Ülevaade: millised on Tallinna uuemad rohealgatused?
(81)Tallinn on Euroopa rohelise pealinna tiitliaastal võtnud eesmärgiks muuta kogu linnaorganisatsioon keskkonnasäästlikumaks, alates rohekontori juurutamisest ja lõpetades rohehangetega. Aga mis on rohefaktor või TREAsoURcE? Loe edasi ja saad teada.
Rohekontor – prügikastid koridoridesse, rohkem samme töötajale
Roheline kontor on keskkonnajuhtimise süsteem, mida kasutatakse valdavalt kontoriruumides tegutsevates organisatsioonides. Seal pööratakse tähelepanu ressursikasutusele, prügisorteerimisele, liikuvusele, ergonoomikale ja kontori õhustikule.
Rohelise kontori tunnistust annab välja ja juhendab Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. „Üha olulisemaks muutub keskkonnajälje arvutamine ja selle regulaarne uuendamine ka avalikus sektoris. Tallinna linnavalitsuse ametid ja linnaosavalitsused liitusid rohelise kontori keskkonnajuhtimisega juba 2016. aastal ning enamik asutusi on oma tunnistusi ka regulaarselt uuendanud,“ tõdeb Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroo koordinaator Pille Arjakas, et rohelise kontori sertifikaadi saamine vajab põhjalikku tööd.
„Olime rohekontori toimkonnaga julged ja mõningad muudatused tekitasid emotsioone, kuid meeskond sai siiski kiiresti aru, milleks neid vaja on
„Taotlemisest oluliselt suurem töö on luua kriteeriumidele vastav keskkond ning veelgi mahukam töö seda hoida ja arendada,“ tunnistab Lasnamäe linnaosavanem Julianna Jurtšenko, et paar kuud tagasi saadud sertifikaat ei tulnud kergelt ja muudatusi kontoritöös viidi sisse oluliselt pikema aja vältel.
„Olime rohekontori toimkonnaga julged ja mõningad muudatused tekitasid emotsioone, kuid meeskond sai siiski kiiresti aru, milleks neid vaja on,“ tõdeb Jurtšenko.
Näiteks korjati linnaosavalitsuse kabinettidest ära prügikastid ja korruste koridoridesse paigaldati sorteerimisjaamad. „Sellel on tegelikult kaks eesmärki. Esiteks ei sorteeritud kabinettides prügi ja teiseks panime töötaja liikuma: nüüd on tal lisapõhjus tõusta püsti ja liikuda koridori sorteerimisjaama juurde,“ nimetab ta kasutegureid.
Rohelise kontori tunnistuse taotlemisel on vaja koostada keskkonnategevuskava, formuleerida asutuse keskkonnapõhimõtted, jälgida ja mõõta ressursikasutust (energia, vesi, paber, jäätmed) ning analüüsida tööle-koju ja lähetustega seonduvat jalajälge.
„See pole kuigi keeruline, kui igapäevaselt ollakse oma tegevusega juba keskkondlikul teel, kui on olemas ülevaade energiakasutusest ja liikuvusest, kui hanked on loomult keskkonnahoidlikud ja kontoris töötavad pühendunud ning teadlikud inimesed,“ peab ka Arjakas töötajate käitumist võtmeteguriks.
„Julgen öelda, et kõige suurem muudatus, mis on toimunud, ongi meeskonna suhtumine. Võime paigaldada uued sorteerimisjaamad ja kleepida meeldetuletussilte, kuidas kasutada vett ja elektrit, kuid sellest poleks kasu, kui meeskond eesmärki omaks ei võtaks ega oleks nõus oma käitumise peale mõtlema ja kohati seda ka muutma,“ toonitab Lasnamäe linnaosavanem.
Keskkonnasäästlike ürituste juhend hoiab kokku tuhandeid ühekordseid nõusid
Kui järgmisest suvest muutuvad korduskasutatavad söögi- ja jooginõud avalikel üritustel kohustuslikuks üle Eesti, siis Tallinn kinnitas keskkonnasäästlike suursündmuste korraldamise reeglid juba kevadel.
