ELi riikide kliimaministrid leppisid kokku, et toetavad seaduseelnõu, mille kohaselt peavad ELis müüdavad uued veoautod paiskama 2030. aastaks õhku 45 protsenti ja 2035. aastaks 65 protsenti vähem süsinikuheitmeid kui 2019. aastal.

Liikmesriigid lükkasid 2035. aastani edasi kavandatud eesmärki, mille kohaselt peaksid kõikide uute linnaliinibusside CO2-heitmed olema nullilähedased, kirjutas Reuters. Seda seetõttu, et riigid, nagu Prantsusmaa ja Eesti, ütlesid, et Euroopa Komisjoni pakutud 2030. aasta tähtaeg on ebarealistlik.

Kliimaminister Kristen Michal ütles, et Eesti oli eesmärgile vastu, et pikendada biometaanil sõitvatele bussidele pikemat üleminekuaega. „,Eesti seisis biometaanil töötavate linnaliinibusside jätkuva turustamise võimaldamise eest, kuna biometaan on jäätmetest toodetud kütus, mille abil on võimalik oluliselt vähendada transpordisektori süsinikdioksiidi heidet ning ühtlasi täita taastuvenergia, põllumajanduse metaaniheite vähendamise ja ringmajanduse eesmärke,“ kommenteeris ta.

Määruse muutmise eesmärk on vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiaarendajatena. Läbirääkimised jätkuvad Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahelistel triloogidel.

Lisaks hindab Euroopa Komisjon 2027. aastal uuesti linnaliinibussidele seatud sihttasemete saavutamise mõistlikkust liikmesriikide poolt, muuhulgas biometaani taristusse tehtud investeeringute kontekstis. Pikemas perspektiivis näeb komisjon biometaani potentsiaali nendes sektorites, kus on veel keerulisem CO2-heidet vähendada.