2025. aasta Euroopa roheline pealinn Vilnius sai oma tiitli eile, 5. oktoobril Kultuurikatlas pidulikul tseremoonial. Lisaks sellele sai auhinna ka 2025. aasta Euroopa rohelise lehe linn. Tiitlitega tunnustatakse Euroopa linnade keskkonna- ja rohepöördealaseid saavutusi. Kui Tallinn kandideeris, vaadati linna tegevust 12 kategoorias. Nüüd on reegleid muudetud ja vaadatakse seitset kategooriat:
õhukvaliteet;
veekvaliteet;
elurikkus;
rohealad ja jätkusuutlik maakasutus;
jäätmed ja ringmajandus;
müra;
kliimamuutuste vähendamine ja energiaefektiivsus;
kliimamuutustega kohanemine.

Tegemist on Euroopa Komisjoni tiitliga ja võitja kuulutab välja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik. Tiitlile kandideerimine toimub kahes etapis: kõigepealt hindavad linnade esitatud kirjalikku taotlust valdkonna eksperdid, selle alusel valitakse välja finalistid. Finalistid tutvustavad oma tegevusi ja plaane rahvusvahelise žürii ees, kes valib finalistide hulgast välja võitja.

Värske võitja, 2025. aasta Euroopa roheline pealinn on Vilnius. Finalistidest meile tuttavaim linn Vilnius (592 400 elanikku) – ka pealinn nagu Tallinn – on alates 2016. aastast investeerinud uue, ligi 100 km pikkuse jalgrattataristu ehitamisse. Vilniuse jätkusuutlikkuse kavaga on vastu võetud veel mitmeid rohemeetmeid. Nagu Tallinnas, on ka Vilniuses palju rohelust – haljasalad hõivavad 61% linna maast. Teised finalistid olid Guimarães (Portugal) ja Graz (Austria). Austria suuruselt teine linn Graz (300 000 elanikku) paistis silma kõikehõlmava kliimakavaga, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja leevendada kliimamuutuste kohalikke mõjusid. 2013. aastal võttis linnavolikogu kohustuse arendada Graz nutikaks linnaks, mis hõlmab energiatõhususe saavutamist, heitkoguste vähendamist ja ressursside säästmist.

Guimarães (156 900 elanikku) on juba aastaid töötanud paljude roheliste eesmärkide kallal, näiteks linna säästva liikumise kavad, rohealade suurendamine ja haldamine ning hariduse ja teadlikkuse tõstmise programmid. Linn on pühendunud eesmärgile saada 2030. aastaks kliimaneutraalseks.

Euroopa rohelise lehe tiitli finalistid olid Treviso (Itaalia) ja Viladecans (Hispaania), tiitli võitsid 2025. aastaks mõlemad linnad! Rohelise lehe tiitel on sisuliselt sama – tunnustatakse ühe linna keskkonnaalaseid tegevusi –, aga roheline leht on mõeldud linnadele, kus on vähem kui 100 000 inimest. Seekord aga valiti võitjaks Vilnius. Palju õnne meie kallitele kolleegidele ja palju edu!

Kuidas korraldati tiitli üleandmine?

Iga rohelise pealinna tiitli kandja saab auhinnatseremoonia kunstilise osa ise sisustada. Kuna Tallinn on ka UNESCO muusikalinn, oli suur rõõm tutvustada nii Eesti unikaalset kultuuri kui ka mitmekesist Tallinna loodust.

Auhinnatseremoonial esilinastus Joosep Matjuse ja Katri Rannastu loodusfilm “Rohelisem Tallinn“, millele kirjutas originaalmuusika “Aastaaegade“ helilooja Tauno Aints ja mida Kultuurikatla saalis koos filmiga esitas Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhendamisel.

Mul on väga hea meel, et andsime seeläbi rohelise pealinnana oma panuse ka Eesti kultuuri arengusse.

Mida on Tallinn selle aasta jooksul korda saatnud? Millised on olnud silmapaistvamad projektid?

