JÄRGMINE PÕLVKOND | Vihma kätte jäädes võib üks suitsukoni mürgitada 1000 liitrit vett 10 aastaks

Umbes 244 493 eestlast lükkab vähemalt korra päevas ette suitsu ning mõne minuti pärast maandub 87% järele jäänud filtritest tossaja jalge ette. On suur valearusaam, et maha visatu on biolagunev, kuid see on tõest väga kaugel.

Mida üks pisike koni ikka teha saab? Vastus on: šokeerivat kahju. Sigaretis olev nikotiin ja muud ained, mida on kokku üle 4000, on terve suitsetamise vältel läbinud meie kaitseks just filtrit. Kui aga koni satub kogemata söögiks loomale, siis nikotiin ja muud keemilised ühendid tekitavad allaneelamisel neuroloogilisi kahjustusi, lisaks võivad põhjustada lämbumist, ummistusi ja fataalseid mürgistusi.

Vette sattudes või vihma kätte jäädes on koni võimeline mürgitama kuni 1000 liitrit vett 10 aastaks. Kõik selles vees elavad väikeloomad surevad kahe päeva jooksul, kokku puutunud taimed aga ei kasva enam kunagi täiskiirusel ega täissuurusesse, ei kanna enam kunagi samamoodi vilja, ning võib esineda ka muteerumisi. Idanemisvalmid seemned aga ei pruugigi kunagi kasvama hakata.

Koni on plastprügi number üks

Konid on valmistatud atsetaat tselluloosist, mis kujutab endast puidust eraldatud tselluloosi, mis esterdatakse väävelhappe keskkonnas, viiakse läbi hüdrolüüsi ning saaduseks kujuneb ülipeeneks kiuks kedratav atsetooni puistatav valge plastik-happevaik. Neid Y-kujulisi kiudusid on suitsufiltris olenevalt sigareti vängusest 12 000. Inimkeeli tähendab see, et kui koni maha visata, ei lagune see iial, vaid pudeneb kaheteistkümne aasta jooksul kuni 12 000 ülipeeneks kiuks, mis lendlevad meie kopsudesse, jooki ja sööki.

Kui palju neid pudisevaid filtreid maailmas kokku on? WHO andmetel tekib aastas 10,3 triljonit koni. Alates 1880. aastast on inimkond ära kastuanud 52 460 000 000 000 filtrit. Hinnanguliselt kuuest triljonist aastas suitsetatud sigaretiotsadest lõpetab 4,5 triljonit looduses, seega on konid kõige mahavisatum plastpraht ning moodustab 30-40% mahavisatud plastprügist, mida on koristustel loodusest eemaldatud.

Vees ei lagune sigaretiotsad aga mitte kunagi, ka mitte kala kõhtu sattudes. Kalad ei suuda seda ka seedida, filter jääb kuni looma surmani tema sisse ja pärast raipesööjate tööd on sama koni edasi vetes seni, kuni nõiaring jätkub. Samaväärne nõidus valdab ka keskmist suitsetajat, meie suitsupaus ei anna planeedile suitsust pausi.

Konidest tellised ja vooder

Erinevad firmad üle maailma vormivad töödeldud filtritest uusi plastesemeid, mida tavainimene oma igapäevaelus kasutada saab. Samuti puhastatakse ja kammitakse filtreid ökotellistesse, mis kaaluvad tavalistest vähem ning suurema tootmisega eemaldaksid konisid loodusest ja kogumiskastide näol prügimäele sattumisest arvestatavas koguses.

Selles vaimus edasi mõeldes saaks konisid täiteks igale poole sisse segada. Indias puhastatakse ja täidetakse konivatiga juba mänguasju ning patju. Prantsusmaal aga tehakse sellest riietele voodrit. Ja meil Eestis on võimalik helesinistesse kogumiskastidesse poetada oma panus 3D printimise filamendi valmistamiseks.

Peame ühiskonnana panema käe ette viimasele sotsiaalselt vastuvõetavale looduse reostamisele. Ainus viis seda teha on ise oma käitumist muuta ja seejärel anda eeskuju ja teemast rääkida.

„Järgmine põlvkond“ on kolumn, kus jagavad enda mõtteid FFF Eesti liikmed. Fridays For Future Eesti on grupp aktiivseid noori, kes kõik võitlevad iga päev kliimamuutuste leevendamise nimel.