Tuumaeksperdid avaldasid, kas Eestist võiks nende hinnangul saada tuumaenergia riik
(202)Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri (IAEA) eksperdid tunnustasid Eesti head ettevalmistust.
IAEA eksperdid hindasid 23.–30. oktoobril Eesti ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtu küsimuses põhimõttelise otsuse langetamiseks. Selleks tutvusid eksperdid möödunud nädala jooksul Eesti tuumaenergia töörühma analüüsidega ning viisid läbi intervjuusid.
IAEA eksperdid andsid hinnangu, kas Eesti on riigina piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid ning kaardistanud arenguvajadused ja -võimalused. Kliimaministeeriumi asekantsler ja tuumaenergia töörühma juht Antti Tooming selgitas, et töörühma kohustus on rahvusvaheliste standardite alusel kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud aspektid hoolikalt läbi kaaluda. Ekspertide järeldused esitatakse vabariigi valitsusele koos tuumaenergia töörühma lõpparuandega.
IAEA tunnustas tellitud uuringuid
„Eesti on piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid, et toetada riigi üleminekut kliimasõbralikule energiatootmisele,“ ütles IAEA tuumainfrastruktuuri arendamise osakonna operatiivjuht ja missiooni juht Eric Mathet. „Veendusime Tallinnas veedetud nädala jooksul, et Eesti spetsialistid on kompetentsed ja kõrgelt motiveeritud ning pühendunud tuumaenergiaprogrammi arendamisele.“
Töörühm täheldas Eesti lähenemisviisi häid tavasid. Rühma sõnul tellis riik oma hinnangu osana põhjaliku komplekti välisekspertide toetatud üksikasjalikke uuringuid, mis esitatakse valitsusele teadliku otsuse toetuseks. Töörühm ütles ka, et riigi strateegia, millega toetatakse tulevast inimressursi arengut, on suunatud tuumaenergiaprogrammi lühi- ja pikaajalise edu tagamisele.
Eesti on piisava põhjalikkusega läbi mõelnud kõik tuumaenergia kasutuselevõtuga kaasnevad aspektid, et toetada riigi üleminekut kliimasõbralikule energiatootmisele.
Samuti märkis töörühm ära, et esialgsesse tuumajaama asukohtade uuringusse hõlmati ka kasutatud tuumkütuse geoloogilise lõppladustuspaiga rajamine. Matheti sõnul lisab see kindlustunnet, et Eestis on võimalik nende jäätmetega tegeleda.
Kokku tegi IAEA Eestile kuus soovitust. Näiteks soovitab IAEA luua Eestil sõltumatu riigiorgani, mis tuumaenergia üle järelvalvet peaks. Samuti tõid eksperdid välja, et Eesti riik peaks mõtlema tööjõu aspekti peale ehk planeerima ette, et võimalikku tuumajaama oleks ka töötajaid leida.
Töörühm ütles, et Eesti peab nüüd lõpetama oma kõikehõlmava aruande, mis toetaks otsust võimaliku tuumaenergiaprogrammi kohta, sealhulgas koos selgete ajakavadega peamiste tegevuste jaoks. Töörühm leidis ka, et Eesti peab lõpule viima oma kavad ja poliitikad ning kaaluma täiendavalt oma õigusliku ja reguleeriva raamistiku arendamist, et toetada programmi järgmist etappi.
Tuumaenergia töörühm järgis analüüsimisel IAEA juhendit „Teekaart riikliku tuumaenergia taristu arendamiseks“, mis nõuab vastuste leidmist 19 eri valdkonda puudutavatele küsimustele. Uuritud on muuhulgas tuuma- ja kiirgusohutust, keskkonnakaitset, potentsiaalseid asukohti, õiguslikku raamistikku, hädaolukordadeks valmisolekut ja radioaktiivsete jäätmete käitlust. Kõikide teemade puhul on kaardistatud hetkeolukord ning ka arenguvajadused ja -võimalused.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ütles, et ta tervitab töörühma järeldusi, mis lisatakse töörühma lõpparuandesse. „Hinnang andis meile kindlustunde, et oleme tuumaenergiaga seotud kaalutlustega õigel teel, ja saime väärtuslikke teadmisi järgmise etapi järeltegevusteks, kui Eesti otsustab tuumaenergia teekonda alustada.“
IAEA töö tulemuste põhjal töötavad agentuur ja Eesti välja integreeritud tööplaani, et pakkuda kooskõlastatud toetust riigi tuumaenergiaprogrammi edasisel arengul.
Juhul, kui Riigikogu otsustab 2024. aastal tuumaenergia kasutuselevõttu toetada, korraldab IAEA seekordse hindamise käigus esitatud ettepanekute ja soovituste rakendamise ülevaatamiseks järelmissiooni tuumaenergia kasutuselevõtu järgmises etapis.
