Rahvakogu teeb rohelise ja kliimamuutustega kohaneva Tallinna nimel ettepanekuid
(34)Homme jõuab lõpusirgele 7. oktoobril alguse saanud rohelise pealinna rahvakogu töö, millega otsitakse vastust, kuidas siduda pealinna haljasalad kõige paremini kutsuvaks tervikuks.
Uus kaasamisformaat
Rahvakogu on Tallinna jaoks uus viis linnaelanikke planeerimis- ja otsustusprotsessi kaasata ning sellist üritust korraldatakse siin esimest korda. „Maailmas tuntakse sarnast formaati ka kliimakoguna, meie valisime ametlikuks nimetuseks Tallinna rohelise pealinna rahvakogu,“ täpsustab Tuuli Veersalu, Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo analüütik ja rahvakogu projektijuht Tallinna esindajana. „Tahame tõsta Euroopa rohelise pealinna aastal teadlikkust linnaloodusest – rohelusest ja kliimamuutustest ning teha linnaelanikega sisulisemat koostööd, samuti suunata paremini valdkondlikke arenguid,“ selgitab Veersalu Tallinna eesmärke.
Rahvakogu programmi väga tihe ettevalmistusperiood sai alguse juba selle aasta kevadel. Strateegiakeskuse töörühmas on projektijuhi ülesandeks olnud koostöö koordineerimine, rahvakogu sisuteemade selgitamine ja käsitlemise suunamine linna vaates. Rahvakogu liikmed kogumina on esinduslik läbilõige Tallinna elanikest, keda on kaasatud algoritmi juhuvalimi alusel.
Tallinn on kestlik, kliimamuutustega kohanev, kaasav linn
Rohelise pealinna aastal on Tallinna põhiteemad elurikkuse hoidmine, kliima ja kestlikest põhimõtetest lähtuv juhtimine. Rahvakogu ettevalmistuse etapis oli teine osapool konsultandina ja metoodika pakkujana DD sihtasutuse Demokraatiakeskus, mille esindaja, rahvakogu projektijuht ja rahvakogude ekspert Maiu Lauring kinnitab, et elurikkuse ja kliimamuutuste teema kaudu panustatakse mitmesse rohelise pealinna eesmärki, sealhulgas kaasav linn ja kestlik linn. „Protsessi käigus tekivad linlastel kaalutletud, kollektiivsed, kogemus- ja teadmistepõhised ettepanekud kestliku rohelise maailmalinna Tallinna arendamiseks.“
Rahvakogude eksperdi sõnul toimub Euroopa erinevas paigus nüüdseks juba peaaegu igal kuul kohalik või riiklik kliimateemaline rahvakogu, mis kutsub ühiskondlike teemade üle otsustama nn mini-avalikkuse. „On hea meel, et ligi pool aastat tihedat koostööd Tallinna Strateegiakeskusega on toonud rahvakogu ette teema, millel on reaalne võimalus midagi muuta,“ ütleb Lauring.'
Rahvakogulane ja lasnamäelane Ave Bremse: „Rahvakogu protsess ise oli juba omaette väärtus – sain uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Olime muu hulgas ainus inglise keelt rääkiv laudkond ja esitasime mitmeid ettepanekuid: rohkem kohalikku istutusmaterjali haljasaladele – nii puid kui ka muud –, kuna see on kliima seisukohalt õigem. Et kohalikku istutusmaterjali napib, tõdesid ka linna haljastusametnikud. Võõrliigid on kahjuks odavamad ja kergemini kättesaadavad. Teiseks rõhutasime, et autostumist vähendab ja ühistransporti paneb kasutama ka hoolitsus jalakäijate eest: peatused tihedamaks ja vajalikesse kohtadesse, rohkem ülekäiguradu ja sinna, kus vaja.
Meie lauas oli ka ratastooliga inimene. Juhtisime tähelepanu, et äärekivid, mis ei ole probleemiks lapsevankrile, on probleemiks ratastoolile. Vanalinnas on võimatu ratastooliga liikuda, keeruline on isegi Laagna tee bussipeatustesse jõuda. Eesti inimesed ei soovi minna maa alla ehk jalakäigutunnelitesse! Tegime ka ettepaneku korraldada rohkem ja regulaarseid võimalusi linlastele osaleda talgutel, et kasvatada harjumust käed külge panna. Arvame, et vabatahtlike organiseerimine ei saa olla ainult vabatahtlik! End üksikuna tundvad inimesed saavad kogukonnaüritustel kohtuda teiste inimestega ning paljud linlased armastavad kätt mullaseks teha. Üldse oleks rohkem kogukonnaüritusi vaja – kas seniseid jätkates või uusi ellu kutsudes: kogukonnaaiad, kogukonnapäevad, kohalikud kirbukad, õuekohvikud. Mõnikord on kogukonnaüritustel olnud poliitiline maik, aga peab otsima lahendusi. Meie laudkonnas rahvakogul leidis toetust ka idee, et kas korteri juurde peab kuuluma tingimata parkimiskoht – see piirab väikeste korterite arendamist ja annab autodele liiga palju ruumi – kõik ei soovi autot omada.
