Leide Sõnauselt: miks öelda „liginullkuluenergiahoone“, kui saab öelda ka „liglu“ või „maun“?
(77)Kolmandat korda toimuv sõnaloomekonkurss Sõnaus keskendub tänavu kohmakate ja tihti ebatäpsete või otsetõlke kaudu tekkinud keskkonnaterminite asendamisele suupärasematega. Näiteks otsitakse uusi vasteid sõnadele „liginullkuluenergiahoone“, „süsinikujalajälg“, „kliimaneutraalne“ ja „kasvuhooneefekt“, aga vasteid võib teiste hulgas pakkuda ka sõnadele „välikäimla“ või „tuulegeneraator“.
„See on täiesti möödapääsmatu teema. Kogu rohepööre, mida praegu läbi teeme, nõuab lihtsaid ja loogilisi sõnu, mis aitavad meil üksteisest paremini aru saada. Praegu on keskkonnaterminites palju kantseliiti, mis tulnud Euroopa Liidu kabinettidest või akadeemilistest tekstidest. See tekitab inimestes segadust ja ka soovimatust roheteemaga tegeleda,“ tõdeb Sõnause projektijuht Ede Tamkivi, et lisakaalu rohesõnade otsimisele andis ka Tallinna, Euroopa rohelise pealinna tiitliaasta.
„Euroopa rohelise pealinna aastal võtsime üheks eesmärgiks selgitada tallinlastele, mida linn keskkonnateemadel teeb ja miks on jätkusuutlikkus linnades oluline,“ selgitab projektis osalemist ja selle toetamist Euroopa rohelise pealinna 2023 juht Krista Kampus.
Ta lisab, et ka Euroopa rohelise pealinna aasta on väga selgelt näidanud, et keskkonnateemad on keerulised mitte ainult pealinlastele ja sageli võivad sõnad, mida neist teemadest rääkides kasutatakse, võõrandumist veelgi suurendada.
„Seetõttu pidasime ka vajalikuks toetada keskkonnasõnade Sõnaust ja ootame huviga selle tulemusi, et saaksime järgnevatel aastatel linna rohetegevusi linlastele veelgi paremini selgitada,“ kutsub ka Kampus inimesi üles oma uudissõnu pakkuma.
Uudissõnu saab esitada 30. novembrini
Sõnaus algas 16. oktoobril ja lõppeb 30. novembril. Siis läheb komisjoni tehtud valik uudissõnu Sõnause Facebookis rahvahääletusele, kus selgitatakse välja rahva lemmik. „Viimasel Sõnausel võitis rahva lemmiku tiitli sõna „digitigedik“ lausa 4000 meeldimisega,“ toob Tamkivi näite.
Tänavused parimad uudissõnad kuulutatakse välja legendaarse Eesti keeleteadlase ja sõnalooja Johannes Aaviku sünniaastapäeval 8. detsembril.
„Johannes Aavik oli kaval mees – tema pani kõik oma loodud uudissõnad õpikutesse ja nii need läksidki käibele. Ka praegu pakutavatel uudissõnadel pole leviku lootust, kui me neid ise kasutama ei hakka ja kaasaegsetel platvormidel ei tutvusta,“ lisab Tamkivi.
Johannes Aaviku sulest on eesti keelde tulnud sadu sõnu, nende hulgas näiteks „nõme“, „ahistama“, „väisama“, „lelu“, „pelgama“ ja „mõrv“.
Uudissõna peab olema lihtne ja suupärane
Praeguseks on konkursile esitatud juba enam kui poolteist tuhat sõna. Lisaks üksikutele sõnaloojatele on konkursist osa võtma oodatud ka grupid ja kollektiivid. „Suurt rõõmu teeb see, kui uudissõnu esitab näiteks terve klassitäis emakeeleõpilasi,“ julgustab Tamkivi eesti keele õpetajaid sõnaloomekonkursist koolitööna osa võtma.
„Tähtis on, et sõnad vastaksid lihtsasti järgitavatele Eesti Keele Instituudi (EKI) loodud reeglitele. Hea uudissõna peab olema lühike, seda peab saama käänata ja pöörata ning selle valikul tuleb jälgida semantikat ning tähendusseoseid,“ kutsub Tamkivi üles Sõnause kodulehel uudissõnareeglite loomisega lähemalt tutvuma. Tutvu sõnaloomisreeglitega siin: sonaus.ee/uudissonad
Mis on valesti sõnas „süsinikujalajälg“?
Mõned levinud keskkonnateemalised terminid on küll üheselt mõistetavad, kuid sisuliselt väärad, selgitab Tamkivi: „Näiteks „süsinikujalajälg“. Sõnause komisjoni liige Mariliis Kolk, kes hiljuti kaitses magistrikraadi just keskkonnasõnade teemal, on välja toonud, et sisuliselt on see vale termin. CO2 ja süsinik pole sama asi. CO2 sisaldab süsinikku, kuid ka hapnikku, seega pole termin „süsinikujalajälg“ tegelikult korrektne.“
Sisuliselt pole õige öelda ka „tuulegeneraator“, sest viimane peaks justkui tootma tuult, mitte tuulest elektrit, aga on teisigi laialt levinud näiteid, mis võiks korrektsemat ja suupärasemat vastet vajada.
Praeguseks esitatud 1700 sõna seas on 240 vastet ka sõnale „kuivkäimla“. Näiteks võiks tulevikus seda ehitist kutsuda ka „käimuks“, „kuivlaks“, „kuimlaks“, „käivikuks“ või „kuitsiks“. „Süsinikujalajälje“ kohta on aga teiste seas asenduseks pakutud sõnu „saastejälg“, „rohetats“, „karboonlast“ ja „tahmhiil“.
„“Rohepöörde“ võiks aga sõnauuendajate meelest asendada sõnadega „rohemus“, „grüünik“ või „höps“,“ toob korraldaja näiteid juba praeguseks esitatud vahvatest uudissõnadest ning nendib, et käibele kipuvad minema sõnad, mis on suupärased.
Kõik konkursile esitatud sõnad lähevad hiljem üles ka Sõnause uudissõnade sõnastikku.
Tutvu varasemalt Sõnausele esitatud uudissõnadega siin: nova.vabamu.ee/sonaus/
Sõnakorjed on hea viis keelt rikastada
Esimest korda toimus Sõnaus 2010. aastal president Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel. 2020. aastal võttis korraldamise üle Vabamu, et otsida vasteid digiterminitele. Sealt tulid eesti keelde muu hulgas sõna „digitigedik“ (õel netikommentaator), „haaksõna“ (#), „tujuk“ (emotikon) jpt.
Kuigi sõnakorjeid on Eestis toimunud läbi aegade, leiab Sõnaus aset alles kolmandat korda. „Tuntuim sõna, mis Sõnause kaudu eesti keeles käibele on tulnud, on 2010. aasta võidusõna „taristu“, kuid sõna „suunamudija“ (influencer) tuli näiteks hoopis ajakirja Täheke sõnavõistlusest,“ lisab korraldaja.
Tänavuse Sõnause korraldajad on Vabamu, Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023, Vabariigi Presidendi Kantselei ning Eesti Keele Instituut.
