Riigikogu juhatus ei arutanud ettepanekut lõpetada täielikult fossiilkütusekulu hüvitamine

Reformierakondlaste ettepanek lõpetada saastamise hüvitamine ei leidnud riigikogu juhatuses kõlapinda.

Riigikogu liige Kalle Grünthal (EKRE) sattus hiljuti avalikkuse huviorbiiti oma kahtlase tankimiskäitumisega, mille eest tasus maksumaksja. See taaselustas arutelu kuluhüvitiste olemuse ja eesmärgi üle ning paar nädalat tagasi tõstatasid kaks reformierakondlast küsimuse, kas riik peab seadusandlikus kogus sisepõlemismootoritele peale maksma. Eilsel arutlusel riigikogu juhatus ettepanekut arutada ei võtnud.

Rahvasaadik Kalle Grünthal jäi oktoobri alguses Äripäevale vahele sellega, et oli aprillist septembrini tankinud tanklates 3234 liitrit kütust ja selle eest kuluhüvitisi küsinud, kusjuures mõnikord oli Grünthal viieminutilise vahega bensiini ja diislikütust tankinud. Paar päeva hiljem avaldas Eesti Ekspress, et rahvasaadik on tankimises nõnda osav, et suutis seda teha ka ise samal ajal riigikogu saalis istudes. Kõik see tekitas muidugi küsimusi keskkriminaalpolitseis, kes algatas Grünthali vastu kriminaalmenetluse.

Eelmisel nädalal jäid Eesti Ekspressile seesuguse teleporteerumisajalooga silma ka Henn Põlluaas (EKRE) ja Andrus Seeme (RE), kes suutsid samuti korraga nii tankida kui ka poliitilises töös osaleda. Nende saadikute kohta pole veel kriminaalmenetlust alustatud, ent prokuratuur kaalub seda.

Selline sündmuste ahel ja käitumise võimalikkus ajendas taas riigikogulasi endale otsa vaatama ja küsima, kas rahva raha sel viisil kulutada mõistlik. Parlamendi aseesimees Toomas Kivimägi (RE) avaldas arvamust, et hea lahendus oleks näiteks see, kui saadikutelt võetaks võimalus tankida mitut sorti kütust, või kuluhüvitiste kaotamine. Tema kolleegid parlamendi juhatuses nentisid samuti, et see küsimus vajab arutelu, ja ka parlamendi esimees Lauri Hussar (E200) pooldas mõtet kuluhüvitisi vähendada.

Eetiliste küsimuste kõrval tõid reformierakondlased Pärtel-Peeter Pere ja Hanah Lahe esile, et Eesti maksumaksja ei peaks kinni maksma meie elukeskkonna otsest kahjustamist sadade tuhandete euro väärtuses. „Riigikogu juhatuse pädevuses on lõpetada kuluhüvitistest bensiini- ja diisli tarbimise hüvitamine saadikutele. See lihtne rohereform näitaks eeskuju, vähendaks mõõdetavalt ühe organisatsiooni keskkonnajalajälge, muudaks õhku puhtamaks ning vähendaks müra,“ tegid nad ettepaneku, et alates tuleva aasta esimesest septembrist ei tohiks ükski riigikogu liige saada tankuri juures tasuda maksumaksja kütusekaardiga.

Eile peetud arutelul riigikogu juhatus sellele tähelepanu ei pööranud. Kivimägi kommenteeris oma fraktsioonikaaslaste ettepanekut, öeldes muu hulgas: „Me ei saa eeldada, et kõik riigikogu liikmed ostavad endale elektriauto.“ Ta sõnas, et riigikogu iga liige otsustab ise, millele ta kuluhüvitisi kasutab. „Suund võiks [säästlikumate liikumisviiside] poole olla, aga seda on lihtsam öelda kui teha,“ märkis Kivimägi.