Ootus tulevikule ja praktikale on see, et kindlasti on vaja ka piirkondlikke rahvakogusid! Lisaks on oluline tõdeda, et meil on palju häid spetsialiste: linnaplaneerijaid, liikluskorralduse teoreetikuid, haljastus- ja kliimaeksperte, kuid tean arhitekti tütrena, et häid spetsialiste oli tegelikult ka nõukogude ajal. Neid tuleb tulevikus kindlasti kaasata ja nende nõuandeid kuulda võtta! Linnaametnikke näeks hea meelega tulevikus rohkem kuulamas-osalemas ning spetsialistid peavad kohtuma otsuseid tegevate linnajuhtidega tihemini! Rahvakogul nägin pisut ohtu, et keskendutakse emotsionaalselt üksikute kaotatud puude probleemidele ega nähta laiemat pilti, aga siiski ei jäänud see valdavaks. Ka see vajab minu hinnangul eraldi arutamist, mis küsimused üldse rahvakogule panna! Jäi painama ka napp aeg – arvamust peab avaldama vaid kümneminutiliste ettekannete põhjal, samas ei tunne rahvakogu inimesed kõiki seadusi, üksikasju.“
Teadmiste omandamise ja huvirühmade kuulamise päev olid edukad
„Rahvakogu kui kaasamise viisi üheks eripäraks on see, et protsess algab teadmiste omandamise ja ühtlustamisega,“ selgitab rahvakogude ekspert Maiu Lauring. Esimestel kogunemistel 7.–8. oktoobril said sõna teadlased ja linnaruumi planeerijad-loojad-kasutajad. Ettekannetes keskenduti kliimamuutustele, nende mõjule ja nendega kohanemise vajadustele, samuti looduse rollile linnaruumis ning linnastunud ühiskonna ruumilistele valikutele. Teemaks oli ka maastikuarhitektuur, keskkonnasäästlikkus, liikuvus kui vaimse tervise alus. Eksperdid andsid Lauringu sõnul katusküsimusega seotud teemadel baasteadmisi ja huvigruppide esindajad esitasid oma seisukohti ning jagasid praktilist kogemust.
Tuuli Veersalu kinnitab, et esimesed kaks päeva läksid väga hästi korda: „Kogunenud rahvakogu liikmed on võrratud, nende teemale pühendumine on inspireeriv ja imetlusväärne. Teadlased selgitasid teemasid selgelt ja tasakaalukalt. Huvipooled avasid maailma, mis võib jääda elaniku jaoks igapäevaelus varju, ja rahvakogulased esitasid väga häid küsimusi. Linnaelanikele lähevad kliimamuutuste ja linnaruumi rohelusega seotud teemad väga korda, on valmidus konstruktiivseks aruteluks ja ka linnakodanikuna initsiatiivi võtmiseks. Demokraatiakeskuse tiim oli parimas mõttes omas elemendis. Päevajuht Jevgeni Timoštšuk hoidis oma sooja ja südamliku olemisega rahvast virgena ning lõi turvalise ja sõbraliku õhkkonna.“
„Juba esimesel nädalavahetusel kuulsime, et rahvakogu kogemus inspireeris ja julgustas linnatöötajaid. Kahel esimesel päeval osales ligi 50 inimest ja nad võlusid meid oma pühendumuse, uudishimu, kaasamõtlemise võimekuse, omavahel arutlemise ja küsimuste küsimise aktiivsusega,“ kirjeldab oma muljeid Maiu Lauring, kelle sõnul oli rahvakogu esimesel nädalavahetusel Eestit räsinud sügistorm rahvakogule paslik taust, kuna tegeletigi ju kliimamuutustega kohanemisega. Rahvakogul saadi rahvakogude eksperdi arvates erinevat informatsiooni ja ajakava oli tihe, kuid pühapäeval lahkudes hõigati rõõmsalt: „Kohtume järgmisel nädalavahetusel!“
Rahvakogu jätkub!
DD Demokraatiakeskus soovib rahvakogu formaati Eestis edasi arendada ja laiemalt kasutada. Selleks tehakse koostööd rahvusvahelistes võrgustikes ja aktiivselt jagatakse ka Eestis toimuvate kliima-rahvakogude kogemusi ning tulemusi. Tallinna rahvakogus on kohal sündmust vaatlemas ja sellest õppimas nii kohalikke kui ka välismaa akadeemikuid ja omavalitsuse esindajaid. „Kui midagi tulevikus teisiti teha, siis oleks ainult aega juurde vaja – rahvusvahelises praktikas toimuvad rahvakogud mitme kuu, isegi poole aasta vältel,“ ütleb Maiu Lauring ja lisab: „Eestis oleme püüdnud esimeste kliimateemaliste rahvakogudega Ida-Virumaal, Tartus ja nüüd Tallinnas olla väga tõhusad. Kuid on tunda, et kui tuua inimesed kokku, anda neile aega ja uusi teadmisi ning ka mandaat otsustamiseks, siis juttu jätkub kauemaks. Tuleb veel tööd teha, et inimestele seda vabatahtlikult loovutatud nädalavahetuse aega vääriliselt hüvitada.“
14.–15. oktoobril kogunes rahvakogu taas. Kodutööks tuli rahvakogu liikmetel märgata oma igapäevastel radadel linnarohelust ja siduda kogemust sellega, mida ekspertidelt eelnevalt kuuldi. Laupäeval tegid Tallinna esindajad ettekande, mis annab rahvakogule selgema arusaamise linna toimimisest, eesmärkidest ja tegevustest, linnaruumi roheluse planeerimise kogu elutsüklist ja erinevatest dilemmadest. Põhirõhk oli aruteludel väiksemates rühmades, kus loodi ja viimistleti ettepanekuid.