Tallinnal on olnud (ja kestab edasi) väga tihe rohelise pealinna programm, kus oleme korraldanud üle saja erineva ürituse, näituse, koolituse, kampaania jne. Kindlasti tahan esile tõsta meie lipuprojekti “Rohejälg“, mis on uute rattateede kõrval ehk linnaruumis enim märgatav. “Rohejälje“ tuntuim objekt on kindlasti Raekoja platsi suvepark, mille rahvas väga hästi vastu võttis – ma pole kordagi Raekoja platsil jalutades näinud, et kedagi seal ei istuks. See on hea näide taktikalisest urbanismist, kus lihtsate vahenditega on võetud kasutamata lage ala ja antud kohale uus hingamine. Park jääb avatuks 25. oktoobrini.

Septembris toimus edukas Läänemere kampaania, mida korraldasime koos Let’s do it Worldi meeskonna, Helsingi linna ja John Nurmineni sihtasutusega. Sellest võttis osa enam kui 43 linna ja 90 000 osalejat üheksast Läänemere-äärsest riigist. Kampaania raames avati menukas näitus “Lähme nulli!“, mis on Salme kultuurikeskuses praegugi avatud.

Just sel nädalavahetusel algab Tallinna esimene rohelise pealinna rahvakogu, kus osalevad 60 erisuguste kogemustega ja eri vanuses-rahvuses inimest, kes ühiste arutelude ning ettepanekute kaudu aitavad linnal planeerida tegevusi, et Tallinna haljasalad paremini tervikuks siduda.

Hea meel on ka selle üle, et sel aastal algas kauaoodatud Pelguaia ehitus Putukaväilal ja linnaelanikud saavad peagi oma esimese rendiaia. Olulisi teemasid ja sündmusi on tegelikult veel: elurikkuse talgud, programmi “Test in Tallinn“ algatamine, keskkonnasäästlike ürituste juhend ja korduskasutusnõude kasutuselevõtt Tallinnas toimuvatel suurüritustel, mida ilmestas noorte laulu- ja tantsupidu ning sellega ära hoitud mitu tonni prügi, novembri keskel algav rohetehnoloogiate nädal ja rohetehnoloogia mess Nexpo.

Tauno Aints, helilooja

Tauno Aints

Kuidas sündis muusika Euroopa rohelise pealinna auhinnatseremoonia puhul esilinastuvale filmile “Rohelisem linn“?

Teos on sündinud koostöös pildikeelega, mille loojateks on Joosep ja Katri. Muusika on kirjutatud klaverile, metsasarvele, löökpillidele ja keelpilliorkestrile ning kannab eraldi pealkirja “Aastaajad“, sest selline oli kontseptsioon filmi ülesehituseks. Muusika sündiski, lähtudes aastaaegadest, nende erinevustest ja mõjust meie tajule.

Milline on sinu isiklik suhe Tallinna kui rohelise linnaga?

See on seotud eelmisel aastal avatud MUBA-ga (Tallinna Muusika- ja Balletikool) kesklinnas. Töötan õpetajana ja minu klassi aknad avanevad maja keskel olevale aiale. Seal kasvavad pihlakad, erinevad põõsad on veel noored, aga katavad kogu ala rohelisusega. See on ideaalne vaade, mis paneb unustama, et asud tiheda liiklusega tee vahetus läheduses. Kunstil üldisemalt on võime juhtida meie tähelepanu ning seda kasutades saab kindlasti fookusesse tõsta erinevaid ühiskondlikke ja globaalseid teemasid.

Milline on olnud tallinlaste reaktsioon rohelise pealinna tiitli võidule ja sellega seotud tegevustele?

Tundub, et keskkonnateemad on inimestele üha olulisemad. Puudutagu need siis linnaelanike igapäevaseid harjumusi jäätmete, liikuvuse vms vallas või hoopis nende elukeskkonda, müra, rohelust, kodutänava autoliiklust. Või võtame küsimuse, mis kerkis üles tänavu suvel, kui linn põua tõttu niitmise peatas – kas niita maha rohelus, mis aitab meil kuuma ilma ja vihmavalingute tagajärgedega kohaneda, selleks, et oleks “ilus“ ja “korrektselt pügatud muru“? Või võiksime pigem mõelda sellele, et haljasalad ja rohelised alad linnades on elupaigad erinevatele taime- ja loomaliikidele. Kui niidetakse vähem, saavad taimed, putukad ja loomad säilitada oma loomuliku elukeskkonna ning elurikkus linnas suureneb.

