EL leppis kokku looduse taastamise nõuetes. Looduskaitsjad on plaanis pettunud

Määrus näeb ette nii ökosüsteemide taastamist kui turbaalade taasniisutamist.

Neljapäeva hilisõhtul jõudsid Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu kokkuleppele looduse taastamise määruse osas. Kuigi ettepanek seab eesmärgiks taastada 2030. aastaks vähemalt 20 protsenti Euroopa Liidu maa- ja merealadest, ütlesid looduskaitsjate, et uus plaan sai liiga lahja.

Seadusandjad leppisid kokku eesmärgis taastada 2030. aastaks vähemalt 20 protsenti nii maismaa- kui merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad ELi riigid taastama 2030. aastaks vähemalt 30 protsenti uue õigusaktiga hõlmatud elupaigatüüpidest heasse seisundisse, 2040. aastaks tuleb see näitaja tõsta 60 protsendini ja 2050. aastaks 90 protsendini.

ELi riigid peavad hiljemalt 2030. aastaks peatama tolmeldajate populatsioonide vähenemise.

Liikmesriigid peavad avatud, läbipaistva ja kaasava protsessi käigus võtma vastu riiklikud taastamiskavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas nad kavatsevad need eesmärgid saavutada. Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga peaksid ELi riigid eelistama Natura 2000 aladel asuvaid alasid kuni 2030. aastani. Samuti leppisid institutsioonid kokku, et kui ala on saavutanud hea seisundi, peavad ELi riigid püüdma tagada, et selle seisund ei halveneks oluliselt.

Euroopa Parlamendi pressiteates nenditi, et kuivendatud turbaalade taastamine on üks kõige kulutasuvamaid meetmeid põllumajandussektori heitkoguste vähendamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks. Seepärast peavad ELi riigid võtma meetmeid põllumajanduslikus kasutuses olevate orgaaniliste muldade, mille moodustavad kuivendatud turbamaad, taastamiseks.

Selle kümnendi lõpuks tuleb sellistest aladest taastada vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt veerand tuleb taas muuta märgaladeks. Aastaks 2040 peab taastatud olema vähemalt 40 protsenti sellistest maadest ja aastaks 2050 50 protsenti, kusjuures vähemalt üks kolmandik aladest peab mõlemaks tähtajaks saama uuesti märgaladeks. Põllumajandustootjatele ja eraomanikele jääb märgalade taastamine aga vabatahtlikuks.

Samuti peavad ELi riigid hiljemalt 2030. aastaks peatama tolmeldajate populatsioonide vähenemise ja seejärel saavutama vähemalt iga kuue aasta tagant mõõdetava kasvutendentsi.

Pettunud looduskaitsjad

Erinevad looduskaitse organisatsioonid tunnustasid seadusandjaid selle eest, et määrusesse jäeti sisse kõik ökosüsteemid, mida see ka algselt kattis. Samas nentisid nad, et määruse paragrahvid on lahjemad kui Komisjoni algne ettepanek ja Nõukogu seisukoht ette nägid. Mitmed organisatsioonid avaldasid oma pettumust, et määrusesse jäeti sisse niivõrd palju erandeid liikmesriikidele.

Põllumaade ja kuivendatud turbaalade taastamise eesmärkide lisamine annab meile tagasihoidliku võimaluse helgemaks homseks.

Sofie Ruysschaert

„Meil on lõpuks ometi olemas hädavajalik seadus, mis teoreetiliselt sunniks ELi astuma konkreetseid samme oma kiduva looduse taastamiseks. Läbirääkijad on aga seadust niivõrd lahjendanud, et see võib praktikas muutuda hambutuks ja kuritarvitatavaks,“ ütles keskkonnaõiguse organisatsiooni ClientEarth looduse taastamise jurist Ioannis Agapakis. „Arvukad erandid ja õiguslike kaitsemeetmete puudumine on loonud ELi õigusloomele väga hirmuäratava pretsedendi, selle asemel, et kinnistada ELile koht bioloogilise mitmekesisuse säilitamise esirinnas. Kui me ei tunnista meie elutähtsat sõltuvust loodusest, jätab see eurooplased kliimakriisi ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi katastroofiliste mõjude ohvriks.“

„Me näeme kergendusega, et läbirääkijad ei ole Euroopa kodanikke täielikult alt vedanud. Põllumaade ja kuivendatud turbaalade taastamise eesmärkide lisamine annab meile tagasihoidliku võimaluse helgemaks homseks, sest meie võime saada toitu ja puhast vett sõltub sellest, kas need ökosüsteemid on terved ja bioloogiliselt mitmekesised,“ ütles Sofie Ruysschaert, looduse taastamise poliitikaametnik BirdLife Europe’is. „Kuid tõeline proovikivi seisneb selles, kas see seadus tõepoolest tegeleb kliima- ja looduskriisi jalustrabavate tagajärgedega. Ja see selgub alles siis, kui liikmesriigid seda seadust nõuetekohaselt rakendavad.“

Pikk ja künklik tee seaduseni

Euroopa Liitu ajendas tegutsema tõsiasi, et üle 80 protsendi Euroopa elupaikadest on halvas seisukorras. Euroopa Komisjon tegi 22. juunil 2022 ettepaneku looduse taastamise seaduse kohta, et aidata kaasa kahjustatud looduse pikaajalisele taastamisele kogu ELi maismaa- ja merealal, saavutada ELi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid ja täita ELi rahvusvahelisi kohustusi. Komisjoni sõnul tooks uus seadus märkimisväärset majanduslikku kasu, sest iga investeeritud euro toob vähemalt kaheksa eurot kasu.

Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et mitmed metsanduse-, põllumajanduse- ja kalandussektori esindajad olid määruse suhtes kriitilised, kuid Euroopa teadlaskond, avalikkus ning paljud suured rahvusvahelised ettevõtted väljendasid väga tugevat toetust.

Parlamendis seisis eelnõu vastu kõige häälekamalt konservatiivne Euroopa Rahvapartei (EPP), kes ei suutnud aga saavutada enamust, et hääletada eelnõu vastu või seda tühistada.

Esialgne kokkulepe esitatakse nüüd kinnitamiseks liikmesriikide esindajatele Euroopa Nõukogus ja Parlamendi keskkonnakomisjonile. Kui tekst kiidetakse heaks, peavad mõlemad institutsioonid selle ametlikult vastu võtma.