KUULA | Rohepööre: milline saab olema tulevikus roheline toasoe?

Rohepööre on paratamatult meil juba käimas, seda veavad täna peamiselt ettevõtjad. Ning nagu nemad ütlevad, siis riik pisut lohistab jalgu järgi: ei julgeta võtta vastu rohepöörde olulisi otsuseid, kuna ei soovita eksida nii pikki mõjusid omavas teemas. Aga, milline peaks siis olema roheline toasoe ja mis see maksab? Stuudios rääkisid toasooja tulevikust SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev ja sama ettevõtte taastuvenergeetika osakonna juht Jüri Frorip. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Sõna säästlik omab mitut tahku ja energiatootja ning -müüja jaoks on kõige olulisem selle sooja hind, mis kodudesse jõuab, ütleb Nogtev.

„Soojusenergia tootmine koosneb paljudest komponentidest: esiteks kütusest, millest sooja üldse tehakse, lisaks sellele ka palkadest ja erinevatest süsteemide hoolduskuludest. Kuid ära ei tohi unustada seda kolmandat kululiiki, milleks on investeeringud. Selleks, et täita nii riigi poolt peale pandud rohenõudeid kui olla puhas ja mittesaastav tootja. Minu meelest on säästlik energia see, kui on valitud välja kõige optimaalsem kombinatsioon investeeringutest ja muudest kuludest, et anda tarbijale parim lahendus,“ lisab SW Energia arendusjuht.

Tarbijatel on suur võimalus siin ka kaasa rääkida: kui on soov minna üle rohelisemale kütusele, siis on see võimalik, kuid see tuleb suure tõenäosusega ka kõrgema hinnaga. On müüt, et roheenergia tuleb tarbijatele odavam, lisab Nogtev.

Eestis on palju rohelisi energialiike, mida kasutada, kuid tihti unustatakse sellest võrrandist ära inimene: inimesel peab olema mugav, hind peab olema soodne ja energia peab olema kättesaadav seal, kus inimesed elavad, ning ettevõtted toimetavad.

„Idee võib energia tootmiseks olla hea ja väga roheline, kuid ka asukoht peab ka hea olema. Hea näide on siin Paldiskisse planeeritav salvesti. Väga hea idee, kuid see maksab ja nüüd ongi oluline rõhutada, et paljud roheprojektid on juba täna võimalikud, kuid nende investeeringud on sellise suurusega, et see paratamatult tõstab sellest tuleva energia hinda,“ mainib Frorip.

Veel tuleb aina enam fookusse ka kokkuhoid, mida odava Venemaalt tulnud gaasi puhul võrrandisse ei olnud vaja lisada. Peamiselt peavad ettevõtted efektiivistama oma tootmist, tarbimist ja alles siis saame minna uute energialiikide juurde.

Pikemalt kuula energiateemalist arutelu juba Rohepöörde saatest!