Keskkonnateemad kütavad kirgi, sest inimesed ei mõista tihti nende tagamaid. Rohelise pealinna aasta on minu arvates päris kindlasti aidanud tõsta inimeste teadlikkust keskkonnateemadest ning tekitada arutelusid, kuidas paremini muutuva kliimaga kohaneda. Samuti – kuidas leida tasakaal haljasalade hooldamise ja loodusliku mitmekesisuse toetamise vahel, et tagada inimestele tervislik ja jätkusuutlik elukeskkond ning säilitada linna bioloogiline mitmekesisus.

Mida on linnajuhtimises seoses tiitliaastaga õpitud? Kas mõni väga selge valupunkt on välja joonistunud?

Euroopa rohelise pealinna tiitel ei ole kindlasti linna jaoks olnud lihtsalt üks auhind – see on kohustus, lubadus ja väljakutse. See kutsub meid üles uuendusi tegema, arenema ja oleme eeskujuks teistele Euroopa ja maailma linnadele. See tuletab meile meelde meie kohustust kaitsta ja säilitada oma keskkonda mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Muidugi on olnud ka valupunkte, aga muutuste algatamine ja juhtimine ei olegi alati lihtne ega mugav. Kindlasti on õpitud seda, et mistahes suured muudatused ei saa toimuda üksi tegutsedes. Vaja on süsteemset ja kõiki osapooli hõlmavat tegutsemist ning väga head kommunikatsiooni nii linnaorganisatsiooni sees kui ka koostöös kodanike, riigi ja muude huvigruppidega, ükskõik kas räägime rattateede arendamisest, ringmajandusest või linnahaljastusest.

Teinekord võtab see kõik (liiga) palju aega, aga ilma selleta ei saa. Seda süsteemsust üritame edasi arendada ka rohelise pealinna raames ellu kutsutud jätkusuutliku linnajuhtimise kompetentsikeskuse töös. Rohelise pealinna üks läbivaid põhimõtteid on olnud “loome koos“ – kaasamine ja kommunikatsioon linnaelanikega on olulised, sest need loovad aluse linna arengule.

Pean väga oluliseks seda, et tiitliaastal oleme palju panustanud kaasamisse ja dialoogi arendamisse. Näiteks võiks tuua juba eelnimetatud rahvakogu, samuti Liivalaia tänava ruumihäki ning Tallinna kaasamiskeskuse Avalinn loomise.

Millised soovitussõnad annab Tallinna linnavalitsus kaasa järgmisele rohelisele pealinnale Vilniusele?

Kõige alus on koostöö! Keskkonnateemad on keerulised ja inimestel on neid keeruline mõista. Selleks, et arendada jätkusuutlikku ja säilenõtket linna, on vaja linlastele selgitada, miks need sammud on olulised ja vajalikud.

Suuremas plaanis – kas Tallinn on tänu tiitlile muutunud? Kas see aasta mõjutab ka Tallinna edasist käekäiku?

Kindlasti on ja kindlasti mõjutab. Mul on väga hea meel, et Euroopa rohelise pealinna tiitel ja see aasta on toiminud rohepöörde kiirendina. Usun, et paljud sel aastal alguse saanud või hoogu juurde saanud projektid, näiteks Putukaväil, “Test in Tallinn“ või enne mainitud “Rohejälg“, vormivad Tallinna lähiajal palju. Usun, et rohelise pealinna projekt ei ole Tallinna jaoks ühekordne sooritus, vaid me jätkame kestlikul kursil ka edaspidi. Kui Tallinnas viie või rohkema aasta pärast ringi käia, on meie aastal idanema pandu saavutanud linnapildis juba sootuks teistsuguse ilme.

