Tallinna trammiliikluses valitsevad murrangulised ajad

Autod ei kao Tallinna liiklusest kuhugi, see on selge, kuid tulevikus plaanitakse autode osakaalu tänavatel oluliselt vähendada. „Säästvate liikumisviiside arendamist toetab ka Euroopa Liit, mistõttu on arendatud ja arendatatakse lähitulevikus mitmeid uusi liine,“ sõnab Tallinna Linnavalitsuse keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak.

Uus trammiliin aitab luua tõmbekeskuse

Käesoleva aasta märtsis algas Vanasadama trammiliini ehitus. Tööde tulemusena valmib ligi 2,5 kilomeetrisel lõigul uus trammiliin, mis algab Kivisilla ja Gonsiori tänava ristmikust ning ulatub kuni Põhja puiesteeni.

Põhiliselt tagab uue liini rajamine otseühenduse kesklinna, A-terminali ja Balti jaama vahel. Linnaesindajate sõnul sõidab praegu sarnast marsruuti ka buss number 2, ent selle kasutamine on Ahtril ja Põhja puiesteel tihti seisvate ummikute tõttu aeglane. Buss läbib mõlemad – nii A kui D – terminalid ning seetõttu võib kesklinnast Balti jaama jõudmine võtta 16 minutit. Uuel liinil sõitev tramm läbib sama vahemaa aga kuue minutiga. Tänu sadamasse viivale lõigule saavad trammid pakkuda transporti kuni 7500 unikaalsele reisijale päevas. Lisaks sellele väheneb märkimisväärselt ka liikluskoormus praegustes sõlmedes, nii Hobujaama peatuses kui Viru ringil.

Buss läbib mõlemad – nii A kui D – terminalid ning seetõttu võib kesklinnast Balti jaama jõudmine võtta 16 minutit. Uuel liinil sõitev tramm läbib sama vahemaa aga kuue minutiga.

Vanasadam teenindab iga päev umbes 17 000 reisijat, mistõttu on sadama ühendus kesklinnaga strateegilise olulisusega. Uue trammiliini rajamine lisab tihedasse sõlmpunkti ka investorite huvi – arendustegevusega kaasneb sadamaalasse tulevikus kuni 7000 uut töö- ja elamiskohta. Kui küsite, kuidas muuta ala tõmbekeskuseks, siis siin on vastus – tuleb ehitada kesklinna viiv trammiliin! Uus trammilõik valmib 2024. aasta suvel.

Uue trammiliiniga kaasneb hulgaliselt rattateid

• Gonsiori tänavale rajatavale trammiteele istutatakse puurivi nii tee keskele kui mõlemale poole tänavat. Lisaks on sinna planeeritud ka rattatee.

• Laikmaa tänavale lisandub uus trammipeatus. Sõidutee kaetakse graniitsillutisega.

• Hobujaama tänavale tuleb samuti graniitkivist sillutiskate. Postimaja juurde istutatakse puud ja rajatakse eraldi rattatee.

• Ahtri tänavale rajatakse foorjuhitavad ülekäigukohad jalakäijatele ja ratturitele. Ahtri 3 kinnistu ulatuses tehakse omaette rattatee ja puurivi sõidutee äärde.

• Laeva tänavale rajatakse trammipeatused ja rattatee.

• Kuunari tänavale lisandub konteinerhaljastus, eraldi rattatee ja jalakäijate alad sillutatakse.

• Kai tänava äärde istutatakse puud, olemasolev rattatee säilib.

• A-terminali ette tuleb konteinerhaljastus ja trammipeatused.

• Rumbi tänavale rajatakse Linnahalli trammipeatus, kõrghaljastus, rattatee ja kõnniteed.

Trammiliikluse tulevik Tallinnas

„Tallinna trammiliikluses valitsevad praegu murrangulised ajad,“ ütleb Toomas Haidak. Hiljuti valmis ühendus lennujaama ja Ülemiste linnakuga, mis loob uue kvaliteedi oluliste sõlmpunktide ligipääsetavusele. Ühtlasi on see tulevikuühendus ka Rail Baltica terminaliga, mille ehitustööd saavad Ülemiste piirkonnas sel aastal sisse veelgi suurema hoo.

Koos Vanasadama trammiühenduse rajamisega on lähitulevikus võimalik ühistranspordiga liikuda kõikide Tallinna väravate vahel – sadam, bussijaam, lennujaam, Balti jaam ja Rail Baltica. Selle tulemusena nähaksegi autoliikluse osakaalu vähenemist.

„Viimastel aastatel on tehtud uuringuid ja analüüse ka võimalike järgmiste trammiteede arendamiseks. Lauale on jäänud neist oluliseimad – trammiühendus Järveni, Liivalaia tramm Endla ristmikuni ja Pelguranna tramm Stroomi rannani,“ kirjeldab Haidak tulevikuplaane. Ka riik on näinud, et Tallinna trammiteede arendamine on prioriteetne, arvestades kogu liikuvuse tulevikku ja kliimaeesmärkide täitmist aastani 2035 ja 2050. Trammivõrgustiku arendamiseks on ette nähtud 40 miljonit eurot Euroopa Liidu toetust.

Tallinna-suuruses linnas on tramm optimaalseim viis inimesi peamistel liikumiskoridoridel efektiivselt ja keskkonnasäästlikult teenindada.

Toomas Haidak

Viimase 20 aastaga on autoga tehtavate igapäevaste liikumiste osakaal tõusnud 50 protsendini. Ühistranspordi ja rattasõidu suurenemise arvelt võiks see number Haidaku sõnul minna tagasi 30 % juurde. „Tallinna-suuruses linnas on tramm optimaalseim viis inimesi peamistel liikumiskoridoridel efektiivselt ja keskkonnasäästlikult teenindada.“

Trammivõrgu kavandamine on Tallinna liikuvuse arendamisel lähiajal üks olulisemaid küsimusi. Ühtlasi võib uute liinide planeerimisel olla vajadus ka taristu kohendamiseks, olgu see siis lõpp-peatuse arendamine või muu liini toimimisele kaasa aitav linnakujundamine.