Aastakümnega neli protsenti rohkem sademeid

Peamised Tallinna linna mõjutavad kliimariskid on välja toodud 2021. aastal esitletud Tallinna kliimakavas, kus on tõdetud, et suuri kliimariske, millega kaasneb oht linlaste elule ning oluline majanduskahju, Tallinnas ei esine. Keskmise mõjuga riskidest avalduvad linna geograafilisest asendist ja linnalisest iseloomust tingituna enim rannikualade haavatavus üleujutustest ning tormidest, soojussaarte teke ja sademetest tingitud üleujutused.

Hästi intensiivset vihma hakkab tulevikus olema oluliselt sagedamini – iga-aastaselt.

„Kui rääkida Eestist, siis näiteks Maaülikooli teadlased analüüsisid hiljuti viimase 70 aasta sademete mõõtmisandmeid Eesti ilmajaamast. Analüüsi eesmärk oli linnade sademeveesüsteemi projekteerimise aluseks olevate 1970. aastatest pärit arvutusvihmade ülevaatamine. Selle analüüsi tulemustest selgus, et keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks. Hästi intensiivset vihma hakkab tulevikus olema oluliselt sagedamini – iga-aastaselt. Soojus mõjutab linnaelanikku intensiivsemalt ja eriti suvel,“ selgitab Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde analüütik Tuuli Veersalu, kuidas kliimamuutused juba praegu tunda annavad.

Kuhu sademevesi praegu läheb?

Praegu juhitakse Tallinnas sademevett ära peamiselt kas ühis- või lahkvoolse kanalisatsiooni kaudu, selgitab AS-i Tallinna Vesi keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak. Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu juhitakse nii reo- kui ka sademevesi reoveepuhastisse, kus see enne merre suunamist põhjalikult puhastatakse. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu juhitakse sademevesi otse suublasse, üldjuhul ilma puhastamata. Lahkvoolse kanalisatsiooni hulka kuuluvad piirkonnad või tänavad, kus sademevett ei koguta, vaid immutatakse haljasaladel, taaskasutatakse kastmisveena või juhitakse olemasolevatesse kraavidesse või tiikidesse.

Väga intensiivsete sadude korral pole võimalik kogu vett nii kiiresti ära juhtida, kui seda taevast alla tuleb. Siis võivad tekkida ka lokaalsed üleujutused piirkondades, kus kõvakattega pindade osakaal on väga suur.

„Ühisvoolse süsteemi puhul on valingvihmade ajal probleem, et reoveepuhasti ei suuda kogu vett vastu võtta. Sellisel juhul peame avama Paljassaare peapumplas ülevoolu ning osa vooluhulgast otse merre juhtima. Selline tegevus on keskkonnaloaga lubatud juhul, kui reo- ja sademevee vahekord on vähemalt 1 : 4. Näiteks 2022. aastal ei pidanud me kordagi ülevoolu avama, 2023. aasta juulikuise hoovihmaga olime aga sunnitud seda tegema,“ selgitab Kappak.

Tallinna Vee keskkonnajuht tõdeb, et praegu on lahkvoolse süsteemi puhul eriti just hoovihmade ajal suurimad probleemid seotud tänavalt tuleneva reostusega. Lisaks on nii ühis- kui ka lahkvoolse süsteemi puhul probleemiks torustiku läbilaskevõime. Kanalisatsioonitorud on piiratud läbilaskega ja väga intensiivsete sadude korral pole võimalik kogu vett nii kiiresti ära juhtida, kui seda taevast alla tuleb. Siis võivad tekkida ka lokaalsed üleujutused piirkondades, kus kõvakattega pindade osakaal on väga suur. „Reoveepuhastusjaama suur väljakutse on prahikogus, mis jõuab suuremate vooluhulkadega tänavatelt ja kanalisatsioonisüsteemist korraga reoveepuhastusjaama. 2023. aasta jooksul oleme reoveest välja võtnud 355 tonni prahti ja 89 tonni liiva,“ ilmestab Kappak.

