Miljonid inimesed panustavad Tallinna eestvedamisel Läänemere heaolusse
(25)Augusti lõpus algab Euroopa rohelise pealinna tiitliaasta üks lipusündmusi, kampaania „Save Our Sea“, mille raames juhitakse tähelepanu Läänemere haprale olukorrale ning pannakse käed külge, et korjata kokku pisiprügi ja tõsta inimeste teadlikkust Läänemerd kahjustavatest teguritest.

Olukord täbaram, kui tunnetame
Läänemere prügist puhastamise kampaania sünnib Tallinna linna, Let’s Do It Worldi ning Helsingi linna koostöös, kuid kaasab kokku üheksat Läänemere regiooni riiki ja pea sadat linna. Kampaania algab Läänemere päevaga 31. augustil ja lõppeb Maailmakoristuse päevaga 16. septembril.
„Seda, kui nigelas olukorras Läänemeri praegu on, teadvustavad tegelikult vaid vähesed. Tegu on ühe maailma noorema ja väga tundliku merega. Kogu kampaania eesmärk on tõsta kodanike teadlikkust kõigis üheksas riigis, väga tugevalt kaasata inimesi erinevatesse tegevustesse ning panna mõtlema selle üle, mida kodanikud ise saaksid ära teha, et meri poleks enam nii reostunud,“ tõdeb maailma suurima keskkonnateemalise kodanikuliikumise Let’s Do It World eestvedaja ning organisatsiooni ellukutsutud Maailmakoristuse päeva juht Heidi Solba.
Tallinna ja Helsingi linnapea saatsid kevadel ühise kirja kõigile Läänemere ääres asuvate linnade linnapeadele, et kutsuda nende linna kampaaniaga ühinema. Tallinn ja Helsingi on mõlemad aastaid töötanud selle nimel, et mereäärt rohkem inimestele avada, ja sellest tekkiski mõte, et Euroopa rohelise pealinna aastal võiks Tallinn teha midagi ka oma kodumere heaks. Nüüdseks on mõttega kaasa tulnud linnu Saksamaalt, Poolast, Lätist, Soomest ja ka teisest riikidest.
Meri ei jaksa inimtegevust kompenseerida
Läänemeri on kodumereks 85 miljonile inimesele ja inimtegevus on sellele aegade jooksul märkimisväärse jälje jätnud. Läänemeres on tohutult surnud alasid, kokku Iirimaa-suurusel pindalal. Vette sattunud väetised põhjustavad vetikate vohamist ja muutusi vee hapinkusisalduses, kalavarud on ülepüütud ja suurenev laevatamine tekitab mürareostust – see on vaid kröömike kampaania kodulehel www.seacleanup.org/ leitavatest faktidest, mis Läänemere täbarat olukorda ilmestavad. Kuna mereveevahetus Atlandi ookeaniga on väike, ei jõua Läänemeri ise end enam puhastada.
Uuringud näitavad, et vette sattunud hormonaalravimid võivad muuta kalad samasooliseks, samamoodi sisaldavad mereloomad antibiootikume ja valuvaigisteid.
Lisaks väetistele on aga ootamatult suureks probleemiks ka merre sattuvad ravimid. „See oli meie jaoks väga halb uudis, et kõik ravimid, mida inimesed tänapäeval kasutavad, satuvad uriini kaudu või veel hullem, otse WC-potti visatuna reovette ja meie veepuhastussüsteemid ei saa ravimijääke puhastusjaamades kätte. Uuringud näitavad, et vette sattunud hormonaalravimid võivad muuta kalad samasooliseks, samamoodi sisaldavad mereloomad antibiootikume ja valuvaigisteid,“ kutsub Solba kõiki inimesi oma üle jäänud ravimeid õigesti käitlema ehk jäätmejaama või apteekidesse tagasi viima.
Suitsukonid ja väikeprügi
Endiselt on aga suurim murekoht merre sattuv plast ja pisiprügi. Keskmiselt leiab iga 100 m kaldalõigu pealt 50–300 mingit sorti prahti, millest suure osa moodustavad toidu- ja joogipakendid, korgid, klaasikillud jmt. Rannikute koristusaktsioonid on samuti Läänemere prügist puhastamise kampaania üks tähtis osa.
„Suurim probleem on aga endiselt suitsukonid, mis näiteks Tallinnas väga tihti läbi sademeveesüsteemide ikkagi merevette satuvad. Hiljutine uuring näitas, et lausa 74% inimesi ei teadnud, et konid pole biolagunevad. Need sisaldavad tohutult mürkaineid ja üks koni võib reostada kuni 1000 l merevett ja tappa seal elavad mikroorganismid,“ toonitab Solba, miks on oluline oma konid visata kindlasti olmeprügi sekka, mitte rentslist alla lasta ja miks on neid tähtis ka randu koristades kokku koguda.