Ookeani pinnatemperatuur on kõigi aegade kuumim ja soojeneb veelgi
(23)Teadlased hoiatavad, et sagenevad merekuumalained ohustavad inimeste eluviisi.
Maailma ookeanide pinnatemperatuur on jõudnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Teadlased peavad soojenemise põhjustajaks fossiilkütuste põletamisest tingitud kliimakahjustusi, kirjutas The Guardian.
Copernicuse kliimamuutuste teenuse andmetel jõudis ülemaailmne keskmine päevane merepinnatemperatuur läinud nädalal 20,96 kraadini, mis ületas 2016. aastal saavutatud 20,95 °C rekordi. Teadlaste sõnul on tõenäoline, et rekordi ületamine jätkub, sest tavaliselt on ookeanid ülemaailmselt kõige kuumemad märtsis, mitte augustis.
„Tõsiasi, et oleme rekordit näinud praegu, teeb mind närviliseks selle osas, kui palju soojemaks võib ookean muutuda praegusest kuni järgmise aasta märtsini,“ ütles dr Samantha Burgess Copernicusest.
Tõenäoliselt on temperatuurid osaliselt tingitud El Niño ilmastikunähtusest, ent kliimakriis ja atmosfääri soojenemine süvendavad neid ilmastikumuutusi.
Süüdi fossiilkütuste kasutamine
Ookeanid on oluline kliimaregulaator. Nad neelavad soojust, toodavad pool Maa hapnikust ja juhivad ilmamustreid. Soojemad veed suudavad aga vähem süsinikdioksiidi imada, mis tähendab, et atmosfääri jääb rohkem planeeti soojendavat gaasi. Samuti võib see kiirendada ookeani suubuvate liustike sulamist, mis toob kaasa meretaseme suurema tõusu.
„Mida rohkem me fossiilseid kütuseid põletame, seda rohkem liigset soojust võtavad ookeanid [atmosfäärist] välja, mis tähendab, et seda kauem võtab aega, et neid stabiliseerida ja viia tagasi sinna, kus nad olid,“ ütles Burgess BBC-le.
Me paneme ookeanid suurema stressi alla kui kunagi varem ajaloos
Kuumemad ookeanid ja kuumalained häirivad ka mereliike, nagu kalad ja vaalad, kuna nad liiguvad jahedamate vete poole, mis häirib toiduahelat. Eksperdid hoiatavad, et see võib mõjutada kalavarusid. Mõned röövloomad, sealhulgas haid, võivad aga muutuda agressiivseks, kuna nad satuvad kuumematel temperatuuridel segadusse.
„Me paneme ookeanid suurema stressi alla kui kunagi varem ajaloos,“ ütleb dr Matt Frost Ühendkuningriigi Plymouthi merelaborist BBC-le, viidates sellele, et ka reostus ja ülepüük muudavad ookeane.
Samuti võivad kõrged ookeanitemperatuurid suurendada orkaanide, tsüklonite, tormide ja äärmuslike ilmastikunähtuste tõenäosust, kirjutas EuroNews.
Merekuumalained sagenevad
Temperatuurirekordi purunemine järgneb tänavu mitmele merekuumalainele, sealhulgas Ühendkuningriigis, Põhja-Atlandil, Vahemerel ja Mehhiko lahes, kirjutas BBC. „Merekuumalained, mida me näeme, toimuvad ebatavalistes kohtades, kus me ei ole neid oodanud,“ ütleb professor Burgess.
Juunis olid Ühendkuningriigi vetes temperatuurid keskmisest kolm kuni viis kraadi kõrgemad, vastavalt Met Office'i ja Euroopa Kosmoseagentuuri andmetele. Floridas oli merepinna temperatuur läinud nädalal 38,44 kraadi, mis on võrreldav mullivanniga. Ameerika Ühendriikide Riikliku ookeani- ja atmosfääriameti (NOAA) andmetel peaks temperatuur tavaliselt olema 23 ja 31 kraadi vahel.
Mõned kõige kiiremini soojenevad piirkonnad on osad Põhja-Jäämerest, Läänemerest, Mustast merest ja osa troopikavälisest Vaiksest ookeanist.
Samuti teatas NOAA eelmisel reedel, et Põhja-Atlandi ookean võib olla kõige kuumem, mida ta kunagi varem on olnud, ning see muutub palju varem aastas kuumemaks, kusjuures varasemad rekordid on püstitatud septembris, teatas EuroNews.
2019. aasta uuringus leiti, et merekuumalained on muutumas üha sagedasemaks, kusjuures kuumalainete päevade arv on viimase paari uuritud aasta jooksul kolmekordistunud, vahendas The Guardian. Võrreldes aastatega 1925-1954 kasvas kuumalainepäevade arv 30 aasta jooksul kuni 2016. aastani rohkem kui 50 protsenti. Teadlased ütlesid toona, et kuumus hävitab loogudes mereloomi, „nagu metsatulekahjud hävitavad tohutuid metsaalasid“.
Mõned kõige kiiremini soojenevad piirkonnad on osad Põhja-Jäämerest, Läänemerest, Mustast merest ja osa troopikavälisest Vaiksest ookeanist.
Need kuumalained on kahjulikud ka inimkonnale, mis sõltub ookeanidest hapniku, toidu, tormikaitse ja kliimat soojendava süsihappegaasi eemaldamise tõttu atmosfäärist.
