Kohus leidis, et Keskkonnaamet väljastas metsateatisi ebaseaduslikult

Metsakaitsjate kohtutee päädis võiduga Keskkonnaameti üle ning seadis pretsedendi ameti edasiseks tööks.

Eesti Metsa Abiks (EMA) kaebas tunamullu kohtusse Keskkonnaameti, kes väljastas nende hinnangul ebaseaduslikult metsateatisi Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ontika looduskaitseala metsade raiumiseks. Riigikohus lükkas teisipäeval tagasi RMK kassatsioonikaebuse, millega jõustus otsus, mis kinnitas, et Keskkonnaamet ei oleks tohtinud Natura 2000 aladele väljastada metsateatisi viimata eelnevalt läbi Natura hindamist.

Kohtuprotsess sai alguse 2021. aasta veebruaris, mil EMA vaidlustas Natura 2000 aladel välja antud 6000 metsateatist. Kohtuvaidluse tuumprobleem käsitles küsimust, kas Keskkonnaameti automaatprogrammi väljastatud raieload olid õiguspärased. Nimelt nõuavad Natura 2000 looduskaitsealadel tehtavad raied põhjalikku hindamist, mis teeb kindlaks, kas kaitsealal tegutsemine mõjutaks oluliselt sealset elustikku ja ökosüsteemi.

Tallinna Halduskohus leidis, et „mitte ühestki vaidlustatud metsateatisest sellist kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu.“ Kohus märkis, et kõik vaidlusalused metsateatised registreeriti automatiseeritud haldusmenetluses samal päeval, kui need esitati, mis tähendab, et need anti ilma inimese vahelesegamiseta ning selleks väljatöötatud arvutiprogrammi tegevuse tulemusena. Kohtu hinnangul põhineb aga programmi antud luba vaid arvandmetel ning ei võimalda hinnata Natura 2000 alade eripärasid. Sellise programmi väljatöötamine nõuaks kohtu sõnul „tehisintellekti kvaliteedis programmide väljatöötamist ehk tänases ajahetkes veel teostamatut ülesannet.“

EMA esindanud PwC Legal advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Kukk ütles, et kohtuotsus annab selge juhise Keskkonnaametile, et Natura alal ei saa metsaraie luba anda ilma, et mõjud oleksid kohaselt hinnatud. „Loodetavasti toob kohtuotsus muudatuse ka praktikas, sest mõjude hindamisega seotud puudustele on tähelepanu juhitud juba aastaid. Seda nii Keskkonnaorganisatsioonide kui ka Euroopa Komisjoni poolt,“ ütles ta. „Kohtuotsuse jõustumine Ontika vaidluses tähendab, et menetlust tuleb jätkata veel umbes kümnes kohtuasjas, milles on samuti heidetud ette metsaraieks loa andmist ilma nõuetekohast hindamist läbi viimata ning mis olid senini kohtuotsuse ootuses peatatud,“ sõnas Kukk.

EMA juhatuse liige Helena Eenok ütles, et kohtuotsus on oluline pretsedent ja Eesti kaitsealad on edaspidi paremini kaitstud. „Oleme väga tänulikud suure toetuse eest, mis meil on Eesti inimeste poolt tulnud. Oleme kohtuskäimiseks rahalised vahendid saanud vaid annetustest, mis näitab seda et Eesti inimeste mure meie looduse pärast on suur ning soovitakse aidata ja panustada,“ ütles ta.

Ka Euroopa näeb metsaraiete rikkumisi

Euroopa Komisjon saatis möödunud nädala neljapäeval Eestile põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole nõuetekohaselt kohaldanud elupaikade direktiivi, eelkõige seoses raietegevusega Natura 2000 aladel. ELi looduskaitsealaste õigusaktide järgimine on looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise seisukohast ülimalt oluline. Elupaikade direktiivis nõutakse, et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale märkimisväärne mõju, hinnataks asjakohaselt ja et nendeks antaks luba ainult ulatuses, mis alale märkimisväärset mõju ei avalda. See puudutab ka metsaraiet.

Komisjon saatis Eestile selles küsimuses ametliku kirja juba 2021. aasta juunis. Kuigi Eesti on võtnud teatavaid meetmeid direktiivi järgimiseks, antakse Natura 2000 aladel endiselt raielubasid ilma nõutava eelhindamiseta. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile põhjendatud arvamuse ning aega sellele vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks on kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.