Hea versioon sademevee juhtimisest:

Halb versioon sademevee juhtimisest:

Animatsioonid: SYKE (Soome keskkonnainstituut)

Koostöö ettevõtete ja linnaelanikega

Ka linnaelanik ise saab üht-teist ära teha: näiteks eelistada oma kinnistul kõvakattele haljastust, koguda kokku katuselt alla sadav vesi.

Kappak näeb, et linnaruumi tuleb luua rohkem sademevee immutus- ja viibelahendusi ehk tiike ning biolodusid. Lisaks tuleb suurendada lahkvoolse kanalisatsiooni osakaalu ja ehitada sademevee viibetiike ning haljasribasid. Üheks viisiks on ka suurendada lahkvoolse kanalisatsiooni osakaalu. Siin saab ka linnaelanik ise üht-teist ära teha: näiteks eelistada oma kinnistul kõvakattele haljastust, koguda kokku katuselt alla sadav vesi. „Mida ei saa kokku koguda, tuleks immutada ja alles seejärel suunata sademeveekanalisatsiooni,“ kutsub keskkonnajuht oma valikuid üle vaatama.

AS-i Tallinna Vesi insenerteenistuse juht Marti Vaksmann lisab, et koostöös Tallinna linnaga on Tallinna Vesi kaardistamas sademevee ärajuhtimiseks parimaid teekondi koos puhastus-, immutus- ja viiberajatistega (tiigid, viibekraavid, vihmapeenrad).

„Eesmärgiks on luua sademeveele kontrollitud tee selliselt, et ta oma teekonnal mereni lisaks maa-alusele torustikule täiendaks ka linnakeskkonda. Esimene selline valgalapõhine sademevee ärajuhtimiseskeem on väljatöötamisel kesklinnas Maakri tänava piirkonnas. Skeemiga on tänaseks juba alustatud – Pronksi ja Jõe ning Kivisilla tänavale rajatakse sademevee eelvool. Järgmises etapis liigume sademeveesüsteemide rajamisega piki Liivalaia tänavat Lastekodu tänavale ja edasi Rävala puiestee ning Lauteri täna suunal. Lähiajal alustame analoogse skeemi väljatöötamisega Põhja-Tallinnas ja Kristiines, kus plaanime ehitustöödega alustada juba järgmisel aastal,“ jagab Vaksmann töö kulgu.

Pilootprojekt Väike-Õismäel

Lisaks on Tallinn kaasa löömas rahvusvahelises projektis KNOWING. „Projekti eesmärk on Tallinnas Väike-Õismäe näidisalal 2026. aastaks välja töötada meetmete pakett kuumalainetega kohanemiseks, võttes arvesse nii kuumalainete otsest ehk mõju inimeste heaolule ja tervisele kui ka kaudset mõju ehk mõju elektri ja vee tarbimisele ning liikuvusele,“ ilmestab Mai Andresson, Tallinna Strateegiakeskuse KNOWING-u projektijuht.

Väike-Õismäel läbiviidava rahvusvahelise projekti eesmärk on välja töötada kliimamuutustega kohanemise meetmed, mis puudutavad nii hooneid, liikuvust, maakasutust kui ka haljastust. Uurimisvaldkondadest saadud tulemusi modelleeritakse nii tehisintellektiga kui ka kaasatakse mõjutatud elanike rühmi.

„Siinkohal on oluline märkida, et kohanemisstrateegiaid valides ei oleks need vastuolus leevendamise eesmärkidega. Näiteks oleks kõige lihtsam panna konditsioneer korterelamusse, see aga tekitab lisaks CO2 ning poleks kooskõlas kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga. Juhul kui hoonel oleks päikesepaneelid, siis sellisel juhul muutuks konditsioneeri paigaldamine juba kliimasäästlikumaks,“ selgitab Andresson.

Projektis on kokku 19 osapoolt, seda rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“. Euroopa Komisjon otsustas projekti rahastada tänavu jaanuaris ja selle maksumus Tallinnas on 54 500 eurot, mille katab välistoetus. Tallinna linna poolt juhib projektis osalemist Tallinna Strateegiakeskuse välisprojektide büroo. „Tulemustest on veel vara rääkida, töö alles käib suure hooga,“ loodab Andresson 2026. aastaks sisukaid tulemusi.