„Keskkonnahoidliku ürituse nähtavaks tunnuseks on soovitus tulla üritusele jalgsi, ratta või ühistranspordiga, prügi juhendatud sorteerimine, asjatu printimise välistamine ning ühekordsete nõude ja väikeste pakendite vältimine. Lisaks võib olla ka soovitus võtta kaasa oma veepudel ja toidukarp,“ loetleb Pille Arjakas tunnuseid, kuidas tunda ära sündmus, mis korraldatud keskkonnasäästlike ürituste juhendi järgi.
Nõuded rakenduvad ühel külastuspäeval vähem kui 30 000 külastajaga avalikul üritusel alates 1. juunist 2023, üle 30 000 külastajaga avalikul üritusel alates 1. jaanuarist 2024.
„Need on väga elementaarsed juhised, kuidas üritust veidigi keskkonnahoidlikumalt korraldada. Kõige suurem väljakutse oli sel suvel kindlasti ikkagi korduskasutatavate nõude kasutamine avalikel üritustel,“ toob välja Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse peaspetsialist Liina Kanarbik.
Siiski toimus suvel kolm suursündmust, kus osalisi märkimisväärselt rohkem kui 30 000 ja nõuded seetõttu kehtetud. Laulu- ja tantsupeol osales nii esineja kui ka publikuna kokku vastavalt 85 000 ja 48 000 inimest, Depeche Mode’i kontserdil ligi 40 000 ja Weekndil ligi 55 000 muusikasõpra.
„Kõik need kolm üritust siiski katsetasid sel suvel kordussüsteeme, et järgmisel aastal, mil see kohustus rakendub kõigile, oldaks juba kogemuse võrra rikkamad. Kui laulu- ja tantsupidu korraldas oma ürituse 100% kordusnõudega, siis Weekndi ja Depeche Mode’i kontsertidel kasutati ringlustopse. Taldrikud-nõud olid enamasti ühekordsed,“ rõõmustab Kanarbik, et ka nii suurte sündmuste korraldajad keskkonnahoidlikke lahendusi otsivad.
Hinnanguliselt jäi laulu- ja tantsupeol kasutamata 320 000 ühekordset nõud ning välditi 2,3 tonni segaolmejäätmete teket.
„Lisaks on hea tõdeda, et järjest vähem visatakse minema üritustel allesjäänud toitu. Siiani on tundunud, et kui inimesed pigem pelgavad söödavat allesjäänud toitu kaasa pakkida ja tundub nagu normaalne, et söödav toit lendab prügikasti, siis linna korraldatud üritustel on üha enam ürituse kutsel kirjas, et tuleb oma toidukarp kaasa võtta, ning mina näiteks käin kogu aeg, karbid kotis, sest kunagi ei tea, mis üritusel taas toit alles jääb. Selle asemel et see prügikasti lendab, saab kodus pere söönuks,“ toob Kanarbik välja veel ühe viisi, kuidas ressursse väärindada.
Tutvu keskkonnasäästlike sündmuste juhendiga siin: greentallinn.eu/innovation/keskkonnasobralike-urituste-juhend/
Rohefaktor aitab linnaplaneerijaid ja maastikuarhitekte
Et Tallinna rohealad oleksid võimalikult mitmekesise haljastusega ja aitaksid leevendada kliimamuutustest tingitud kuumasaari ning aeglustada sademevee voolamist kanalisatsioonisüsteemidesse, on linn testimas töövahendit rohefaktor.
„Rohetaristu on linnas väga oluline, seda kinnitas ka äsjane Tallinna rahvakogu, kes andis tugeva toetuse rohealadele kui kliimamuutustega kohanemise ja elukeskkonna ning inimeste heaolu võtmekomponendile.“
„Rohetaristu on linnas väga oluline, seda kinnitas ka äsjane Tallinna rahvakogu, kes andis tugeva toetuse rohealadele kui kliimamuutustega kohanemise ja elukeskkonna ning inimeste heaolu võtmekomponendile,“ täpsustab Tuuli Veersalu, Tallinna Strateegiakeskuse rohepöördebüroo analüütik.
