Tallinn pakub linnaruumi ettevõtetele testimiseks

Tulevikuvisiooniga ettevõtted nii Eestist kui ka välismaalt vajavad võimalust katsetada oma uut tehnoloogiat õiges keskkonnas. Tallinn toetab neid vajalike tegevuste kooskõlastamisega, rakendab vajadusel õppeasutusi ning annab linnaruumi ja -vara testijaile kasutada. Millist tulevikutehnoloogiat arendavad ja võimendavad kaasatud Eesti ettevõtted? Milline on projekti „Test in Tallinn“ tähendus nii osalejatele kui ka avalikkusele?

Tallinn on linn, kus tulevik on praegu

„Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna aastal said avapaugu mitmed programmid ja algatused, mis jätkuvad ka tulevikus. Nägime vajadust fokusseerida uute tehnoloogiate pakkujad ühte konkreetsesse kanalisse, kus neid saab objektiivselt hinnata. Aitame neil testida ja prototüübi tasemest edasi minna. Sünergia tekkimisel saame uue tehnoloogia ka kasutusele võtta,“ selgitab Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse innovatsiooniekspert Mark E. Talivere, miks innovatsioonikonkurss „Test in Tallinn“ on ellu kutsutud.

„Lahendame ettevõtjate jaoks ära bürokraatia ja mitme osapoole žongleerimise valud. Pakume testimiseks sobivat keskkonda, juhendame tervet testimisprotsessi, küsime ja pakume avaandmeid, kaasame koostööpartnereid ning pakume skaleerimiseks üliolulisi referentse,“ kinnitab innovatsiooniekspert ja lisab, et kuna linnal on projektide läbiviimisel juhtroll, saab Tallinn nii ka oma ametite innovatsioonivõimekust tõsta. „Linn on olnud kaasarääkija ja katsetaja minimaalse või null-omakuluga. Uue tehnoloogia abil saame pakkuda linnateenuseid efektiivsemalt ja väiksema omakuluga. Teeme seda kõike, et linlaste ja turistide elu läheks paremaks,“ kinnitab Talivere. Helsingi analoog on „Testbed Helsinki“, mille tiimilt on kohaliku kontseptsiooni väljatöötamiseks palju abi ja nõu küsitud. Talivere tõdeb heal meelel, et sarnaseid projekte tehakse ka Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel: „Linnad peavad muutuma innovatsioonisõbralikuks, olgu selleks testimisvõimaluste pakkumine, linna väljakutsete esitamine teadusasutustele ja ettevõtjatele või inno- ja rohehangete läbiviimine.“

Ettevõtteid ühendab soov midagi suurt ära teha

Kui Tallinnovation (mis toetab targa linna lahendusi igal aastal 100 000 euroga) on Mark E. Talivere sõnul suunatud vaid Tallinnas registreeritud ettevõtetele, siis „Test in Tallinn“ – kuigi väärtuspakkumine veidi kattub – on pealinna laiema strateegia eesmärkide saavutamise tööriist. „Luba ja abi oma toote testimiseks ning väljatöötamiseks võivad taotleda kõik toimivad ettevõtted üle maailma. Üks testija on praegu näiteks Lõuna-Koreast ja teine Inglismaalt. Taotlusvoor on kogu aeg avatud. „Otsime ennekõike uuenduslikke tooteid ja teenuseid. Lahendusel peab olema äriline kasvupotentsiaal, tehnoloogia peab olema vähemalt prototüübi tasemel valideeritud ning testi läbi viiv tiim peab olema täie hingega pühendunud. Tahame näha, et „Test in Tallinna“ abiga saab ettevõte teha märkimisväärseid edusamme. Lisaks hindame iga innovatsiooniprojekti vastavust arendusstrateegiale „Tallinn 2035“, selgitab Talivere osalejate kohasust. Ta kinnitab, et kuigi lahendusi testitakse seinast seina, ühendab kõiki neid ettevõtteid soov midagi suurt ja märkimisväärset ära teha.

GScan testib võimekat mõõtmis- ja skannimistehnoloogiat

GScan OÜ on Eesti ettevõte, mis aastast 2018 tegeleb looduslikku atmosfäärikiirgust kasutava tehnoloogia arendamise ja müüonskannerite tootmisega. Tootejuht (ehitisi mittepurustava katsetamise valdkonnas) ja kaubamärgi muFLUX Infra AI esindaja Sander Sein ütleb, et kunagi eelkõige turvaprobleemide (pagasite, inimeste, sõidukite jms kontroll) lahendamiseks mõeldud skannerid sobivad ka ehitiste konstruktsioonide n-ö sisse vaatamiseks. „Saame määrata sisemisi defekte, hinnata ehitiste seisukorda ja kasutusiga. On ilmnenud, et maailmas ei ole mittepurustava hindamise tehnoloogiat, mis sellist ülesannet tervikuna rahuldavalt sooritaks. Oleme kindlad, et meie arendatud müüonskanneri abil säilitatakse oluliselt rohkem olemasolevaid ehitisi,“ avaldab Sein.

