Eesmärk on arendused lõpule viia hiljemalt 2027. aasta jooksul.

Merevee-soojuspumbajaamale on Utilitas kaardistanud võimalikud asukohad ja teostanud keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu. Robert Kitt räägib, et hetkel on käimas hoonestusloa taotluse menetlus, millega muu hulgas määratakse ära koormatava ala asukoht ja suurus Tallinna lahes, kuhu on lubatud meretorustikku rajada.

„Meie eesmärk on need arendused lõpule viia hiljemalt 2027. aasta jooksul, kuid see eeldab erinevate osapoolte tihedat koostööd. 2022. aasta lõpus jõustus Euroopa Nõukogu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise otsekohalduv määrus, mille järgi peaks soojuspumpade ja tuuleenergia võimsuste rajamise seadma ülekaaluka avaliku huvi objektiks ning neid rajama liidu keskkonnaseadustes ettenähtud lihtsustatud protsessiga. Tegelik elu on keerulisem, aga peaksime tegutsema siiski võimalikult kiiresti. Investeerimisotsused sünnivad siis, kui kõik load on olemas ja hanked tehtud.“

Kaugkütte mõiste on enamikule tuttav, aga mida kujutab endast kaugjahutus?

Kaugjahutus toimib kaugküttega sarnaselt: kaugjahutusjaamas energiakandja ehk töödeldud vesi jahutatakse ning suunatakse torustiku kaudu kliendi hoone jahutussõlme. Jahutusprotsessis külma ära loovutanud vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse.

Kaugjahutus on Põhja-Euroopas laialt levinud. Helsingi ja Stockholm on viimase kümne aasta jooksul suurendanud oma kaugjahutusvõrke 4-5 korda ning Stockholmi 400 MW kaugjahutusvõrk on üks maailma suuremaid. Tulevikus plaanib Utilitas enamiku jahutusenergiast toota merevee-soojuspumbajaamast, mis kasutab vabajahutusena Tallinna lahte. See tõstab veelgi jahutussüsteemi efektiivsust ja vähendab primaarenergia kasutamist.

Kaugjahutus on lokaalsetest lahendustest energiaefektiivsem ja oluliselt väiksema süsinikujalajäljega. Kokkuvõttes on kaugjahutus parema varustuskindlusega, turvaline ning selle kasutamisel pole keskkonda ohustava külmaaine lekkeohtu.

Millised on peamised eelised ja võimalused, mida reo- ja merevee kasutamine kaugkütte ning -jahutuse jaoks pakub?

Kaks kolmandikku Utilitase klientide tarbitavast soojusest on toodetud biomassist või on juba praegu heitsoojus. Tallinnas viimase kolmandiku taastuvatele allikatele üleviimiseks on kõige optimaalsem viis paigaldada Põhjamaade kogemuse baasil reo- ja merevee-soojuspumbad. See on ka Euroopa Liidu poolt REPowerEU-s soovitatav tehnoloogia soojusvaldkonna tootmise dekarboneerimiseks, mistõttu nende paigaldamiseks loodi ka kiirem menetlusaeg (nn fast track). Jääksoojuse, reo- ja merevee soojuse kasutuselevõtu soodustamine kütteks ning jahutuseks on välja toodud ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingus.

Soojuspump

Suvisel ajal saab merevee-soojuspumpa kasutada ka kaugjahutuseks, kus jahe merevesi jahutab vabajahutusega Tallinna hooneid. Merevee-soojuspumbad ammutavad energiat merest, kus on teatud sügavusel aasta läbi ühtlase temperatuuriga vesi. Merevee-soojuspumpi kasutavad näiteks Helsingi ja Stockholm.

Tegemist on Eestis esmakordse projekti ja uuendusliku tehnoloogiaga.

Tallinnale on Läänemere sügavamad veekihid küllaltki lähedal võrreldes teiste lähiriikide pealinnadega, mistõttu teeb see Tallinnast soodsa koha mereveest energia ammutamiseks nii kaugkütte kui ka -jahutuse eesmärgil. Tegemist on Eestis siiski esmakordse projekti ja uuendusliku tehnoloogiaga, mis tähendab, et ettevalmistus peab olema põhjalik. Lisaks kaardistame võimalikke toetusmeetmeid, mis aitaksid seda suurprojekti realiseerida.

