Tallinn ootab sinu ettepanekut, kuidas muuta linna rohelisemaks ja kõigile mugavamaks

Löwenruh’ pargi valgustatud madalseiklusrada, aga ka talisupluskohaga Harku järve kogukonnasaun ja kesklinna uus kõrghaljastus, avalikud joogiveekraanid ning putukapeatused on mõned kaasava eelarve projektid, mida linlased on oma koduümbrusesse tahtnud.

Linlaste ettepanekute elluviimiseks on Tallinna uues kaasavas eelarves ette nähtud miljon eurot. Juba mõne päeva pärast saab esitada värskeid ideid. On võimalik, et 2024. aastal rajatakse see, millest oled oma linnaosas ammu puudust tundnud.

Talisuplusala koos kogukonnasaunaga

Haabersti elanik Rain Arras näiteks hakkas koroonaajal, mil kõik spordisaalid korraga kinni pandi, tegelema talisuplusega. Ta nägi, et kodukandis püsivat ja mugavat talisupluskohta pole. Vetteminekuks mingi väike sillake Harku järve ääres küll oli, aga enne igat talve see kahjuks eemaldati. Kakumäele käia oleks talle olnud ebamugav. Rain tutvustas oma ideed kaasava eelarve konkursil, et äkki õnnestub saada oma soovile rahastus. Harku järve äärde rajatigi ühise projektina 2023. aasta augustis mitte ainult püsiv talisuplusala, vaid Liisa Reiteli ideega koos pandi püsti ka hubane kogukonnasaun. Raini sõnul kasutab temagi kindlasti võimalust nüüd lisaks suplusele ka leili võtta.

Putukapeatused

Eelmisel aastal võitis Tallinna kesklinna inimeste südamed näiteks putukapeatuste idee. Üksteist vastse lillekatusega bussipeatust on putuka- ja inimsõbralikud, ilusad silmale ning head linnaõhule. Võiduidee autor ja Kassisaba asumi elanik Kaire Sõmer annab konkursist huvitatuile head nõu: „Mõtiskle, millisena soovid oma linnaosa näha, ning mida tahad ja saad ise selleks teha.“ Ta ütleb, et Tallinna kaasav eelarve on hea võimalus, et linlaste soovitud muutused toimuks. Ja et on väga tore, kui linna toel unistused täituvad ning ka pisut teistmoodi roheideed teostuseni jõuavad. Rohekatusega bussipaviljonide eeskujuks oli Kairele Hollandi linn Utrecht.

Kaasava eelarve konkursil osalemist peab naine lihtsaks – tuleb ideed lühidalt kirjeldada. „Kui sinu projekt pääseb avalikule hääletamisele, pead seda oma linnaosas võimalikult laialt tutvustama. Väga hea vahend on selleks sotsiaalmeedia – enamasti on igal asumil oma FB leht või midagi sarnast. Ole julge, unista suurelt, sõnasta oma idee ja jaga seda! Alati on teisitimõtlejaid ja kahtlejaid, kuid ka neil on võimalus esitada oma ettepanek,“ ütleb Kaire, kellele teeb iga Tallinnasse lisanduv rohepind heameelt.

Veekraanid ja uued puud

„Tänavu toimub ideekorje juba neljandat korda ja tänu sellele on Tallinna linnaruum märgatavalt rikastunud,“ ütleb kaasava eelarve projektijuht Lea Vutt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kaasamise ning keskkonnahariduse osakonnast. Esimesel aastal võitis ettepanek rajada kesklinna avalikud joogiveekraanid. Praeguseks on koostöös Tallinna Veega rajatud juba üle 30 avaliku joogiveekraani. Tallinna linn on ideeautorile hea sisendi eest tänulik.

Teise hea näitena toob Lea välja kesklinna uued noored puud – linlased said teha oma ettepanekuid, kuhu neid istutada. Õhk on puhtam, müra vähem, loodus meelitab ligi putukaid ja linde ning kõrged puud aitavad leevendada ka suviseid kuumalaineid. Lea sõnul on hea idee just selline, mis leiab tasakaalu inimese, linnaruumi ja looduse vahel. Elurikkus ja linnastumine ei ole tema arvates vastandsõnad.

