Pilk peale! PÖFF toob keskkonnaküsimused visuaalselt ja emotsionaalselt kinolinale

Juba sel nädalal algab aasta oodatuim filmisündmus PÖFF, kus linastub ka keskkonnafilmide eriprogramm, et tõsta inimeste teadlikkust keskkonnateemadest.

Eriprogrammi esitleb Tallinn, Euroopa roheline pealinn 2023. Euroopa rohelise pealinna tiitel ei ole lõppeesmärk, vaid võimalus veelgi rohkem panustada jätkusuutliku rohelise maailmalinna ehitamisse. Just sellest ideest on kantud ka soov tuua selleaastasele PÖFFile keskkonnafilmide programm, et tõsta inimeste teadlikkust keskkonnateemadest.

„Inimtekkelised kliimamuutused ja elurikkuse kadu on üks suuremaid väljakutseid, millega inimkond praegu silmitsi seisab. Kuigi sellest on aastakümneid räägitud, siis nii kaua, kui tegemist ei ole NIMBYga (*mitte minu tagaaias), kipuvad keskkonna- ja kliimateemad jääma endiselt paljude jaoks kaugeks,“ räägib Tallinna Euroopa rohelise pealinna aasta juht Krista Kampus.

Filmikeel aitab paremini keskkonnaprobleeme mõista

„PÖFFi keskkonnafilmide programm annab keskkonnaküsimustele visuaalse ja emotsionaalse dimensiooni ning võimaldab vaatajal näha ja tunda keskkonnaprobleemide mõju. Filmikeel kõnetab paljusid inimesi tihti rohkem kui mitukümmend lehekülge teksti, sest suudab keerulisi teemasid lihtsamalt selgitada ja muuta need arusaadavaks,“ põhjendab Kampus.

„Kuna rohelise pealinna programmi üks fookusteemasid on keskkonnateadlikkus ja -haridus, usun, et see programm aitab paremini mõista, milliste keskkonnamuredega peavad tegelema inimesed teistes maailma paikades, ja võib-olla ka avastada, et sarnased probleemid puudutavad meidki.“

Ta ise ühtegi filmi programmist eraldi esile ei tõstaks. „Need kõik räägivad olulistest keskkonna ja inimese vahelistest teemadest ning usun, et igaüks leiab sealt midagi, mis just teda huvitab ning mõtlema paneb,“ sõnab Kampus.

Küll aga toob ta välja keskkonnafilmide programmi avaseansi 5. novembril, kus on võimalik nautida lisaks filmielamusele – Joosep Matjuse ja Katri Rannastu „Rohelisem Tallinn“ – ka orkestrimuusikat.

See tähendab seda, et koos filmiga esitab Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhtimisel helilooja Tauno Aintsi filmi jaoks loodud heliteose „Aastaajad“. „Nii film kui ka muusikateos on spetsiaalselt loodud Tallinna Euroopa rohelise pealinna aastaks,“ ütleb Kampus.

Sajast keskkonnafilmist kuus parimat

„Keskkonnafilmide programmi koostamise käigus vaatasime ära ligi sada keskkonnateemalist filmi. Meie valik langes nendele linateostele ja teemadele, mis on praegu maailmas kõige põletavamad ehk inimese vastutus keskkonna ees. Kuidas peaks inimkond edasi liikuma, kui suurenevas energiavajaduses võivad keskkonnaküsimused jääda tagaplaanile,“ tutvustab keskkonnafilmide programmi koostaja Mikk Granström.

„Esimest korda keskkonnaprogrammi ajaloos avab programmi Eesti film, sel aastal „Rohelisem Tallinn“, mis suurepäraselt jutustab lugu meie pealinnast ja selle loodusest. Tasub mainida, et PÖFFil näeb seda kinosaalis koos elava muusikaga.“

Lisaks sellele on keskkonnaprogrammis veel kuus filmi, mis on sel aastal maailma teistel festivalidel palju tähelepanu äratanud.

„Vaatajatele võiksid need eelkõige pakkuda võimalust mõelda, kuidas mina saaksin enda harjumuste ja elukorraldusega loodusele kõige vähem kahju teha, mida ma saaks teha, et kasvõi meie kena ja puutumatu Eestimaa loodus säiliks ning meie elukeskkond oleks jätkusuutlik,“ sõnab Granström.

„Vaatajatele võiksid need eelkõige pakkuda võimalust mõelda, kuidas mina saaksin enda harjumuste ja elukorraldusega loodusele kõige vähem kahju teha.“

Mikk Granström

„Uskuge mind, üks inimene saab selle jaoks ikka väga palju ära teha. Kuigi kriitikud on öelnud, et meist, keda meid on nii vähe, ei sõltu midagi, siis mina ütlen, et tulge vaadake neid filme ja rääkige siis uuesti. Need on just lood, mida jutustatakse inimese tasandilt ja sellest, kuidas üks inimene võib suuri muutusi korda saata,“ räägib Granström.

