Eestist põhjapool leiti troopilist viirust kanda võiv sääsk

Vaatamata sääse tuvastamisele põhjanaabrite juures, ei peaks soomlased siiski sääse avastamise pärast praegu muretsema.

Viimasel kuul on Euroopa olnud tunnistajaks nii üleujutustele, metsapõlengutele kui ka kõrvetavatele kuumalainetele. Kuigi need on väga märgatavad inimtekkelise kliimakriisi ilmingud, ei piirdu ohud vaid loodusnähtustega. Nimelt tuvastasid teadlased hiljuti, et soojenev kliima on lubanud troopilistel sääskedel, kes kannavad Lääne-Niiluse viirust, kolida ka meie põhjanaabrite juurde Soome.

Helsinki ülikooli uurijad tuvastasid rannikuäärses Poris sääseliigi Culex modestus, mida pole riigis varem registreeritud. Uue liigi leidis Lorna Culverwell Helsingi ülikooli viroloogia osakonnast 2022. aasta suvel Soome rannikualadel kogutud sääskede proovide hulgast. „Sellest liigist leiti ainult üks isend, kuid ma pean ebatõenäoliseks, et see oleks ainus oma liigi isend Soomes,“ ütles Culverwell.

Varasemad leiud, mis asuvad Soomele kõige lähemal, on tehtud lõuna pool Venemaal Leningradi oblastis ja Rootsis Skånes. Liiki on leitud ka Ühendkuningriigist, mille terviseohutuse amet on teadnud, et Lääne-Niiluse viiruse puhang on võimalik alates 2012. aastast, kui Kagu-Inglismaa soodes avastati selle liigi suured populatsioonid, kirjutas The Guardian.

Nakatumine ebatõenäoline

On teada, et leitud sääsk levitab Lõuna-Euroopas Lääne-Niiluse viirust lindude ja inimeste või lindude ja hobuste vahel. Enamikul juhtudel põhjustab Lääne-Niiluse viirus inimestel kerge nakkuse, mille sümptomid on palavik, peavalu ja lihasvalu. Mõnel juhul võib viirus põhjustada neuroloogilist haigust. Praegu ei ole Lääne-Niiluse viirust Soomes veel avastatud.

„Soomlased ei peaks selle avastuse pärast praegu muretsema. Siiani ei ole Soomes omandatud nakkusi inimestel ega hobustel avastatud, kuid see leid on meeldetuletus, et me peaksime olema teadlikud, millised sääseliigid on siin. Teades võimalikke sääskedega levivaid haigusi, millega need liigid on seotud mujal maailmas, saame paremini uurida, kui tõenäoline on nende nakkuste esinemine tulevikus,“ sõnas Culverwell.

Inimestele edasikandumiseks peab sääsk tavaliselt kõigepealt hammustama viirust kandvat lindu, ootama mitu päeva, kuni viirus jõuab tema sülge, ja seejärel hammustama inimest. Mõnikord pärandub viirus edasi ka emaste sääskede munade kaudu.

„Praegu on väga ebatõenäoline, et viirus kandub inimesele või hobusele, sest haiguse levikutsükli toimumiseks on vaja mitut liiki. Esiteks peaks Lääne-Niiluse viirus olema juba kohalikes või rändlindudes Soomes. Seni ei ole teatatud ühestki viirusest, vaatamata väikesemahulisele lindude sõeluuringule mõnes Soome paigas. Teiseks on seni teada ainult üks Culex modestuse isend ühest Soome asukohast. Selleks, et nakatumine toimuks, oleks vaja suuremat hulka sääski, et mõned neist võiksid kohtuda mõne nakatunud linnuga ja jääda seejärel ellu, et mitu päeva hiljem inimest või hobust hammustada,“ ütles Culverwell.