Uuring: eestlased ootavad ettevõtetelt ületarbimise ohjeldamist

Uue uuringu kohaselt peavad eestlased ka oluliseks ringmajanduse edendamist ettevõtetes.

Värske uuring näitab, et tarbijad avaldavad ettevõtetele järjest rohkem survet jätkusuutlike toodete ja teenuste pakkumiseks. Ettevõtteid nähakse osana suuremast pildist ja neilt oodatakse konkreetse seisukoha võtmist ning osalemist avalikus arutelus, et liikuda ühiskonnas suurema võrdsuse ja jätkusuutlikkuse suunas.

Äri- ja kommunikatsiooninõustamisagentuur Miltton New Nordics viis tänavu suvel koostöös uuringufirmaga Norstat läbi uuringu kaardistamaks ühiskonna hoiakuid kestliku tarbimise osas ja ootuseid vastutustundlikule ettevõtlusele Baltikumis. Kuigi viimase aja tarbimisstatistika näitab, et kasvav hulk tarbijaid valib tootekategooriatest soodsamaid variante ja ostuotsuseid tehes on kõige olulisem tegur madalam hind, siis see järeldus üksi on liiga lühinägelik. Hinna kõrval mängivad otsustamisel üha suuremat rolli ka jätkusuutlikkuse kriteeriumid.

Küsitluses uuriti eestlastelt, lätlaselt ja leedulastelt nende arvamust kestliku tarbimise kohta ning seda, kuidas nad näevad ettevõtete rolli ühiskondlike probleemide lahendamisel ja ühiskonnas oluliste ja kiireloomuliste väljakutsetega tegelemisel. Uuringus osales igas riigis üle tuhande vastaja vanusevahemikus 18–60+ ning see oli esinduslik vanuse, soo ja piirkonna osas.

Eestlased taunivad ületarbimist

Jätkuvalt ning kasvavas trendis peetakse ettevõtte jaoks parimaks viisiks ühiskondlike probleeme lahendada läbi avalikul arutelul osalemise ja reaalsete sammude astumise. Üle kolme Balti riigi peab seda oluliseks 63 protsenti vastanutest.

Eestlastele on sealjuures võrreldes lätlaste ja leedulastega märkimisväärselt olulisemad ka ületarbimise ohjeldamine.

Milttoni ESG-suunajuhi Helen Tammemäe sõnul on varasemate uuringutega võrreldes jätkuvalt kõige tõhusamad viisid ettevõtte jaoks näidata oma vastutustundlikkust läbi sertifitseeritud toodete, teenuste või protsesside (44%), läbipaistva suhtluse ja aruandluse ettevõtte jätkusuutlikkusega seotud töö kohta (37%) ning ärimudeli jätkusuutlikkumaks muutmise (35%). “Esmakordselt on aga esiviisikus ka jätkusuutlikkuse auditid ja sisekontroll (27%), mis annab tunnustust sellest, et tahetakse tõestust, et ettevõtte tõesti tegutseb igapäevaselt oma väärtustest lähtuvalt,“ ütles Tammemäe.

Kõige olulisemad jätkusuutlikkuse teemad, mida ettevõtted peaksid rohkem mõjutama, on vastanute sõnul õhusaaste (33%) ja mikroplasti vähendamine (33%). Eestlastele on sealjuures võrreldes lätlaste ja leedulastega märkimisväärselt olulisemad ka ületarbimise ohjeldamine (41%) ning ringmajandus, ringlussevõtt ja jäätmete vähendamine (37%), mis on mõlemad eestlaste TOP 5 püsinud juba 2017. aasta uuringust saati. Balti riikide elanikest rõhutavad eestlased kõige rohkem seda, et ettevõtted peaksid ennekõike keskkonnateemadele suuremat mõju avaldama.

Vastanutest 77 protsenti peab põllumajandusloomade heaolu oluliseks või väga oluliseks jätkusuutlikkuse kriteeriumiks. Helen Tammemäe sõnul on põllumajandusloomade heaolu oluline kriteerium, mis võib julgustada inimesi ostma tooteid ettevõtetelt, mis kohtlevad loomi eetilisemalt. “Samuti võib see soodustada tulevikus taimsete või vegantoodete tarbimist. Eelkõige otsivad alternatiive nooremad inimesed,“ märkis Tammemäe.

Vanuse ja soo lõikes võib uuringust välja tuua veel seda, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine ja loomade õiguste parandamine on kõigis Balti riikides oluline eelkõige noorematele inimestele (18-34-aastased). Samas kui küberturvalisus ja infoturve on oluline just Eesti ja Leedu vanemaealistele (50-74-aastased). Murekohana võib esile tuua seda, et Eesti (15%) ja Läti (18%) mehed ei pea palgalõhe vähendamist sama oluliseks kui Eesti (28%) ja Läti (24%) naised.

Kogu Baltikumis hinnatakse väga oluliseks (45%) seda, et ettevõtted kontrolliksid oma tarneahelaid (kust tooted ja teenused pärinevad) ning et puuduks seos Venemaaga.