„Soovisime uurida tehnoloogia võimekust muinsuskaitseliste ehitistega, et neid oleks võimalik säilitada, maandades ka teadmatusest tulenevaid riske. Kui esialgu oli plaanis hinnata Tallinna rõdude seisukorda reaalsete mõõtmistega, siis hetkel teeme hoopis teostatavusuuringuid. Uurime simulatsioonide baasil tehnoloogia võimekust tuvastada muinsuskaitseliste hoonete seintes ja vahelagedes olemasolevaid kommunikatsioone, niiskust, tühemikke ja pragusid,“ selgitab ta nende ettevõtte panust programmi „Test in Tallinn“.

Kuigi GScan alustas oma projekti aktiivsema faasiga alles oktoobri alguses, on Tallinna linnalt saadud juba väga palju toetust ja mõtteid, kuidas ettevõtte arendatavat tehnoloogiat erinevate probleemide lahendamiseks kasutada. Sein ütleb, et tegemist pole kindlasti üldsuse jaoks vahetu tulemusega – nende projekti sotsiaalmajanduslik kasulikkus ilmneb alles aasta, kui mitte aastate pärast. Aga ettevõtte vaatest on tegemist hea katsega. Projekti lõpuks peaks olema üheselt selge, kas välja pakutud innovatsiooni järele on suurem vajadus. Kui jah, siis on ka Tallinna poolt tugi olemas. Kui ei, on võimalik oma toodet/tehnoloogiat/ideed lähtuvalt tagasisidest täiendada.

GScani tootejuht arvab ettevõtte varasemate leidude põhjal, et kõige otsesem kasu Tallinnale avaldub kestlikkuses, mis aitab realiseerida rohepööret pikema säilitamise ning ringmajandusega. Teiseks on selge, et paremini majandatud hooned tagavad majandusliku kasu. Kolmandaks muudavad ilusad muinsuskaitselised hooned linlased õnnelikumaks. GScan OÜ otsene inspiratsiooniallikas ongi soov muuta läbipaistvate otsustusprotsessidega maailma paremaks, jätkusuutlikumaks ja turvalisemaks kohaks.

Gruff technology arendab energiatarbimist optimeerivat nutipistikut

Gruff technology OÜ partner Ian Oja ütleb, et nende ettevõtte töö on erinevate nutilahenduste abil inimeste elu lihtsamaks ja säästlikumaks muuta. Praegu turustatakse uut Gruffi nutipistikut, mille abil on võimalik elektriarvetelt raha säästa. „Test in Tallinna“ projektijuhiga kohtuti start-up-ettevõtetele mõeldud üritusel „Latitude 59“ ja siis tekkis idee innovatsioonikonkursil kandideerida. „Test in Tallinn“ võimaldab Oja arvates hinnata uuenduslike lahenduste praktilist kasu ja siis neidsamu lahendusi linnakodanike hüvanguks kasutada. Praeguseks on Gruff technology nutipistikuprojekt kuu aega käinud ning üle Tallinna on töös kümmekond pistikut, mille igapäevast tööd monitooritakse. Nutipistikud on töös vaheldumisi tava- ja säästurežiimis. Käesoleva aasta lõpuks selgub rahalise säästu suurus. Oja ütleb, et ühelt poolt saadakse projektiga väärtuslikku referentsi koostööst Tallinna linna kui suure omavalitsusega, teisalt kaardistatakse oma toodete tehnilist andmestikku ja testitakse, kas toote kasutuskindlus vastab püstitatud hüpoteesidele. Oja loodab, et ettevõtet saadab projektis edu ja Tallinna erinevad asutused võtavad nutipistikud hiljem ka päriselt kasutusele. Nutipistiku idee tuli Ian Oja sõnul otseselt Eesti leiutajate peast ja töölaualt, kuna viimasel paaril aastal on elektri hind päevakajaline teema ning eks see inspireeriski.

Loe kõigest, mis on seotud innovatsiooniga Tallinnas, kodulehelt www.tallinnovation.ee

Inspiratsiooni hangi: www.tallinn.ee/et/tallinnovatsioon/testimisprojektid