Töövahend on mõeldud eelkõige linnaplaneerijatele, maastikuarhitektidele, aga ka aiakujundajatele ning see rakendub kahetasandilisena, detailplaneeringu ja ehitusprojekti etapi jaoks.
„Praeguse seisuga on rohefaktor planeerijate ja projekteerijate jaoks testversioonina kasutatav ning mitmes detailplaneeringus ka kasutusel, seda korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Samal ajal on käimas rohefaktori kohustusliku töövahendina kasutamisvõimaluste kaalumine koostöös juristide ja ruumiloome osakonnaga,“ tõdeb Veersalu, et esialgne plaan käesoleva aasta lõpuks kohustusliku rohefaktorini jõudmiseks siiski veel ei realiseeru.
Rahvusvaheline TREAsoURcE aitab luua biojäätmete optimeerimise mudeli
Erinevad rahvusvahelised koostööprojektid võimaldavad Tallinnal õppida teistelt riikidelt, samuti ise Euroopa rohelisemasse tulevikku panustada. Näiteks osaleb Tallinn koos kuue partnerriigiga projektis TREAsoURcE, mille eesmärk on töötada välja uudseid ringmajanduse lahendusi plastjäätmetele, lõppenud kasutusajaga elektrisõidukite akudele ning biojäätmetele.
Kui lähiriikides otsitakse lahendusi kahele esimesele eesmärgile, siis Tallinn on võtnud fookuseks just biojäätmete käitlemise ning otsib koos partneritega viise, kuidas neid lokaalselt väärindada.
„Biojäätmete ringlussevõtt on olemasolevate tehnoloogiate abil juba teostatav ning valida võib põhimõtteliselt kahe erineva protsessi vahel. Biojäätmete anaeroobne töötlemine tekitab biogaasi, mida saab kasutada näiteks transpordigaasina või soojusenergia tootmiseks ning kääritusjääki väetiste tootmiseks. Biojäätmete aeroobse töötlemise ehk kompostimise tulemusel valmib kompostmuld, mida saab kasutada aias ja haljastuses. Ka Tallinna elanikelt kogutud biojäätmed jõuavad väärindamiseks kas biogaasitehasesse või kompostimisväljakule,“ selgitab Tallinna Strateegiakeskuse välisprojektide büroo projektijuht Triin Sakermaa.
Projektis koostatakse Tallinnale biojäätmete ringlussevõtu optimeerimise mudel, mis arvestab linna ruumilisi omadusi, sotsiaaldemograafilisi andmeid ja biojäätmete tekkekoguste prognoose.
Lisaks uurimistöödele jagab Tallinn projekti jooksul Põhjamaadega ka parimaid ringmajanduse praktikaid. „Näiteks on Tallinn huvitatud, kuidas edukalt läbi viia ringhankeid, ning sügisel toimunud veebinaril tutvustasime partneritele Tallinna keskkonnahoidlike ürituste juhendit ning suvel toimunud suurüritustel pandinõudesüsteemi edukat rakendamist,“ jagab projektijuht näiteid ringmajanduse rahvusvahelisest olulisusest.
Rohehange puust ja punaseks: ümbertöödeldud materjalist meened ja viiendik koolitoitu mahemärgisega
Üks viis, kuidas linn saab teha kestlikumaid valikuid, on viia hangetesse sisse keskkonda hoidvad kriteeriumid. „Laias laastus jagunevad rohehanked kolme kategooriasse: ringhanked, keskkonnahoidlikud ja jätkusuutlikud hanked. Roheliseks nimetame hanget siis, kui hankija sätestab hankes mingid tingimused eesmärgiga säästa keskkonda. Meie Tallinnas räägime eelkõige keskkonnahoidlikest hangetest. Sisuliselt tuleb keskkonnahoidlikku hanget ette valmistades pakkujal läbi mõelda, millised on hankeeseme keskkonnamõjud, milliste kriteeriumide kaudu saaksime hankeeseme keskkonnamõju vähendada, ning kolmandaks läbi viia turu-uuringu, et teada saada, kas soovitud keskkonnanõuetele vastavat pakkumist turul eksisteerib. Seejuures peab hankija alati arvestama, et hange ei tohi olla suunatud. Väga oluline on mitte seada hankekriteeriume selliselt, et võimalike pakkujate hulk muutub seeläbi väga väikeseks,“ selgitab Tallinna Strateegiakeskuse rohehangete projektijuht Teele Joost.