Ühe erilisema filmina toob ta välja Norra linateose „Maa laulud“, mis on imeilus poeetiline ood inimese ja looduse vahekorrale. „Film on sedavõrd kõrgelt hinnatud, et Norra valis esimest korda ajaloos dokumentaalfilmi end esindama Oscarite rallil,“ lisab keskkonnafilmide programmi koostaja.

PÖFFi keskkonnafilmide eriprogramm

3.–19. november

„Rohelisem Tallinn“ (Greener Tallinn)

2023. aastal kandis Tallinn Euroopa rohepealinna tiitlit, mille raames tegid Joosep Matjus ja Katri Rannastu dokumentaalfilmi „Rohelisem Tallinn“. Läbi nelja aastaaja avanevad kiht-kihilt Eesti pealinna eripalgelised loodusmaastikud ja keskkonnad. See on austusavaldus Eestimaa loodusele, mis asub kohe siinsamas, linnas meie ümber. Vaata lähemalt SIIT!

„Kõikvõimas Afrin: üleujutuse aegu“ (Mighty Afrin: In the Time of Floods)

Bangladeshi rannikualal asuva Brahmaputra jõe ääres elab 12aastane orvuks jäänud tüdruk Afrin. Tema kodu on üleujutuse tõttu räsitud ja elektrita saar. Niigi keerulises olukorras olevat tüdrukut tahavad tema sugulased abielluma sundida. Afrin pole aga nagu teised noored tüdrukud – tal on plaanid ning ta ei nõustu ettekirjutatud saatusega. Ta võtab paadiga ette ohtliku teekonna üle tohutute veeväljade, et leida isa, keda ta pole kunagi näinud. Inimesel võivad olla plaanid, aga loodus teeb korrektiivid. Vaata lähemalt SIIT!

„Ma olen Maa“ (I am the Earth. Stories from the End of the World)

Säästev põllumajandus, bioloogiline mitmekesisus, taastuvenergia – kõik see ja paljud teised toetavad tegevused aitaksid keskkonda hoida ning jätkusuutlikult majandada. Kui lahendused on olemas, siis miks neid ei kasutata? Dokumentaalfilmis näidatakse vaatajatele, kuidas inimesed saavad erinevate lahenduste kaudu enda mõju ja jalajälge vähendada nii, et keskkond meie ümber oleks vähem saastunud ning ka tulevastel põlvkondadel oleks planeet, millest rõõmu tunda. Vaata lähemalt SIIT!

„Maa laulud“ (Songs of Earth)

Režissöör Margreth Olini film „Maa laulud“ viib vaataja Norra maagilisse loodusesse, kus režissöör mõtiskleb nii elu, surma kui ka looduse ja maailma üle tervikuna. See on eksistentsiaalne rännak, kus inimene on alati elanud kõrvuti looduse ürgjõuga ning suutnud vastutustunde ja piisava aupaklikkusega leida tasakaalu enda ja looduse vahel. Maailmas on aga kõik muutumises, ka see, mis tundus igavene. Vaata lähemalt SIIT!

„Planeet Maa kaitsjad“ (Earth Protectors)

Inimeste tekitatud ohte meie keskkonnale on võimatu üles lugeda. Kas meie planeedile saab inimkond hukatuslikuks? Kas inimene peab kohanema loodusega või loodus peab kohanema inimtegevusega? Anne de Carbuccia dokumentaalfilm „Planeet Maa kaitsjad“ näitab vaatajatele, mis on inimeste tegevuse tagajärg, kui hoolimine keskkonnast kaob tagaplaanile. Kas seda mittehoolimist on võimalik veel ümber pöörata? Vaata lähemalt SIIT!

„Vihmade vahel“ (Between the Rains)

Dokumentaalfilmis näeb ühe kogukonna võitlust pikaajalise põuaga, mille taustaks on noore poisi, kelle elusaatust on kliimatingimused Keenias suuresti mõjutanud, täiskasvanuks saamise lugu.

Rusuvad tingimused toovad kogukonda pingeid ja säärases keskkonnas võib inimeseks olemine muutuda talumatuks. Ülemaailmne kliimakriis pole pelgalt sõnakõlks, vaid võib mõjutada inimesi kõige sügavamal tasandil, kus tuleb muuta nii enda maailmavaadet kui ka väljakujunenud harjumusi, sest ellujäämiseks muud võimalust lihtsalt ei ole. Vaata lähemalt SIIT!

Filmid linastuvad ajavahemikul 3.–19. november. Keskkonnafilmide avaseansile 5. novembril on saadaval veel piiratud hulgal pileteid.

Tutvu PÖFFi kavaga SIIT!