütused) ja protsesside (näiteks söeküttel terasetootmine) järkjärgulises kõrvaldamises. Konkurendid võivad samuti soovida kokku leppida pakendimaterjalide ühtlustamises, et hõlbustada ringlussevõttu või ühtlustada jäätmete vähendamise eesmärgil pakendite suurust.

Roheline koostöö peab olema roheline ka juurtasandil.

Jätkusuutlikkuse kokkulepetega saavutatav tõhususe kasv võib väljenduda näiteks vähem saastava tootmis- või turustamistehnoloogia kasutamises, paremates tootmis- ja turustamistingimustes, vastupidavamas taristus ja parema kvaliteediga toodetes. Jätkusuutlikkuse kokkulepped võivad vähendada ka tarneahela häireid, lühendada kestlike toodete turule toomiseks kuluvat aega ja võimaldada tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid, hõlbustades toodete võrdlemist.

Roheline koostöö peab olema roheline ka juurtasandil, mistõttu võib ettevõtjatel osutuda vajalikuks leppida kokku ja osta järjest rohkem ainult neid tootmissisendeid, mis on toodetud säästval viisil. Samamoodi võivad olla vajalikud (ja lubatud) ka konkurentide poolt ühised toote elutsükli hindamised, ühised uuringud ja arendustegevus, ühine tootmine ja taaskasutus, ühised koolitused ja töötajate vahetused, ühine sisseost ja ühine andmete kogumine.

Tarbijate huvid esikohale

Säästlikkus on muidugi vaid ainult üks jätkusuutlikkuse aspekt. Euroopa Liidu juhised näevad ette ka üldise elukvaliteedi kaitse. Selliselt võib olla vajalik kokku leppida ka teatavates standardites, et parandada loomade heaolu (nt standardid, et anda loomadele rohkem ruumi ja paremad elutingimused) või vähendada diskrimineerimist.

Seega võimalusi jätkusuutlikkuse koostöö erinevateks vormideks on sisuliselt lõputult. Kartellihirm ei tohiks siin takistuseks saada, kui koostöö on läbi mõeldud ja õigesti struktureeritud (ehk on ennekõike tarbijatele kasulik ega lähe kaugemale, kui eesmärgi saavutamiseks vajalik).

Meeles tasub pidada, et ettevõtjatel, kes soovivad konkurendiga kestlikkuse alast koostööd teha, on võimalus küsida ka nõu Eesti Konkurentsiametilt ja Euroopa Komisjonist – sellele viitavad ka värsked Euroopa Komisjoni horisontaalsed suunised. See võib anda ettevõtjatele koostöö seaduslikkuse osas täiendava kindluse.