Kas Tallinn plaanib rohelise pealinna projektiga end ka tulevikus siduda?

Tallinn on veel aasta lõpuni Euroopa rohelise pealinna võrgustiku juhtpartner ja jääb alatiseks selle liikmeks. Tiitlit jääme tegelikult samuti edasi kandma – Tallinn jääb alatiseks 2023. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Mida võiks täiesti keskmine tallinlane isiklikult sellest aastast kaasa võtta?

Keskmist tallinlast ei ole olemas. Iga inimene on ainulaadne, haruldane. Loodan, et kõiktallinlased on rohelise pealinna aastast mingil moel osa saanud: lapsed keskkonna teema-aastast Tallinna koolides ja lasteaedades, täiskasvanud erinevatest üritustest, talgutest, loodusretkedest ja koolitustest. Inimesed on löönud kaasa meie kampaaniates, proovinud. Rohekompassi ja andnud lubadusi, kuidas oma käitumisharjumusi samuti keskkonnasäästlikumaks muuta.

Kindlasti on märgatud ka muudatusi meie linnaruumis: “Rohejälje“ projekt, mille raames on istutatud 150 laulu- ja tantsupeo puud ning loodud 14 lilleniitu, suvepark Raekoja platsile (mis tuleb tagasi ka järgmisel aastal), kaheksa uut parkmikku, kohe valmib uus puhkeala Pirital ning detsembriks uus linnaruum Linnahalli ja Kruiisisadama lähedal. Töös on kahe uue kaitseala loomine.

Sellele lisaks on linn istutanud sel aastal tuhat varjupuud, kesklinna on kaasava eelarve raames tekkinud esimesed rohekattega bussipeatused ning esimest korda on eksperimenteeritud linnaruumis väiksemas mahus niitmisega, et suurendada elurikkust.

Joosep Matjus, režissöör

Joosep Matjus

Kuidas sündis film “Rohelisem Tallinn“?

Aasta tagasi pöördus minu poole Kati Remmelkoor, kes tuli välja mõttega teha rohelist pealinna tutvustav loodusfilm. Olen varasemalt teinud loodusfilmi kajakatest linnakeskkonnas (“Kajaka teoreem“) – selles filmis puudus igasugune rohelus, kujutasin linna kui kivikõrbet. Nüüd oli hea võimalus näidata linna rohelist poolt. Peab tunnistama, et mõlemal juhul on linnas looduse filmimine palju keerulisem kui n-ö metsikus looduses, sest siin on rohkem piiranguid ja keelde. Näiteks drooni kasutamine on rangelt reguleeritud ja on piirkonnad, kus ei tohi üldse filmida.

Kas Tallinn on siis roheline?

„Rohelisemat Tallinna“ filmides nägin, et Tallinnas on üllatavalt palju n-ö puhast loodust, kuhu võid terveks päevaks ära kaduda ja unustada, et tegelikult viibid sa pealinnas. Linn ja loodus saavad edukalt koos eksisteerida. Jah, Tallinn on kindlasti roheline ja rikas oma looduslike koosluste ning mitmekesisuse poolest.

Minu meelest on suurim küsimus, kuidas muuta linn sidusaks selliselt, et linnas elav inimene ja loomad-linnud pääseks mugavalt ning turvaliselt rohealade vahel liikuma. Näiteks paar päeva tagasi kohtasin Tornimäel kõrghoonete vahel mulle vastu jalutavat prisket kärnkonna. Oleksin tahtnud küsida: kust tuled, kuhu lähed?

Kas sul on mõni soovitus täiesti keskmisele tallinlasele? Mida saab tema teha, et linn roheline püsiks?

Arvan, et kui me kõik muudaksime oma elu veidi aeglasemaks, muutuks ka maailm meie ümber rohelisemaks, sest kiirustamine muudab inimesed pealiskaudseks ja hoolimatuks, mis omakorda väljendub vastutustundetus käitumises, me ei suuda enam mõtestada oma tegevust ja kaotame põhjuse-tagajärje seosed.