Andmeid kogutakse otse linnaliikluses

Uudsed lasertehnoloogiaga andurid mõõdavad kõige kriitilisemat tervist mõjutavat tegurit (PM2,5), mis tekivad eelkõige kütuste põletamisel. Need võivad kopsudesse või vereringesse sattudes olla kahjulikud, eriti kroonilise hingamisteede või südame-veresoonkonna haigusega isikutele.

„Teada on, et Tallinnas on suurimaks probleemiks liiklussaaste ning õhukvaliteet on oluliselt halvem suurte teede läheduses. See teave põhineb eeskätt õhusaaste hajumismudelitel, mida on valideeritud mõõtejaamade andmete alusel ning, mis sai antud programmi raames kinnitust ka DPD mõõtmisandmetega,“ selgitas Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.

Orru sõnul on DPD poolt kogutud õhukvaliteedi andmete suurim väärtus see, et neid andmeid kogutakse väga erinevatest kohtadest ja otse linnatänaval. „Need on kohad, kus inimesed viibivad ja igapäevaselt hingavad, mistõttu on oluline just seal õhukvaliteeti mõõta ja vajadusel muutusi liikluse planeerimisel teha, et transpordist tingitud saastet vähendada. Väga tore on näha, et ka ettevõtted tunnevad muret õhukvaliteedi pärast ja mõtlevad kuidas seda parandada,“ tõi Orru välja.

Ligi 99% maailma rahvastikust hingab saastunud õhku

ÜRO keskkonnaprogrammi andmetel hingab ligi 99% maailma rahvastikust saastunud õhku, mis ilmestab, et tegu on tänapäeva kõige olulisema terviseriskiga. Seetõttu on DPD asunud koguma reaalajas õhukvaliteedi andmeid enam kui 28 Euroopa suurlinnas ning pakub oma võrgustikku selleks, et tõhusalt planeerida ja arendada andmepõhiseid algatusi ning leida ennetavaid lahendusi õhukvaliteedi parandamiseks.

„DPD anduritega kogutud andmed on avalikud ja kõikidele tasuta kasutamiseks. Soovime anda oma panuse linnakeskkonna õhuseireks ja paremaks kujundamiseks. Tallinnas kogutud õhukvaliteedi andmed võimaldavad elanikel teha otsuseid näiteks oma liikumistrajektoori või sportimiskoha valikul ning otsustajatel märgata probleemsemaid piirkondi, et muuta linnaelanike elu paremaks, olgu nendeks rohealade juurde loomise, linnaliikluse planeerimise või linnakiiruse alandamise teel,“ rääkis DPD Eesti jätkusuutlikkuse juht Annika Oruaas ning julgustas nii teadusasutusi, linnavalitsust ja muid organisatsioonide küsima DPD-lt kogutud andmeid analüüsimiseks.