Kuidas mõjutab reo- ja merevee kasutamine kaugkütte ning -jahutuse süsteemis süsinikujalajälge?

Juba praegu on kaugküttesüsteem Tallinnas positiivse jalajäljega. Toodame kaugküttevõrku soojusega varustavates koostootmisjaamades rohkem taastuvelektrit, kui Tallinna kaugküttekliendid kodumajapidamistes elektrit tarbivad, mis vähendab vajadust toota elektrit fossiilsetest allikatest.

Utilitase kaugkütte tootmise ja jaotuse süsteem on väga efektiivne ning süsinikujalajälg sõltub eelkõige kasutatavatest kütustest. Praegu on kaks kolmandikku Utilitase klientideni jõudvast soojusest toodetud biomassist või on heitsoojus, ülejäänud kolmandiku ulatuses kasutame veel maagaasi. Soojuspumpade kasutamine võimaldab meil vähendada maagaasi osakaalu alla kümne protsendini. Kokku saaks tänasega võrreldes vältida umbes 500 000 MWh fossiilkütuse kasutamist aastas, mis tähendab CO2 heitme vähenemist igal aastal vähemalt 100 000 tonni võrra.

Millised on võimalikud majanduslikud mõjud, sh reo- ja merevee kasutamisega seotud kulud ning kokkuhoid kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas?

Utilitas on Tallinna kaugküttesse investeerinud u 450 miljonit eurot ning reo- ja merevee-soojuspumpade rajamisse tehtav investeering on vähemalt samas suurusjärgus.

Kui kasutame kohalikke ja taastuvaid energiaallikaid, ei sõltu me enam imporditud fossiilsest kütusest. See tähendab, et hind on stabiilsem ja praeguste tasemetega võrreldes ka soodsam. Investeeringud soojuspumbajaamadesse on mahukad ning kätkevad endas tehnoloogilisi riske, kuid kokkuvõttes on tegu oluliste sammudega süsinikuneutraalsuse saavutamisel. Hinnakujunduse põhimõtted jäävad samaks, kuivõrd piirhinda jääb jätkuvalt kooskõlastama Konkurentsiamet.

Kui meil õnnestub kõik planeerimise ja tehnilised väljakutsed ületada ning soojuspumbad kaugküttesüsteemi integreerida, on see kindlasti uuenduslik ja keskkonnasäästlik lahendus, mis oleks eeskujuks ka teistele mereäärsetele linnadele.

Tallinna linn ja OÜ Utilitas said augustis konkurentsiametilt koondumisloa asutada kaugküttevaldkonna ühisettevõtte AS Utilitas Tallinna Soojus ning sõlmisid aktsiate üleandmise lepingud. Ettevõte hakkab 33,34 protsendi ulatuses kuuluma Tallinna linnale ja 66,66 protsendi ulatuses Utilitasele. Ühisettevõte hakkab ellu viima kokkulepitud investeeringuid, kus on suur rõhk keskkonnahoidliku soojamajanduse arendamisel. Tallinna soov on võimalikult kiiresti üle minna süsinikneutraalsele kaugküttele ja see eesmärk on ka Tallinn 2035 arengukavas.

Ühisettevõttes saab investeerida reovee ja merevee soojuspumpadesse, mis aitab viia maagaasi kasutamise osakaalu hiljemalt 2027. aastaks alla 10%-ni kogumahust, vähendada maagaasist toodetava soojuse hulka ning sõltuvust imporditud fossiilsest kütusest. Lisaks on kavas asendada kõik vanad eelisoleerimata kaugküttetorustikud kaasaegsete lahendustega aastaks 2035, mille tulemusena viiakse soojuskaod alla 10%.

Tallinna linna strateegiline eesmärk on tagada keskkonnasõbralike kaugküttelahenduste kättesaadavus ja elutähtsa teenuse toimimine Tallinna linna territooriumil ning selleks tuleb kaugküttevõrku järjepidevalt kaasajastada ja teha vajalikke mahukaid investeeringuid.

Tallinna laht