Kuidas ennast kaasata?

18. septembrist 8. oktoobrini saab iga Tallinna elanik teha ettepanekuid, mida võiks pealinna kaasavast eelarvest rahastada 2024. aastal. Projekt peab olema teostatav ja sobivad ideed peaksid neutraliseerima ökoloogilist jalajälge, tegema linna ilusamaks ja hubasemaks ning parandama õueruumis tegutsemise tingimusi. Ettepanekuid saab esitada viies kategoorias: lapsed ja noored, roheline linnaruum, turvalisus, sport ja vaba aeg ning muu vaba teema. Ideeautoritele teadmiseks, et kaasavast eelarvest rahastamiseks sobivad vaid avalikus kasutuses olevad ja vaba juurdepääsuga objektid.

Oma kaasava eelarve idee võib esitada nii eesti, vene kui ka inglise keeles ning nii digitaalselt Tallinna veebilehel kui ka paberil linnaosavalitsustes või ka Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis, Vabaduse väljak 7.

Mida oodatakse sellel aastal?

Kaasava eelarve projektijuht Lea Vutt kutsub sel aastal üles esitama eelkõige selliseid ideid, mis uute objektide rajamise kõrval aitaksid juba olemasolemasolevat linnakeskkonda paremaks muuta – et see oleks meile mitmekülgsem, et me pääseksime sellele paremini ligi, et see toetaks meie tervist ja põlvkondadevahelist suhtlust. Lea tuletab meile kõigile meelde, et ümbritsev keskkond mõjutab vaimset heaolu ja sellel on võime sotsiaalset eraldatust ning üksindustunnet leevendada.

„Igal aastal on laual umbes 400 uut ideed, millest sadakond pääseb lõpphääletusele,“ ütleb projektijuht. Tema arvates on kaasav eelarve kui dialoog Tallinna ja selle elanike vahel. Elanikud saavad ise otsustada, mille jaoks pealinnas raha kulub. Ja kui kaasamist võetakse tõsiselt ning see toetub vastastikusele usaldusele, võidavad nii omavalitsus kui ka kohalikud inimesed. Kogukond saab ühtsemaks, paremaks, leitakse üles valupunktid. Omavalitsus saab kogu protsessi kaudu elanike soovide ja vajaduste kohta vahetut tagasisidet ning ühtlasi teadmise, kuidas elanikke edaspidi veel paremini kaasata. Lea loodab, et linnaruum muutub kohtumispaigaks kõigile ühiskonnagruppidele ning toetab üksteise märkamist ja seotust.

Rahvas otsustab

Et head ideed teostuksid, peavad linnaosade elanikud ühiselt arutlema ja tegutsema. Ekspertkomisjoni välja sõelutud projektide seast rahvale meelepäraste välja selgitamiseks toimub 20. novembrist 3. detsembrini avalik hääletus. Hääletada saab linnaosa elanik alates 14. eluaastast ja nii veebilehel, linnaosavalitsustes kui ka linnakantselei teenindussaalis.

„Võiduideede hääletustulemus on omavalitsuse jaoks siduv. Igas Tallinna linnaosas viiakse ellu vähemalt üks enim toetust kogunud idee, mille elanikud on ise välja pakkunud ja parimaks valinud. Kogu Tallinna kaasava eelarve mahust kolmveerand jaotatakse linnaosade vahel võrdselt ning veerand linnaosa elanike arvuga proportsionaalselt. Keskmiselt on igal linnaosal võiduidee elluviimiseks 120 000 eurot. Kui mõnes linnaosas on kulu väiksem kui eraldatud summa, hinnatakse võimalusi teostada ka hääletusel teiseks jäänud idee,“ selgitab projektijuht kaasava eelarve protsessi üksikasju.

Loe kaasavas eelarves osalemise kohta lisaks SIIT!