Kas Tallinnast võiks saada jalgrattalinn?
(213)Kevadise rattaloenduse tulemus näitas ratturite arvu kahekordistumist. Kas see näitab ka tegelikku olukorda linnapildis? Rattatoetustest ja rattateede tulevikust räägib linnakeskkonna rattateede kavandamise juht Taavi Piller.
Rattaloendus – kuidas see toimub ja mida see näitab?
Tallinna iga-aastast rattaloendust teostavad enamasti vabatahtlikud linnaasutustest. Paari päeva jooksul mai kuus loendatakse hommikusel ja õhtusel tipptunnil tund aega teatud kesklinna ristmikel mistahes jalg- või tõukerattaga liikujaid. Loenduse peamine eesmärk on näha, kuidas ja kas on 2021. aastast alanud rattateedega korraldatavad muudatused kesklinnas toiminud.
Millised olid aasta 2023 tulemused ja mida võime sellest järeldada?
Ratturite arv on kahe aastaga pea kahekordistunud ja kasv on toimunud just 2023. aastal. Tõenäoliselt mõjutas tulemust ka ideaalne rattailm vaatluse päevadel. Varasemate aastate loendused on näidanud kuni 50% kõikumist sõltuvalt ilmast. Oluliseim järeldus näitab, et linna tegevusel on tulemus – rattaga liiklejate arv tõuseb.
Kui realistliku pildi me rattaloendusel Tallinna ratturite kohta saame?
Loendus näitab konkreetse asukoha ja päeva ühe tunni rattakasutajate hulka, millest kogu linna kohta põhjalikke järeldusi teha ei saa.
Kõikide rattaga liiklejate loendamine ei ole võimalik, realistliku pildi rattakasutajate arvust annab nende osakaal modaaljaotusest. Töö ja kodu vahel liikuvate jalgratturite arv on Tallinna linnaregioonis täna väike; tulevikus võiks see Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ olla 10%.
Rattaloendus näitab ratturite kahekordistumist. Kas huvi kasvu on näha ka ratta- ja rattamajatoetuse taotlemisel?
Ratta- ja rattamajatoetuse vastu on huvi tõusnud. Tänavu on hüvitatud rattamaja rajamise kulusid 14 toetuse taotlejale.
Varasematel aastatel (2019-2022) oli võimalik rattamaja paigaldamiseks saada toetust meetmest „Hoovid korda“ ja sel perioodil toetati kümmet projekti. Kevadel valmis ka juhend eelkõige korteriühistutele, kes asuvad toetust kasutades parendama oma elanike rattaparkimisvõimalusi, kuid näidetest ja viidetest saavad juhinduda ka teised.
Rattamaja toetuseid menetleb Tallinna Linnavaraamet, nende kodulehelt on näha hetke seisu. Toetuse eelarve on 2023. aastal 165 000 eurot. Välja makstud 14 avaldust summas 89354,32€; tagasi lükatud 0; vabu vahendeid 70700,88€.
Kas punaseks võõbatud rattateedest on midagi ka õpitud? Tehakse midagi teisiti?
Täna enam rattaradu punase värviga ei kaeta, olulisem on nende füüsiline eraldatus mootorsõidukitest. Nüüdseks on uutel pop-up-rattaradadel eesmärgiks, et piirdeposte jms poleks tarvis talvise hoolduse teostamiseks eemaldada.
Rohkem tähelepanu pöörame nüüd ka ühissõidukite peatustele, kus eesmärk on tagada mugav ja ohutu liikumisruum ratturitele ja jalakäijatele.
Vaata tallinna rattateede ja -parklate kaarti:
Kuhu tulevad uued rattateed?
Järgmisena on plaanis kesklinna rattateede rajamine koos ühendustega teistesse linnaosadesse.
2023-2026 on kavas:
Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak – viadukt;
Narva mnt rattatee lõigus Pronksi tn – Russalka ristmik;
Endla tn ja Luise tn rattatee lõigus Tulika tn - Kaarli pst - Vabaduse väljak;
Toompuiestee, Suurtüki tn, Rannamäe tee ja Tõnismäe tn ühendav rattatee;
Paldiski mnt (Endla tn - Toompuiestee) ja Telliskivi tn (Paldiski mnt - Ristiku tn) rattatee;
Kopli tn rattatee lõigus Kesk-Kalamaja tn - Telliskivi tn;
Ahtri tänavat ja Põhja puiesteed ühendav rattatee;
Väike-Ameerika tänava rattatee;
Tööstuse tn rattatee lõigus Soo tn - Kopli tn;
Veerenni ja Süda tänava rattatee;
Tartu mnt raudteealuste kergliiklustunnelite ühendus Lubja ja Vilmsi tänavaga;
Lastekodu tänava rattatee;
Tondi tn rattatee lõigus raudtee ülesõit - Pärnu mnt;
Kotka tn ja Tulika tn (Tondi tn – Endla tn) rattatee;
Tehnika tn eraldiseisev rattatee (Paldiski mnt - Pärnu mnt);
Weizenbergi tn (Mäekalda tn – Poska tn) rattatee;
Merivälja tee rattatee Pirita jõest kuni Randvere teeni.
