Läänemere kampaania toimus 31.08–16.09 ehk algas Läänemere päevaga ning lõppes Maailmakoristuspäevaga. Kogu ettevõtmise eesmärk oli juhtida tähelepanu Läänemere üha kriitilisemaks muutuvale seisundile ning kutsuda üles Läänemere-äärseid linnasid ja linnade elanikke ühiselt Läänemerd hoidma.

Kampaania eestvedaja Heidi Solba sõnul oli kampaania lõpptulemus isegi väga hea. Arvestades seda, et kogu projekt korraldati kõigest viie kuuga (mille hulgas oli ka paar puhkusekuud), siis võib rahul olla ka rahvusvahelise kaasatusega – kokku osales projektis 10 riiki (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Taani, Saksamaa, Poola, Rootsi, Ahvenamaa, Belgia), 45 omavalitsust ning registreeriti 91 üritust, milles osales enam kui 156 000 inimest.

„Save Our Sea kampaaniaga soovisime pöörata suuremat tähelepanu Läänemere keskkonnaseisundile, tõsta keskkonnateadlikkust ning kaasata võimalikult palju linnu ja inimesi ühiselt tegutsema. Kampaaniat ette valmistades ei olnud me kindlad, kas ja kui palju Läänemere-äärseid riike sellega kaasa tuleb ja seadsime tagasihoidlikuks eesmärgiks, et kokku võiks toimuda vähemalt 30 erinevat kohalikku projekti või sündmust. Täna on suur rõõm tõdeda, et neid sai tegelikult kolm korda rohkem,“ ütles Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 juht Krista Kampus. „Meilt ja teistelt põhikorraldajatelt on mitmeid kordi uuritud, kas sellise projektiga on plaan jätkata ka edaspidi. See näitab, et kampaania kõnetas ning linnad on huvitatud ka edaspidi sellises vormis Läänemere-teemadel koostööd tegema,“ lisas ta.

Läänemere päeva seminar

Augusti lõpus toimus ürituse raames ka Läänemere päeva seminar, mis kandis nime „Elurikkus Läänemeres ja seda mõjutavad tegurid“. Läänemere tervisest rääkisid oma ala tippteadlased ja -spetsialistid: Kai Künnis-Beres (“Nähtav ja nähtamatu elurikkus?“), Sirje Sildever („Planktoni liigirikkus Soome lahes“), Rene Reisner („Eutrofeerumine, mereprügi ja ohtlikud ained – Läänemere ja Soome lahe elurikkuse olulised mõjutajad“), Markus Vetemaa (“Kuhu kadus tursk ja suur lest?“) jpt. Seminari salvestust saab vaadata siit.

Kilode viisi konisid

Läänemere päeva raames tehti palju muudki. Näiteks korraldati suuri koristustalguid. Tallinna Strateegiakeskuse ringmajandusosakonna ja Põhja-Tallinna Valitsuse korraldatud rannakoristustalgutelt võttis eesotsas linnapea Mihhail Kõlvartiga osa üle seitsmekümne inimese. Koristati Pikakari randa, Paljasaare hoiuala ja kaht piirkonna enim prügistatud krunti, lisaks käisid prügi merest kokku korjamas Maremark Sukeldumiskeskuse sukeldujad.

Segaolmejäätmeid korjati ligi 700 liitrit, rannas leidus palju klaasikilde ja klaaspudeleid, ohtlikest jäätmetest leiti mõned patareid, aerosoolid, kümmekond süstalt. Eriti palju leiti alalt metalli: vana seisnud roostetanud metallesemeid, traati, pudeleid. Ka plastmahuti sai väga täis. Tuukrid tõid merepõhjast välja ühe tõukeratta, kaks tooli ja kaks suurt metallist prügikasti.

Mis on kampaaniast saanud nüüd?

Mitmed tegevused, mis kampaania raames sündisid, ka jätkuvad. „Lähme Nulli!“ näitus ja haridusprogramm Salmekultuurikeskuses on avatud siiani. “Elame tooda-tarbi-hülga ajastul. Prügi kaob meie silme alt kiiresti ja seetõttu on prügiprobleemi lihtne eirata. Näitus toob prügi meie silme ette. Kui palju on 13 kg prügi - kogus, mida keskmiselt iga eestlane igas kuus tekitab? Või mitu vaaditäit vett on 2450 liitrit? See on kogus, mida läheb vaja ühe valge puuvillase T-särgi tootmiseks. Lihtsalt number ei ütle meile midagi, aga kui seda kogust päriselt näed, siis tekib sügavam arusaamine,“ selgitab “Lähme Nulli!“ peakorraldaja Katarina Papp.

Koos spetsiaalse haridusprogrammiga on näitus „Lähme Nulli!“ avatud novembri lõpuni. Rohkem infot: www.lahmenulli.ee

Lisaks viiakse seoses Läänemere kampaaniaga 1.–6. klasside õpilastele läbi tasuta keskkonnateemalised tunnid „Elu Läänemerel“ . Tunnid toimuvad septembrist detsembrini Lennusadama meremuuseumis. Kokku on ennast kirja pannud 74 erinevat klassikomplekti 31-st Tallinna üldhariduskoolist, mis tähendab, et tundidest saab osa umbes 1800 Tallinna last. Rohkem infot: greentallinn.eu/koolilapsed-opivad-lennusadamas-elu-laanemerel

Tallinnas toimus kampaania raames üheksa suurt üritust ja kokku saab kampaaniast osa vähemalt 15 500 inimest. Mujal Eestis toimus 14 üritust, enamus neist olid Maailmakoristuspäeval toimunud koristustalgud.

Koristustalgud Tallinna linnaosades

Osalejate arv oli Maailmakoristuspäeva toimkonna andmetel Tallinnas väga suur- 2840.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldas 16. septembril Pirita jõe ääres ja rannas toreda talgupäeva! Koostöös paadilaenutusega läksime Pirita randa, jõele, jõesaartele ja jõeäärsele alale prahti koristama. Pirita maailmakoristuspäeval osales ca 40 inimest. Samuti eelmise nädala jooksul koristasid linnaosa ka Pirita haridusasutused.

Kristiine LOV-ist võttis maailmakoristuspäevast osa 12 ametnikku. Koristasime pisiprügi. Löwenruh pargis koristasid Kristiine piirkonna Lions Clubi liikmed. Lisaks koristasid Tallinna Mutionu Lasteaia lapsed ja tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilased.

Põhja-Tallinna valitsusel oli koostöös Maailmakoristuspäeva toimkonnaga sel aastal laiem tegutsemise plaan, sest erinevaid koristamisaktsioone toimus ka mitmel suveõhtul. Läbi suve toimus kokku 6 koristusaktsiooni nn kriitilistes kohtades, kus inimeste aktiivse tegevuse tõttu tekib prügi rohkesti. Suure südamega vabatahtlikke osales ca 150 inimest. Maailmakoristuspäev ei piirdunud Põhja-Tallinnas vaid ühepäevase aktsiooniga, tegutseti kahe nädal jooksul 11.09.2023-24.09.2023. Vabatahtlike huvi oli suur ja töö käis erinevatel korrastamist vajavatel kinnistutel, nii munitsipaalomandis olevaid, kui ka riigi-, era- ja avalik-õigusliku staatusega kinnistute. Osalejate arv oli Maailmakoristuspäeva toimkonna andmetel väga suur, 2840 inimest.