Kas oled juba Raekoja platsi pargis aega veetnud? Leia siit artiklist ka teised rohelise pealinna aasta projektid Tallinnas!

Tallinn on rohelise pealinna tiitlit nüüdseks kandnud juba pool aastat. Linnapea Mihhail Kõlvart, abilinnapea Vladimir Svet ja Euroopa rohelise pealinna juht Krista Kampus räägivad, kuidas seni läinud on ning mis pealinna veel ees ootab.

Roheline pealinn ei ole eesmärk, vaid protsess

Kuigi pool aastat on juba tööd tehtud, rõhutab linnapea, et praegune vahearuanne ei tähenda aasta lõpus joone alla tõmbamist. „Aasta jooksul on käima lükatud mitmeid projekte, millest saab rääkida päris mitu aastat. Kõige suurem eesmärk ongi protsesside algatamine ja uute rutiinide tekkimine,“ selgitab Kõlvart. Ta mõistab hästi, et hetkel aset leidvad muutused linnaruumis võivad paljude jaoks küll põhjustada ebamugavusi, kuid tuletab linlastele siiski meelde, et nii saame pikemas perspektiivis muuta linnakeskkonna meeldivamaks ja efektiivsemaks. „Praegu tekitavad need küll palju ebamugavusi, kuid nendel muutustel on olemas ka väga selge eesmärk: linnaruum peab uuenema ja ajaga kaasas käima.“

Sama olulised, kuid veidi vähem märgatavad muutused toimuvad aga ka linnajuhtimises. Nimelt on linn käima lükanud uue projekti „Test in Tallinn“, mille käigus lüüakse käed erasektoriga, et kasutada Tallinna linnaruumi ja -süsteemi uute tehnoloogiate ning teenuste katsetamiseks.

Koostöös erasektoriga tegeleb linn ka uute roheliste energiaallikate loomisega. Nimelt sõlmiti sel aastal just sel eesmärgil koostööleping Utilitasega. Täpsemalt on jutt mere- ja reovee-energiast ning linn võtab esmakordselt enda peale suurema rolli nende uute tehnoloogiate rakendamisel. Uute energiaallikate kasutuselevõtt aitab täita nii rohepöörde initsiatiive kui ka tagada soojusenergia hinnastabiilsuse ja energiajulgeoleku.

Muutused algavad meist endist

Lisaks juhib linnapea tähelepanu sellele, et muutused ei pea aset leidma ainult füüsilises linnaruumis, vaid ka linlastes endis. „Oleme algusest peale rääkinud, et kõik muutused algavad inimestest: nende hoiakutest, arusaamadest. Selles vallas on arengut juba näha. Uuringud näitavad, et inimeste arusaam keskkonnast ja vastutusest keskkonna ees on viimase poole aasta jooksul kasvanud.“ Kõlvart lisab, et sellele teadlikkusele on kahtlemata kaasa aidanud mitmesugused üritused ja tegevused, mille korraldamisega alustas linn juba eelmisel aastal ning on jätkanud aktiivselt ka sel aastal.

Eriliselt märgib ta aga ära ettevõtmised haridussüsteemis: „Tänaseks on üldteada, et lapsed ja noored ei ole ainult meie tulevik, vaid ka uute ideede ning arusaamade peamised kandjad. Nad teavad väga hästi, võib-olla isegi paremini kui täiskasvanud, kui tähtis on keskkond ja kui palju nende tulevik sellest sõltub.“

Väikeste sammudega suurte muutuste poole

Abilinnapea Vladimir Svet on aga enda tiiva alla võtnud projekti „Rohejälg“, mis koondab rohelisi muutusi linnaruumis. „Selle projekti raames muutub meie linnaruum umbes 70 asukohas üle linna roheliseks ja seda selle sõna kõige laiemas mõttes: tekib juurde puid, põõsaid, lilleniite, istumisvõimalusi, lugemispaviljone, kiike või lihtsalt kohti, kus saab toredalt aega veeta, tööd teha ja lihtsalt linnaruumi nautida.“

