Kas kehvasti kulutatud miljonid? Ekspertide arvates oleks Pronksi tänavat saanud palju paremini renoveerida
(204)Uueneva Pronksi tänava juures on aspekte, mille puhul tahaks peast kinni hoida, rääkis arhitekt ja linnaplaneerija Tõnis Savi.
Tallinna südalinna üks tuiksooni Pronksi tänav on liiklejatele olnud suletud eelmise aasta oktoobrist saadik. 11 kuud hiljem on linnavalitsus valmis tänava osaliselt avama, sealhulgas Pronksi ristumiskohad Raua, Gonsiori ja Kunderi tänavaga.
Linnavalitsus lubas, et pärast remondi lõppu on Pronksi tänaval arvestatud kõikide liikumisviisidega. Ent uuendustega tutvunud eksperdid arvasid, et linnavalitsus oleks saanud paremat tööd teha. Ühe eksperdi arhitekt Tõnis Savi hinnangul on märgata raiskavat ruumikasutust. „Kui ma arhitektina käituksin maja puhul ruumiga selliselt, ei saaks ma järgmist tööd,“ ütles ta.
Elanikega tänav, mitte magistraal
Peagi valmiva Pronksi tänavaga tutvumas käinud keskkonnapsühholoogil Grete Arrol tekkis küsimus, mille järgi on ruum jagatud autode, teiste liiklejate ja haljastuse vahel. „Need osakaalud ei tundu siin paigas olevat,“ viitas ta liiga suurele autodele antud ruumile.
Ka Tõnis Savi sõnul oleks saanud jalakäijatele, kohalikele elanikele ja jalgratturitele rohkem ruumi anda. Esmalt juhtis ta tähelepanu asfalteeritud eraldussaarele, mis paikneb Gonsiori ja Raua ristmike vahelisel alal. „Enne oli selle asemel triibutatud keskne ala, nüüd on äärekiviga sama asi. See saar on väga suur küsimärk olukorras, kus inimesed kahel pool tänavat kõnnivad vastu seina,“ rääkis Savi. Tema hinnangu järgi võinuks saarele ruumi jätmise asemel tekitada seda juurde hoopis kortermajade ette, kus on üsna kitsas.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Jaan Tarmak selgitas, et liiklusohutuse mõttes on kahe sõidusuuna vaheline eraldussaar kindlasti parem kui selle puudumine. Eriti kui arvestada, et Pronksi tänava on siiski magistraaltänav. Küll aga on Tarmaku sõnul õigustatud küsimus, kas ka ruumijaotuse mõttes on sellise eraldussaare rajamine hea mõte. „Oleme harjunud teedeehituse puhul rääkima läbimõeldud liiklusest, aga läbimõeldud ruumikvaliteet on aspekt, millest oleme ühiskonnas hakanud alles hiljuti rääkima,“ lisas ta.
Selleks et projekteerijad arvestaksid ruumi jaotades rohkem kohalike inimestega, võiks Savi sõnul olla projektis alati esile toodud tänavaäärsete kortermajade sissepääsud. Praegu sellist praktikat tema sõnul pole, selle asemel on projektide joonistel ainult majade fassaadijooned. Lisaks arvas ta, et võib-olla on sissepääsude märkimata jätmine üks põhjus, miks Tallinna tänavad näevad rohkem välja nagu maanteed.
„Kui joonistel oleks välja toodud, et siin on elumaja, mille uksed asuvad siin ja siin, mõtleks ehk projekteerija, et näiteks lapsevankriga peaks sealt ju niimoodi välja saama, et teisele inimesele jalgu ei jää,“ selgitas ta.
Ratturitel võimalikult vähe ruumi
Peale kohalike elanike ja jalakäijate on Tõnis Savi arvates jäetud liiga vähe ruumi ka ratturitele, seevastu autodele jälle liiga palju. Ta selgitas, et rattateede laius on 1,5 meetrit, mis on nende minimaalne aktsepteeritav laius. Savi sõnul võib see probleeme tekitada, sest võrreldes ajaga, kui Pronksi tänava projekt tehti, on rattasõit üha populaarsemaks muutunud, mistõttu võib 1,5 meetri laiune rattatee kitsaks jääda.
Teisalt on Savi arvates Pronksi tänaval autodele liiga palju ruumi jäetud. Kuigi sõiduradade laius on tema sõnul sobiv, nullib nende efekti 25 sentimeetrit, mis on radadele äärest juurde lisatud. Samuti on Savi meelest segane, miks lisati Pronksi tänavale vasakpöörderada Raua tänavani, kui enne remonti oli samale tänavale viiv parempöörderada täiesti kasutamata.
Jaan Tarmak selgitas, et 25 sentimeetrit on lisatud eelkõige äärmistele sõiduradadele, kus peaks tulevikus hakkama liikuma ühissõidukid. Ta lisas, et ootab väga Tallinna linnavalitsuse loodavat tänavatüüpide juhist, et tulevikus oleks neil konkreetsed põhimõtted, mille järgi ruumi kujundada.
