Kuidas moodustub Tallinna esimene rahvakogu?
(11)Lähinädalatel leiab 30 000 tallinlast oma postkastist kutse osalemaks Tallinna esimesel rahvakogul, kus otsitakse vastuseid küsimusele „Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?“. End nii mujal Euroopas kui ka Eestis õigustanud kaasamismeetod annab osalistele põneva sissevaate linnajuhtimisse, sisendi tipp-teadlastelt ja kogemuse, kuidas väga erinevate inimestega konstruktiivselt arutleda. Rahvakogu koostatud ettepanekud jõuavad aasta jooksul linnavalitsuse lauale. Mida teha, kui selline kutse ka sinu postkasti satub?
1. Vii end kurssi, millega tegu
„Rahvakogus osalemine on võimalus kujundada linna ootuseid roheluse teemadel ja need on kliimamuutuste vaates üha tähtsamad. See on ka ainukordne võimalus kuulata oma ala eksperte ja huvipooli,“ toob DD Demokraatiakeskuse spetsialist Maiu Lauring, rahvakogu metoodika ekspert välja põhjuseid, miks tasub rahvakogus osaleda.
Rahvakogu on linlaste kaasamise viis, kus viiele kohtumisele kutsutakse kokku läbilõige elanikkonnast ehk nn mini-Tallinn, kes teevad linnale tulevikku vaatavaid ettepanekuid ette antud teemal. Rahvakogu aitab tuua keeruliste teemade lahendamisse ka nende häält ja arvamusi, kes on tavapärasest kaasamisest kõrvale jäänud.
On oluline, et arutelud ei oleks kallutatud ei era- ega ärihuvide tõttu.
„Tallinnal on üsna värske arengustrateegia, milles sõnastatud eesmärkide elluviimine peab nüüd jõudma igasse eluvaldkonda. Kestliku linnaruumi kujundamisega seotud teemad on saanud tähelepanu üsna vastanduvas ja päevapoliitilises valguses. Rahvakogu üks eripära ongi see, et me loome väga teadlikult neutraalset, tasakaalustatud ja teadmistele tuginevat aruteluruumi. On oluline, et arutelud ei oleks kallutatud ei era- ega ärihuvide tõttu,“ toonitab Lauring.
Väga kasulik on rahvakogus osaleda ka seepärast, et viie kohtumispäeva jooksul omandavad osalised praktilisi teadmisi, kuidas saada väga erinevate vaadete ja kogemustega inimesed rahumeelselt ning lahenduskeskselt arutlema. „Tartus toimunud rahvakogu tagasisides tõid osalised üllatusena välja, et tõepoolest on võimalik õppida rahulikult vaidlema. See kogemus, et arutleda saab ka vastandumata ja võitluseta, on tänapäeval väga oluline ning rahvakogus osalemine annab selleks suurepärase võimaluse,“ julgustab ta ka isiklikule arengule mõtlema.
Meetodit on Euroopas tõhusalt kasutatud juba pikka aega, kuid viimasel ajal on seda täiustatud just kliima- ja keskkonnateemaliste küsimuste lahendamiseks. Loe meetodist täpsemalt siit: greentallinn.eu/rahvakogu
2. Registreeri end
Rahvakogu valimiseks saadetakse esindusliku juhuvalimi abil kutsed 30 000 tallinlasele ja osaleda saab ainult kutse alusel.
„Kui oled end meetodiga kurssi viinud ja tunned soovi osaleda, anna oma huvist ja valmisolekust märku. Selleks registreeri end rahvakogu kutsel toodud aadressil,“ juhendab Lauring.
Kõikide registreerunute seast valitakse 60 inimest, kellest moodustub rahvakogu, mis saab oktoobri ja novembri jooksul kokku viiel korral. Kooskäimiste tulemusel sünnivad konstruktiivsed ettepanekud, mis jõuavad linnavalitsusse.
„Et rahvakogu algatus oleks edukas, vajame väga kõiki huvilisi. Mida rohkem inimesi annab endast registreerumisega märku, seda mitmekesisema ja parema mini-Tallinna saame lõpuks kokku kutsuda. Kui sa seekord valituks ei osutu, siis su panus on juba enda ülesandmise näol olnud väga oluline,“ sõnab Lauring ja lisab, et nii rahvakogul tehtavaid ettekandeid kui ka arutelusid saab edasi jälgida internetis. Rahvakogusse valitakse Tallinna eri linnaosade elanikud alates 16. eluaastast.
„Sinu roll ei ole olla kliima- ega linnaplaneerimise ekspert, vaid esinedagi lihtsalt iseendana – Tallinna elanikuna ükskõik mis soost, rahvusest või linnaosast.“
Osalejaid juhendatakse ka kuuldud uut infot analüüsima, aruteludes kaasa rääkima ja konstruktiivselt küsima.
3. Osale kohtumistel
Rahvakogu leiab aset 7. oktoobrist 4. novembrini. 7.–8. oktoobril kutsutakse rahvakogu osalejad esimest korda kokku, et teemaeksperdid saaksid neile anda ülevaate, mis aitab Tallinna kliimateemasid paremini mõista. Huvirühmad aga selgitavad erinevaid kaalumist vajavaid aspekte ja seisukohti. „Osalejaid juhendatakse ka kuuldud uut infot analüüsima, aruteludes kaasa rääkima ja konstruktiivselt küsima. Esimene nädalalõpp kulubki rahvakogul enda teemaga kurssi viimiseks,“ täpsustab Lauring.
Rahvakogu programmi leiad siit: onlineexpo.com/ee/rahvakogu/programm/
Nädal hiljem koguneb rahvakogu uuesti ja siis leiavad aset ainult juhendatud rühmaarutelud – eri linnaosade elanikud saavad jagada oma perspektiive.
„Arutelude tulemusel sõnastatakse linnale ettepanekud, neile annavad veel omapoolseid kommentaare kaasatud eksperdid ning seejärel hääletatakse iga ettepaneku üle. Iga vähemalt 80% liikmete toetusega ettepanek loetakse rahvakogu kollektiivseks konsensuslikuks sooviks ja antakse 4. novembril üle Tallinna linnavalitsusele. Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo juurde on loodud vastutav üksus ja juhtrühm, kes tagab selle, et aasta jooksul jõuaksid ettepanekud linnavalitsuse lauale, ning annab ka tagasisidet, mil moel ja millal ettepanekud töösse lähevad,“ selgitab ekspert, et panustatud päevade tulemus ei jää ainult riiulile tolmu koguma.
Samuti pannakse paika, millise eelarveperioodi jooksul on võimalik ettepanek ellu viia ja kes on peamine vastutaja. Kui on tegu sellise ettepanekuga, mis on juba linna plaanides olemas või koguni töös, siis selgitatakse, kuidas teemaga edasi tegeletakse.
Kogu info avalikustatakse Rohelise pealinna rahvakogu veebilehel ja linnavalitsus annab ettepanekutega arvestamise ning nende elluviimise võimalustest linlastele aru.
Loe rahvakogus osalejaid puudutavate korduvate küsimuste kohta siit: onlineexpo.com/ee/rahvakogu/korduvad-kusimused/
