Riik uuendas ootusi RMK-le. Riigieelarve täitmise kõrval on oluline ka elurikkuse tagamine
(25)Kliimaminister kinnitas ootused Riigimetsa Majandamise Keskusele ja tegi ettepaneku asutuse nõukogu muutmiseks.
Kliimaminister Kristen Michal tegi täna valitsusele ettepaneku nimetada viis uut Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu liiget ning edastas uuenenud nõukogule ja juhatusele ootused RMK tegevusele. Esmakordselt sisuliselt sõnastatud omanikuootused tõstavad esile riigimaade ja -metsade kestlikku majandamist, metsasektori digitaliseerimist ja uuenduste eestvedamist ning elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäigu tagamist tuleviku biomajanduse korraldamisel.
RMK üheksakohalises nõukogus vahetub viis liiget. Nõukogust lahkuvad Priit Lomp, Hardi Tullus, Margit Martinson, Ülo Needo ja Randel Länts. Uuteks nõukogu liikmeteks saavad Michali ettepanekul Kadri Land, Marek Metslaid, Karel Rüütli, Pille Ligi ja Keit Kasemets. Senised nõukogu liikmed Ahti Kuningas, Merike Saks, Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski jätkavad oma tööd.
Ootus on laiendada püsimetsandust
Kliimaminister sõnastas kirjas RMK nõukogule ja juhatusele ka riigi ootused RMK tegevuse osas, tõstes esile RMK mitmekülgset rolli riigimaade haldamisel ja avalike hüvede tagamisel. Lisaks riigimetsa kestlikule ja kliimamuutustele vastupidavale majandamisele on riigi ootustes olulisel kohal loodus- ja pärandkultuuriväärtuste kaitse ja taastamine, looduskaitsetööde korraldamine, elurikkust soosiv ja kliimamuutusi leevendav riigimaade haldamine, looduses liikumise motiveerimine ja korraldamine ning loodusteadlikkuse tõstmine.
Soovime, et riigimaadel tehtavad tegevused panustaksid rohereformi eesmärkidesse.
„Sellisel moel ootuste sõnastamine on esmakordne“, selgitas Kristen Michal. „Riigi ja ühiskonna ootused RMK tegevuse osas on märksa mitmekesisemad kui vaid riigieelarvesse laekuvad dividendid, mida on seni omanikuootusena peamiselt väljendatud. Soovime, et riigimaadel tehtavad tegevused panustaksid rohereformi eesmärkidesse, mille hulgas on olulisel kohal elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäik ning tulevikku vaatav biomajandus.“
Riigi ootustes on muuhulgas välja toodud vajadus rakendada elurikkust kaitsvaid ja taastavaid metsamajandamispraktikaid, katsetada ja laiendada püsimetsanduse võtteid, arvestada kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel kohalike kogukondade vajadustega ning tagada metsade ja maastike vastupidavus kliimamuutuste mõjudele. Silmas on peetud, et RMK on lisaks riigimetsade majandajale ka muude maade haldaja ning kliimamuutuste leevendamiseks, muutustega kohanemiseks ja elurikkuse hoidmiseks tuleb läbimõeldult toimetada kõikjal riigimaadel.
Rohkem läbipaistvust
Omaniku ootustes on rõhutatud ka vajadust suurendada läbipaistvust riigimetsade puiduressursi juurdekasvu ja raietegevuste osas ning RMK-d kohustatakse esitama raiemahu prognoos järgmiseks sajaks aastaks. „Pikk vaade aitab pakkuda kindlust nii biomajanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele kui ka igaühele, kellele metsa hea käekäik on oluline. Ühiskonna ootus on puidu ja metsa kõrgemale väärindamisele, selgus tuleviku suhtes aitab ka ettevõtlusel investeerida kõrgema väärtusega toodete loomisesse,“ sõnas Michal.
Riik soovib RMK-lt sektori liidrina ka metsades toimuvast kaasaegse avaliku digitaalse ülevaate loomist. „Läbipaistvus metsas toimuva osas on väga tähtis. Metsaandmete usaldusväärsus ja lihtne kättesaadavus on siin võtmeks. Selles loodan RMK-lt kui valdkonna liidrilt eestvedaja ja uuenduste esilekutsuja rolli täitmist,“ lisas ta.
Kliimaministri seatud ootused on peamiseks sisendiks hetkel käimasoleva RMK arengukava koostamisel ning RMK igapäevase tegevuse ja eelarve planeerimisel.