Liiga sirge ja lai
Veel üks võimalus teistele liiklejatele rohkem ruumi saada olnuks tänavakujunduse abil sõidukite kiiruse reguleerimine, ütles Arro. See tähendab, et sirge ja laia tee asemel oleksid Pronksi tänava sõidurajad veidi kitsamad ja looklevamad.
„Kui ühest küljest kutsub tänav kihutama, aga kiiruspiirang surub seda alla, siis me tegelikult frustreerime inimesi mõttetult. Aga kui tänav oma disainiga sunnib aeglaselt sõitma, on ka frustratsioon väiksem ja kiirendatakse vähem,“ selgitas Arro. Savi täiendas, et teed kurvilisemaks muutes olekski saanud näiteks kortermajade välisuste ette rohkem ruumi jätta.
Ühtlasi pidasid nii Arro kui ka Savi küsitavaks otsust määrata tänava projektkiiruseks 60 km/h. Lihtsalt öeldes on projektkiirus sõiduautode suurim ohutu kiirus. Savi selgitas, et projektkiirus on oluline, sest sõiduraja laius ja inimese valitud sõidukiirus on olenemata kiiruspiirangust väga tugevas seoses. Seega, kuigi Pronksi tänaval hakkab pärast remonti kehtima piirkiirus 40 km/h, on seal tegelikult ohutu sõita ka kiirusega 60 km/h.
Liiga vähe haljastust
Teadupärast võeti möödunud aastal Pronksi tänava renoveerimiseks maha seal kasvanud 21 pärna ja üks tammepuu. Grete Arro sõnul jääb talle endiselt segaseks, miks Tallinna linnavalitsus laseb puid raiuda, erinevalt näiteks Vilniuse linnavalitsusest. „Igat suurt lehekandjat peaks hoidma nagu silmatera ja kõik muu nende ümber kujundama,“ rõhutas Arro. Nüüd Pronksi tänavale toodud haljastus pole Arro hinnangul kaugeltki piisav. Tema sõnul on oluline küsida, kas asemele istutatavad puud suudavad eelmiste raiumist korvata, sest täiskasvanud puud pakuvad rohkem varju ja teistele liikidele elupaiku kui noored puud. Ehkki noored puud seovad palju süsinikku, on ka viiteid, et süsiniku sidumine iga puu eluaastaga suureneb. Veel tõi Arro esile, et need puud, mis juba kasvavad, on seal täiesti tasuta, aga uute puude eest tuleb linnavalitsusel raha välja käia.
Samuti võiks tänaval olla rohkem katkematult paiknevat haljastust, arvas Arro. Ta märkis, et tegelikult võiks säärane haljastus olla kogu linnas norm. Jaan Tarmak selgitas, et haljastuse kohta pole linnal ühtset juhist, otsuseid tehakse objekti kaupa. Juhise puudumine tähendab ühtlasi, et ei ole ka kindlat miinumummäära, kui palju peab haljastust näiteks ühel teelõigul või tänaval olema, täiendas Tarmak.
Arro sõnul on haljastusest oluline rääkida mitmel põhjusel. Ühest küljest on rohealadest kasu tugeva saju ajal, teisest küljest aitavad need ära hoida kuumasaarte efekti. Kolmandaks, uuringute järgi aitab rohelus vähendada tendentsi, et linnas on väiksema sissetulekuga inimestel kehvemad tervisenäitajad kui kõrgema sissetulekuga inimestel, rääkis Arro. „Ehk kui linnaruum on rohelisem, siis inimesed, kes eelduste järgi peaksid olema haigemad, ei ole seda,“ selgitas ta. Arro lisas, et seda arvestades oleks riigil võimalik tervishoiukulu kokku hoida.
Arenguruumi jagub
Tõnis Savi hinnangu järgi on Pronksi ja Jõe tänava remont üleminekuprojekt ehk mingid asjad on selles läinud hästi, teised halvasti. Kuigi kõik oluline on justkui olemas, näiteks rattateed ja haljastus, jääb Savi arvates midagi siiski puudu. „Tehniliselt on kõik justkui tehtud, aga sügav arusaam veel ei ole kohal. Minu jaoks ainuüksi seesama Raua tänava vasakpöörderada juba näitab, et lõpuni ei ole linnavalitsuses asjadest aru saadud,“ ütles Savi.
Linnavalitsuse esindaja nõustus, et Pronksi tänava projektis ei ole kõik tehtud kõige uuemate teadmiste järgi, sest tänava rekonstrueerimist hakati planeerima üle nelja aasta tagasi. Küll aga on Tarmak veendunud, et linnavalitsus on teel sinnapoole, et renoveeritud tänavatel oleks kõikide liikumisviisidega arvestatud.