Levinuim keskkonnahoidlik tingimus riigihangete registri kaudu läbi viidud hangetes on kvalifitseerimistingimus, mille kohaselt saavad hankes oma pakkumuse esitada ainult need ettevõtted, kellel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem. „See on küllaltki leebe tingimus, aga keskkonnahoidlik sellegipoolest,“ tõdeb Joost.
Näiteks viis Tallinn läbi pehme paberi keskse hanke, milles sätestas tingimuse, et paber peab vastama EL-i I-tüübi ökomärgise kriteeriumidele.
Hankeesemetele võib aga seada tingimuse, et nad oleksid oma omaduste poolest keskkonnahoidlikud. „Näiteks viis Tallinn läbi pehme paberi keskse hanke, milles sätestas tingimuse, et paber peab vastama EL-i I-tüübi ökomärgise kriteeriumidele. Teisisõnu peab olema paberil I-tüübi ökomärgis (näiteks EL-i „Lilleke“, Põhjamaade „Luik“ vms). Võime sätestada keskkonnahoidliku kriteeriumi ka näiteks hankeeseme materjalile või materjali päritolule. Näiteks peab Eestis hangitud mööblis sisalduv puit pärinema jätkusuutlikult majandatud metsast. Mööblitootja peab hankes osaledes puidu päritolu sertifikaadiga tõendama. Tallinn viis hiljuti läbi meenete raamhanke, milles sätestasime tingimuse toodete materjalile. Kõik plasti sisaldavad meened peavad kas osaliselt või täielikult olema valmistatud ümbertöödeldud materjalist,“ toob Joost näiteid tehtud rohehangetest.
Hankeese saab olla ka teenus ja ka siis on võimalik sätestada hankeesemele keskkonnahoidlikke kriteeriume. „Näiteks on Tallinn sel aastal läbi viinud hankeid mitmetele koolidele toitlustaja leidmiseks. Teenusele on seatud tingimuseks, et vähemalt 20% koolitoidu valmistamiseks kasutatavatest toiduainetest peavad olema mahemärgisega. Pakkuja saab valida, kas arvestust peetakse mahu või maksumuse põhiselt. Lisaks soovib hankija, et pakkuja ei kasutaks puurikanamune ning et ka koolipuhvetis serveeritaks toitu üksnes korduskasutusnõudel,“ lisab Joost, et praegu sisaldab keskkonnahoidlikke tingimusi ligi 20% Tallinna riigihangetest.
„Tallinna eesmärk on keskkonnasäästlikkust hangetes üha enam arvesse võtta, hankides võimalikult väikese negatiivse keskkonnamõjuga teenuseid, esemeid ja ehitustöid. Pole välistatud, et aastal 2030 sisaldavad juba rohkem kui pooled Tallinna riigihanked keskkonnahoidlikke kriteeriume, ent seda näitab tulevik,“ võtab Joost kokku.
Rohehanked tähtsal kohal ka rohelise valitsemise konverentsil
Lisaks on rohehanked keskseks teemaks rohelise valitsemise konverentsil, mida Tallinna linn koos Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ja Balti Keskkonnafoorumiga Tallinna rohetehnoloogiate nädala raames korraldas.
Konverentsil said kokku kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja rohelise valitsemise teemadest huvitatud inimesed. Rohelised linnad said väärtusliku võrgustiku loomise võimaluse, hõlbustades koostööd ja vastastikust õppimist. Lisaks kuulutati välja esimene NonHazCity konkurss omavalitsuste mürgivabadele ja kliimaneutraalsete hoonetele ja ehitusprotsessidele.