Miks peaks jalgrattaga rohkem sõitma?
Füüsilise aktiivsuse suurenemine vähendaks ka tervisesektoriga seotud kulutusi. Füüsilise passiivsuse ülemaailmne kulu on hinnanguliselt 54 miljardit dollarit aastas otseste tervishoiukuludena ja täiendavalt 14 miljardit dollarit kaotatud tootlikkusena.
Ka Eestis kasvavad tervishoiusüsteemi kulud elustiili-haigustele aasta-aastalt. Euroopa statistikabüroo Eurostati andmetel on Eesti Euroopa Liidus üks ülekaalulisemaid riike. Tervise arengu instituudi (TAI) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgub, et ülemäärase kehakaaluga laste hulk suureneb vanusega. Eesti õpilaste kasvu-uuringu kohaselt olid 2015/16. õppeaastal esimese klassi õpilastest 17% ülekaalulised ja 10% rasvunud. Neljandasse klassi jõudnuna olid samade koolide õpilastest 21% ülekaalulised ja 12% rasvunud. Need on tõsised probleemid, millel on tulevikus meditsiinisüsteemile väga suur koormus.
Maailma üks tunnustatumaid ülikoole, Leuveni ülikool avalikustas 2022. aasta lõpus uuringu, mis näitas, et iga viie rattaga sõidetud kilomeetri kohta saab ühiskond tagasi 10 euro väärtuses hüvesid. See tähendab paremat tervist ja vähem haiguspäevi, rohkem tervena elatud aastaid, kõrgemat eluiga, tõhusamat produktiivsust tööl ning koolis, juhtumata õnnetusi, väiksemat õhusaastet.
Kuidas saab linnaplaneerimine olukorda mõjutada?
Vastavalt Eesti Inimarengu Aruandele on elukeskkonna läbimõeldud planeerimisel linnas tähelepanuväärne mõju vaimsele heaolule. Sotsiaalne seotus ja eraldatus on olemuselt geograafilised lähedust ja kaugust väljendavad mõisted, mis on lisaks inimeste suhtlusmustritele seotud ka ruumiliste suhtlusmustritega. Inimkeskne ruumiplaneerimine leevendab sotsiaalset eraldatust. Liikuvus, rohealad ja ligipääsetavad kohtumispaigad toetavad sotsiaalset seotust. Aruanne toob eestlaste (ja eeskätt laste) kehva vaimse tervise põhjusena välja just halva linnakeskkonna.
Selge on see, et jalgrattaga sõitmist ning teisi säästvaid liikumisviise hakkavad inimesed kasutama siis, kui see on neile kiire, mugav ja eeskätt turvaline (Helsinki näide). Mari Jüssi on toonud välja kõige kiirema, odavama ja efektiivsema, rahvusvahelise praktika liiklusõnnetuste, müra ja kütusekulu vähendamiseks ning linna elukeskkonna parandamiseks: alandada linnaliikluse piirkiirust 30 (või 40) km/h. Seda on rakendanud mitmed Euroopa linnad ning see on toonud mõõdetavaid tulemusi.
Lõpuks näitavad inimeste liikumisharjumused, kuidas linnad on kujundatud ja ehitatud. See ei ole moeteema. Ebaefektiivselt planeeritud linn tekitab süsinikus ja rahas mõõdetavaid probleeme nagu linnaruumi killustatus, ebatõhus energiakasutus, autostumine, süsinikuheide.
Osale 22. septembril rahvusvahelisel autovabal päeval ja tule rattaga sõitma! Kui oma ratast ei ole, siis meilt saab ka tasuta rendiratta.
Algusega kell 11, 12, 14 ja 15 stardivad giidiga jalgrattarattasõidud Tallinna sadama D-terminalist mööda Põhja-Tallinna ja Haabersti kergliiklusteid Tallinna Loomaaeda. Sõidu ajal teeme mõned peatused, mille jooksul giid räägib huvitavatest teel asuvatest vaatamisväärsustest. Näiteks vaatame üle Putukaväila ja „Rohejälje“.
Iga osavõtja saab sõidu alguses Euroopa rohelise pealinna kodarahelkuri ja sõidu lõppedes kosutava joogipudeli.
Loomaaias külastame ka uut Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ala. Loomulikult on see kõik osalejale TASUTA!
Distantsi kogupikkus on ~11 km ja sõit jõukohane alates 12. eluaastast. Alla 16-aastastel on kiivri kandmine kohustuslik!
Registreeri oma osalemine siin: bit.ly/jalgrattajagiidiga
Rattasõbrale pakub kindlasti huvi ka 22.09 toimuv 73. Tour d'ÖÖ! Ürituse lisainfo leiad SIIT!