Lisaks suuremamahulistele muudatustele katsetatakse projekti käigus ka uut lähenemist roheluse loomisele: taktikalist urbanismi. See tähendab, et proovitakse leida viise linnaruumi muutmiseks, mis ei vaja pikka põhjalikku projekteerimist, vaid mida on võimalik teha vähemate vahenditega ja ilma suurte ümberehitusteta. „Mõnes asukohas on see võimalik, mõnes ei ole, aga seal, kus on, tahame näidata inimestele, et koosloomes saame muuta meie ruumi oluliselt meeldivamaks ka väikeste pingutustega,“ selgitab Svet.

Suurt rõhku pööratakse abilinnapea sõnul ka haljastuse kvaliteedi parandamisele. „Rohelise pealinna programmi raames istutatakse umbes tuhat puud. 150 neist on tänaseks juba istutanud laulu- ja tantsupeo kollektiivid ning umbes 300 tuuakse meie tänavatele varjupuude nime all, eesmärgiga varjutada kõnniteid ja vähendada soojussaarte efekti.“

Lisaks puudele rajatakse ka lilleniite. Siin on oluline ära märkida, et kui osa neist niitudest rajavad spetsialistid, siis kolm neist saavad olema sellised, kus Tallinna elanikel on võimalik ise käed külge panna. „Selleks oleme linnaelanikele laiali saatnud 8000 väikest kotikest, kus on erinevad seemned, ja kutsume inimesi üles viima need seemned niitudele, et kogeda, kuidas inimene saab ise linnaruumi kujundada.“

Kuigi palju tööd on juba tehtud – üheks olulisemaks näiteks on Raekoja platsi park –, on palju veel ka tulemas. Üks suuremaid muutusi, mis ees ootab, on linnahalli ümbruse ümberkujundamine. Svet selgitab, et Kalaranna promenaad seotakse uue sadamaterminaliga, tänu millele tekib mereäärsetest aladest üks tervik: „Noblessnerist kuni Pirita rannani saab rahulikult jalutada, rattaga sõita ja mõnuleda, ilma et kuskil oleks suurt kokkupuudet autodega.“

Linnarahvas saab kaasa rääkida

Sügisel saab hoo sisse ka esimene rohelise pealinna rahvakogu, mis annab elanikele võimaluse linnaruumi muudatustes kaasa rääkida. „See on selline formaat, kus elanikud, kes on valitud juhuvalimiga erinevatest sotsiaalsetest rühmadest, saavad kuu aja jooksul arutleda mõnel konkreetsel teemal ja siis teha põhjalikke ettepanekuid otsustajatele,“ selgitab abilinnapea. Kokku saavad kutse rahvakogusse 33 000 linlast ja abilinnapea loodab väga, et inimesed need kutsed ka vastu võtavad, sest nii saame koos luua parema linnaruumi.

Rahvus- ja omavaheline koostöö

Rohepealinna tegevused ei piirdu aga ainult linna- ega riigisiseste ettevõtmistega. Tihedat koostööd tehakse ka teiste Euroopa linnade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes kõik seisavad rohelisema maailma eest.

Üks oluline samm Tallinna jaoks on näiteks see, et jaanuaris ühineti Euroopa kohanevate linnade missiooniga. „Mõned Eesti linnad on ühinenud kliimaneutraalsete linnade missiooniga, Tallinn aga otsustas ühineda kliimamuutustega kohanevate linnade missiooniga. See tagab meile ligipääsu tänavu loodavale platvormile, mis koondab informatsiooni erinevatest Euroopa Liidu rahastusvõimalustest, aga annab meile ka võimaluse olla nii-öelda ühes klubis teiste linnadega, kes aktiivselt linna elurikkuse ja linna roheluse teemadega tegelevad,“ selgitab Euroopa rohelise pealinna juht Krista Kampus, miks just see missioon välja valiti.

