Elame võlgu! Maailma tänavused ressursid said eilsega otsa

Praeguse tarbimise juures vajaksime 1,7 planeeti.

Eile oli globaalse ületarbimise päev ehk päev, mil inimesed on ära kasutanud ära kõik looduslikud ressursid, mida planeet meile ühel aastal suudab pakkuda, avaldas Global Footprint Network. Eestlaste jaoks jõudis ületarbimise päev kätte juba märtsis.

Ületarbimise päeva langemine teisele augustile tähendab, et inimkond elab n-ö ökoloogilises võlas järgmised 151 päeva, vahendas Le Monde. Praeguse kulutamise kohaselt vajaksime päeva arvutava organisatsiooni hinnangul 1,7 maakera, et inimkonna nõudlust rahuldada.

Global Footprint Network'i tegevjuht Steven Tebbe hoiatas, et jätkuval ületarbimisel on väga märgatavad sümptomid. “Sealhulgas ebatavalised kuumalained, metsatulekahjud, põuad ja üleujutused, mis võivad ohustada toiduainete tootmist. See rõhutab linnade, riikide ja ettevõtete huvi edendada oma ressursikindlust, kui nad soovivad edu saavutada. Sellest võidaks ka kogu maailm.“

Päeva, mil meie koduplaneedi ressursid ennast aastaks ammendavad, arvutatakse ÜRO andmete põhjal. Aluseks võetakse iga riigi nõudlust loodusele, sealhulgas ressursside tarbimist ja heitkoguseid, ning Maa võime toota taastuvaid ressursse ja neelata jäätmeid.

Eesti samal tasemel suurriikidega

Eesti jaoks oli ületarbimise päev tänavu 14. märtsil. Sellega oleme maailmas kaheksandal kohal ning meid edestavad vaid päeva võrra riigid, nagu Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Araabia Ühendemiraadid.

Eesti Päevaleht kirjutas märtsis, et Eesti puhul on ületarbimise päev seotud eelkõige riigi suure süsinikujalajäljega, mis tekib meie põlevkivil põhineva energiatööstuse tõttu. Märkimisväärselt suured on aga ka Eesti ühiskonna liikuvusest tekkinud süsinikuheide ning toidu tootmine.

Roheenergia ja neljapäevane töönädal

Global Footprint Network ütles, et vähese süsinikdioksiidiheitega energiaallikate osakaalu suurendamine kogu maailmas 39 protsendilt 75 protsendile viiks ületarbimise kuupäeva kätte jõudmist 26 päeva võrra kaugemale. Toidujäätmete vähendamine poole võrra annaks meile 13 päeva ja 350 miljoni hektari taasmetsastamine annaks meile 8 päeva.

Muud riiklikud meetmed, nagu 15-minutiliste linnade, kus kõik igapäevaselt vajaminevad asjad on kättesaadavad jalgsi või jalgrattaga, loomine ning neljapäevase töönädala kehtestamine võiksid lükata kuupäeva 11 päeva võrra edasi.

Ka keskkonnasäästliku transpordi kasutamise edendamine võiks aidata ületarbimise päeva edasi lükata. Kui kolmandik kõigist autoga läbitud kilomeetritest asendataks ühistranspordiga, jalgsi käimisega või jalgrattaga, saabuks see aeg 13 päeva hiljem.