Rahvakogu viimane kohtumine on homme, 4. novembril, mil toimuvad veel viimased arutelud, seatakse paika olulisemad rõhuasetused ja sõnumid. Toimub hääletamine ja üle 80% toetuse saanud kollektiivselt olulised ning jagatud väärtustega ettepanekud antakse üle Tallinna linnapeale. Kogu tehtud töö võetakse kokku magusa tähistamise ja tänusõnadega. Ettepanekud tehakse avalikkusele kättesaadavaks rahvakogu veebilehel.
Rahvakogus sündinud ettepanekutele vastamiseks, nende nii-öelda õigetele töölaudadele suunamiseks, järgneva aasta jooksul elluviimise koordineerimiseks moodustatakse juhtrühm linna ametite ja teenistuste juhatajatest, kelle vastutusalasse rahvakogu ettepanekud langevad. Juhtrühma esimees on abilinnapea Vladimir Svet.
Rahvakogu üldinfo, põhimõtted, ürituste ajakava, ettekannete teemad ja esinejad leiad siit.
Kõiki rahvakogu ettekandeid saad järele vaadata rohelise pealinna YouTube’i kanalilt eestikeelsena, venekeelsena.
Rahvakogulane ja üliõpilane Tanel Tallo: „Olen aastaid jälginud suure entusiasmiga Tallinna linnavalitsuse tegemisi ning osalt seepärast mõtlesingi anda enda panuse, et kasvõi natuke nügida ja togida planeerima linna, kus on mõnus ning hea elada. Kui räägitakse rohelisest ja inimsõbralikust linnaruumist, siis minu arusaama järgi on tegelikkus teine – linnaeelarves on suured summad ette nähtud asfaldile.
Rahvakogu on linnakodanikele vaja, sest Tallinna süda on kesklinn, mis on aga kahjuks mürakeskne, tahmane, tolmune, kole. Kui meie süda on täis reostust ja mustust (ja mitte ainult piltlikult), siis võtavad kõik (ja mitte ainult elanikud) kesklinnast läbi liikudes selle endaga kaasa. Mujal maailmas on aru saadud, et kesklinna roll on olla sihtkoht, mitte läbisõidupunkt – ka Tallinna linnavalitsus peaks sellest aru saama. Rahvakogu annab minu hinnangul tallinlastele võimaluse väljendada soovi parema linna järele ja aitab julgustada linnajuhte tegema otsuseid, mida nad ilma rahvakogu sisendita ei julgeks üksinda teha.
Mind üllatas, et rahvakogul oli väga palju teadlasi ja aktiivseid linnakodanikke ning isegi linnavalitsuse töötajaid, kes kõik rääkisid konkreetsetest viisidest, kuidas linna rohelust tuua. Pea kõigil esinejail olid väga head mõtted, kuid tahes-tahtmata tekib küsimus: miks need seni ainult mõteteks on jäänud? Kõige ägedam hetk oli Tõnis Savi ettekanne kvaliteetsest linnaruumist. Samuti hetk pärast seda, kui kõik lauas olid pahviks löödud ja kaasa noogutasid.
Meie laudkonnal oli mitmeid ettepanekuid – kõige selgem neist oli ehk plaan lõpetada majade renoveerimisel uute parkimiskohtade loomise nõude. Minu teada ei anna linnavalitsus näiteks Kalamajas nõusolekut maja renoveerimiseks enne, kui kümne korteri kohta on kavandatud ka kümne parkimiskoha rajamine. Sisuliselt muudetakse praegu paljusid hoove asfaltkõrbeteks. Sama kehtib ka tegelikult uute majade ehitamisel, kus tuleks kas parkimiskohtade range nõue kaotada või seda vähemalt Tallinna kesklinnas vähendada.
Ma olen üpris jalad-maas-inimene ja üsna skeptiline, kas rahvakogu tulemusel praktikas midagi muutub. Et kui aastate jooksul jäävad kümned strateegiad sahtlisse hoiule ning nendega päriselt ei arvestata, siis... Aga ma oleksin üliõnnelik, kui ma eksin. Ma loodan, et ma eksin.“
