Kadri Simson: kui kolmekordistame taastuvenergia mahtu, ei ole fossiilenergiat enam tulus toota

Energeetikavolinik Kadri Simson rääkis, et Euroopa Komisjoni eesmärk on muuta taastuvenergia mahu suurendamine 2030. aastaks riikide jaoks kohustuslikuks.

Euroopa Komisjon algatas ÜRO 28. kliimakõnelustel (COP28) ülemaailmse lubaduse suurendada taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Täpsemini soovib komisjon 2030. aastaks kolmekordistada taastuvenergia võimsusi vähemalt 11 teravatini ja kahekordistada energiatõhususe parandamise määra kahelt protsendilt aastas neljale protsendile.

Miks on Euroopa Komisjon sellised eesmärgid seadnud? Kõnelustel osalev Kadri Simson selgitas, et komisjon arutas koostöös Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) ja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga (IRENA), et kuidas katta kasvavat energiavajadust nii, et CO2 heitmed ei suureneks. „Vastus oli väga lihtne: selle jaoks tuleb turule tuua 11 teravatti taastuvenergiat ja siis fossiilsetel kütustel ei ole võimalust, sest nad on alati kallimad kui uus taastuvenergia, mis turule tuleb.“

Taastuvenergia mahu suurendamine kohustuslikuks

Simsoni sõnul on komisjon teinud alates tänavu kevadest intensiivselt tööd, et selgitada riikidele üle maailma oma lähenemist. „Ma arvan, et tulemus on väga positiivne. Tänaseks on 123 riiki sellele kokkuleppele allkirja andnud,“ märkis ta.

Kokkulepe, millele üle saja riigi esindaja oma allkirja 2. detsembril Dubais andsid, ei ole Simsoni sõnul õiguslikult siduv. Küll aga teeb Euroopa Liit selle nimel tööd, et sama kokkulepe jõuaks ka COP28 lõpudokumendi, sest siis on eesmärk õiguslikult siduv ehk riigid on kohustatud eesmärki täitma. Samamoodi on riikidel kohustus täita ka COP21 kõnelustel vastu võetud Pariisi kliimaleppe eesmärke.

Euroopa Komisjoni eesmärk sai Simsoni sõnul tõuke sellest, et mitmel eelneval COPil on veedutud päevi ja öid, et kõik osalevad riigid nõustuksid lõpetama investeerimise söe- ja gaasijaamadesse, kuid edutult. Ta selgitas, et räägitud on fossiilkütuste kasutamise vähendamisest, mitte lõpetamisest.

Euroopa algatus on saanud ka kriitikat. Näiteks Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks rääkis hiljuti Eesti Päevalehele, et ainuüksi taastuvenergia võimsuse suurendamisega pole võimalik kliimakriisi ohjata, vaid selleks on vaja fossiilkütustest tervikuna loobuda. Simsoni sõnul nõustub komisjon väitega, et fossiilsete kütuste kasutamise lõpetamine on vajalik. Samas tõdes ta, et läbirääkimised veenmaks võimalikult suurt hulka maailma riike sellega kaasa tulema on kestnud aastaid.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas, et üleilmse lubaduse täitmisse panustamiseks investeeritakse ELi eelarvest kahe järgmise aasta jooksul 2,3 miljardit eurot, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist ELi naabruses ja kogu maailmas.

Selleks, et hoida tehtud lubadusel kätt pulsil, plaanib Euroopa Komisjon hakata igal aastal enne ÜRO kliimakõnelusi avaldama ülevaate arengutest, mis aitavad taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärke täita. Seda plaanib komisjon teha Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) toel.