Kaks Eesti piirkonda võivad hakata juba varsti maapõuest toasooja saama

Uuringute tarbeks puuritakse maasse poolekilomeetrised augud.

Harjumaal Tiskres ja Järvamaal Roosna-Allikul viiakse läbi puurimistöid, mis ulatuvad Eesti jaoks rekordilise üle 500-meetrise sügavuseni. Tegemist on pilootprojektiga, mille eesmärk on tagada riigile maapõueenergiaga varustamine.

Geotermiline energia on taastuvenergia valdkond, mida kasutatakse eriti kuumade maa-aluste ressurssidega riikides. See aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja muuta energiasektori jätkusuutlikumaks. Teiste riikide kogemused näitavad, et geotermilised süsteemid võivad madalate tegevuskulude ja stabiilse tootmisvõimsuse tõttu end ära tasuda keskmises kuni pikas perspektiivis. Maasoojusenergiat kasutatakse laialdaselt riikides, kus on olemas looduslikud soojusallikad. Nende riikide hulka kuuluvad Island, Uus-Meremaa, Itaalia ja paljud teised. Siiski on sellel tehnoloogial potentsiaali laieneda teistesse piirkondadesse, sealhulgas Eestisse.

„Kodu kütmiseks kasutatavate taastuvate energiaallikate osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal,“ ütles kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar. „Viimasel 10-15 aastal oleme mitmel pool suutnud asendada maagaasi ja kütteõli kodumaise puuküttega. Teisalt arutletakse ühiskonnas üha enam puitkütuse kasutamise otstarbekuse üle energeetikasektoris. Seetõttu peame aktiivselt uurima ka võimalikke alternatiive, mis võiksid tulevikus asendada fossiilkütust ja loomulikult ka biokütust.“

Praegu moodustavad taastuvad energiaallikad Eestis üle 30 protsendi kogu energiatootmisest. “Riik on seadnud ambitsioonika eesmärgi toota aastaks 2030 elektrit 100 protsenti taastuvatest allikatest. Soojusenergeetika vallas pole 100 protsendi saavutamine aga nii lihtne. Asendus on vaja leida väikestele gaasikatlamajadele, mistõttu võib geotermiline energia olla üks lahendustest,“ ütles Enerhacki asutaja Igor Krupenski.

Pärast esimeste puurimisetappide lõpetamist ootab Enerhack andmeid maasoojusressursside potentsiaali kohta Tiskres ja Roosna-Allikul. Need andmed on oluliseks sammuks pikaajaliste geotermilise energia kasutamise strateegiate väljatöötamisel Eestis. Samuti hindavad uurijad nende projektide majanduslikku efektiivsust ja keskkondlikke eeliseid. Puurimine on kavas lõpetada veel tänavu ning projektide lõplik käivitamine ja soojuspumpade paigaldamine on kavandatud tuleva aasta suveks.

„Analüüsid näitavad, et Ida-Virumaal on hea potentsiaal maasoojusenergia kasutamiseks,“ selgitas Krupenski. “Oleme kindlad, et maasoojusressursside arendamine aitab Eestil saavutada oma eesmärke süsinikdioksiidide heitkoguste vähendamisel ja tagada tulevastele põlvkondadele puhas energia.“