Suur samm rohepöörde poole oli ka R-Klubi ellukutsumine. Rohelise pealinna juhi sõnul loodi R-Klubi, sest riigikantselei tellitud uuringust selgus, et ringmajandusele ülemineku asjus on kohalike omavalitsuste teadmised, kompetentsid ja oskused madalad ning vajavad järeleaitamist. Nii sai ellu kutsutud teadmusvõrgustik R-Klubi. „Selle mõte on, et linnad Eesti sees jagaksid omavahel kogemusi ja aitaksid üksteist rohepöörde elluviimisel. Näiteks aitab R-Klubi raames Tallinna linn Saaremaa vallal välja töötada uut arengukava ja Narva linnal rohekoridoride tegevusplaani.“

Rohekompass näitab teed

Siiski tuleb meeles pidada, et sama olulised kui linna pingutused on ka linnakodanike pingutused rohepöörde suunas. Selleks, et inimesed saaksid ka ise oma tarbimisharjumusi ja keskkonnakäitumist korrigeerida, on linn loonud veebipõhise platvormi nimega Rohekompass. Kampus selgitab, Rohekompassi abil saavad inimesed testida oma keskkonnaharjumusi ja anda ka lubadusi oma keskkonna jalajälje vähendamiseks. „Rohekompassi eesmärk on panna inimesed mõtlema, mida saab igaüks meist teha, et olla vastutustundlikum tarbija ja keskkonnakäituja.“

Mida oodata?

Kampuse sõnul ootab Tallinna ka erinevate ürituste ja tegevuste mõttes ees väga tihe aeg.

Üks suurematest regionaalsetest kampaaniatest, mis suve lõpus käima lükatakse, on Läänemere koristuskampaania. „Selle eesmärk on kaasata võimalikult palju linnu, organisatsioone ja elanikke kõikidest Läänemere riikidest selleks, et pöörata tähelepanu halvenevale Läänemere keskkonnaseisundile.“ Kampaania algab Läänemere päeval, mis on sel aastal 31. augustil, ja lõpeb maailmakoristuspäeval, 16. septembril. „Mõte oligi selles, et siduda need kaks päeva suuremaks regionaalseks kampaaniaks.“

2. septembril toimub ka perepäev, mis on pühendatud Läänemerele, mille ajal saab näiteks uudistada Soome mereuuringute laeva. 3. septembril avatakse aga Salme kultuurikeskuses ringmajandusteemaline näitus „Lähme nulli“ ja kampaania käigus korraldatakse ka Tallinna randades erinevaid koristusaktsioone.

Oluline suursündmus on ka rohetehnoloogiate nädal, mis toimub 13.–17. novembril. „Selle nädala raames toimub tohutult palju erinevaid üritusi: näiteks Cleantech Forum Europe, mis toob Tallinna selle sektori valdkonna absoluutsed tipud üle Euroopa, Stockholmi Keskkonna Instituudi rohejuhtimise konverents, mis keskendub eelkõige rohelistele hangetele ja ringmajandusele, ning GreenEST Summit. Tallinn ise korraldab aga Targa Linna konverentsi, kuhu on tulemas väga palju ägedaid rahvusvahelisi kõnelejaid. Ka linnakodanikule on välja töötatud täiesti eraldi programm ja lastele ning peredele toimub erinevaid sündmusi.“ Loomulikult ei saa ära unustada ka suurüritust PÖFF, mille raames leiab sel aastal aset rohelise pealinna eriprogramm koos erinevate vestlustega.

Noortele korraldatakse aga midagi eriti põnevat: „Koos Eesti Teadushuvihariduse Liiduga korraldame me „Minecraftis“ linnaplaneerimise konkursi, kus anname konkreetsed kohad lastele, et nemadki saaksid kaasa rääkida, milline on linn, mida nemad tahaksid näha,“ lisab Krista Kampus lõpetuseks.