Häkatonil osales viis tiimi, kelle lahendusi hindas kolmeliikmeline žürii. Sel korral pärjati parimaks lahenduseks Dottyland, mis võttis fookusesse täpsema heitgaaside mõõtmise ja keskkonnasäästlike valikute soodustamise transpordisektoris.

Ettevõtted, kes seisavad silmitsi järjest karmimate kliimanõuetega ja soovivad vähendada oma süsinikujälge, kasutavad ühe meetodina töötajate premeerimist keskkonnahoidlike valikute tegemisel. Enamasti on premeerimisviisid rahalised, näiteks iga kilomeetri eest, mille töötaja jätab autoga läbimata, saab ta teatud summa. Dottyland aitab aga ettevõtetel arvutada oma töötajate süsinikujalajälge ning jagab piisvalt teavet, et ettevõtted saaksid luua erinevaid preemiaprogramme. Dottylandil on juba koostööpartnereid, kes aktiivselt osalevad puhtama tuleviku loomises.

Cleantech Estonia kommunikatsioonijuht Hanna Ess tõdes, et transpordisektoris on nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopa riikides olnud kõige keerulisem kliimamõju vähendada, kuid Dottylandi lahendus võimaldab just seda teha. Lisaks tõi ta välja, et projekti algatajatel oli selge arusaam ärimudelist, millega rohelahendust turule tuua. Samas märkis žürii, et ka teised meeskonnad näitasid tugevat potentsiaali ning konkurents oli kõrge.

Igal aastal visatakse ära umbes 167 000 tonni toitu, mille tootmise, transportimise ja väljapaneku jaoks on kulunud energiat.

Teise koha pälvis Waste Warriors. Nende lahendus keskendus toiduraiskamise probleemile Eestis. Igal aastal visatakse ära umbes 167 000 tonni toitu, mille tootmise, transportimise ja väljapaneku jaoks on kulunud energiat. Waste Warriors plaanib luua äpipõhise platvormi, kus toidupoed, restoranid ning kohvikud saavad üle jäänud toidu soodsa hinnaga müüki panna, vähendades seeläbi toiduraiskamist ja pakkudes taskukohast toitu inimestele, kes seda vajavad.

Rattarongi meeskond viis endaga kolmanda koha ning nende lahendus keskendus transpordivaldkonna „viimasele miilile“. Väljapakutud lahendusega looks nad rattalaenutuspunkte rongijaamade ümbrusesse. Nende erilise tähelepanu all on aga maapiirkonnad ja loodusrajad, kus tihtipeale on „viimase miili“ läbimine ebamugav.

Tulevikus on plaanis laiendada võrgustikku, et tagada kõigile inimestele rattalenutuse võimalus. Tasub ka välja tuua, et Rattarongi eesmärk pole soetada uusi rattaid, vaid võtta kasutusele olemasolevad rattad, mis läbiksid enne kasutamist tehnilise ülevaatuse ja vajadusel vajalikud parandustööd. Rattarong plaanib kaasata projekti ka kohalikke omavalitsusi ning muuta selle ühiskondlikuks ettevõtmiseks.

Antud lahendus mitte ainult ei aitaks säästa mesilaste elusid, vaid aitaks ka mesinikel tuvastada tarudes leiduvaid haigusi ja saada parem ülevaade mesilaste arvust.

Neljanda koha omanik Gratheon püüab muuta paremaks mesinike elu. Projekti üks eestvedajaid Artjom Kurapov, kes on ise mesinik, soovib rakendada tehisintellekti, et anda mesinikele parem ülevaade oma mesitarudest. Gratheoni eesmärk on luua tarkvaralahendus, mis võimaldaks mesinikel koguda rohkem andmeid oma tarude kohta, segamata liigselt mesilasi, kuna nende häirimine võib põhjustada umbes 3% mesilaste hukkumise. Antud lahendus mitte ainult ei aitaks säästa mesilaste elusid, vaid aitaks ka mesinikel tuvastada tarudes leiduvaid haigusi ja saada parem ülevaade mesilaste arvust. Lisaks võimaldaks see tuvastada, millal emamesilane liikvel oli. Kurapovi sõnul on lahenduse kasutamine lihtne: kasutajad teevad foto, laadivad selle üles veebilehele gratheon.com ja seejärel saavad kätte vajalikud vastused. Üheks tulevikuvisiooniks on luua autonoomsed mesitarud, mis suudavad ennast iseseisvalt ja jätkusuutlikult majandada.

Viienda koha pälvinud meeskond soovib läbi viia uuringu tänavatel toimuvast olukorrast. Seda informatsiooni kasutades soovivad nad juhendada kohalikke omavalitsusi muutma teeplaneeringuid nii, et autod saaksid optimaalsemalt töötada. Selle käigus on plaan eemaldada liikluskünniseid, vähendada valgusfoore ja tõsta kiirusepiiranguid 50 km/h.

Seekordsel Climathonil osalenud meeskonnad on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas inimeste entusiasm, loovus ja keskkonnasäästlikum mõtteviis aitavad luua uuenduslikke lahendusi kliimamuutustega seotud probleemidele. Loodetavasti kasvab nii mõnigi neist ideedest eduka ettevõtteni.

Climathon aitab kaasa uute roheidude loomisele

Climathon on globaalne üritus, mis toimub iga aasta samal ajal pea sajas erinevas kohas üle maailma. Häkatoni formaadi on loonud EIT Climate-KIC. Ettevõtmise eesmärk on aidata kaasa uute lahenduste ja roheidude loomisele.

Läbi aastate on meie tiim toetanud ligi sadat rohetehnoloogia ettevõtet.

Cleantech Estonia kommunikatsioonijuht Hanna Ess

Eestis korraldab Climathoni Cleantech Estonia. „Cleantech Estonia koondab ja esindab rohetehnoloogia ettevõtteid, et võimestada rohetehnoloogia majandusharude arengut. Läbi aastate on meie tiim toetanud ligi sadat rohetehnoloogia ettevõtet. Häkatoni Climathon Tallinna korraldamine on üks Cleantech Estonia tegevustest,“ rääkis Cleantech Estonia kommunikatsioonijuht Hanna Ess.

Climathoni on korraldatud Eestis juba alates 2015. aastast, viimased kaks aastat koostöös TalTechiga. Sel aastal ühines Climathoni korraldamisel ka Euroopa rohelise pealinna tiitli raames Tallinna linn.

Mis teeb ühest häkatoni ideest hea idee?

„Konkreetselt Climathonil otsisime selliseid lahendusi, millel oleks olemas nii positiivne mõju keskkonnale kui ka tugev potentsiaal äriideena läbi lüüa,“ sõnas Ess. „Võrdselt olulised on ka inimesed idee taga. Häkatonil pöörasime tähelepanu meeskonna motiveeritusele ideega pärast üritust edasi minna ja see ellu viia,“ täpsutas ta.

Ess tõi välja, et Cleantech Estonia soov on, et häkatonil alguse saanud ideedest areneksid välja reaalsed ja teostatavad lahendused. Climathon on hea hüppelava edukate ettevõtete käivitamiseks. Näiteks on Climathonist välja kasvanud selline nüüdseks väga edukas ettevõte nagu Woola.