Uuring: ärikinnisvara omanikud ei taha oma hooneid renoveerida

Kliimaministeeriumi tellitud uuring leidis, et ärihoonete renoveerimine saavutaks märgatava energiasäästu ning kokkuhoiu energiakuludelt.

Eestis on täna kinnisvara kokku hinnanguliselt ligi 29 miljonit ruutmeetrit, millest 17 miljoni renoveerimine on mõistlik ja vajalik. Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuringust selgus, et mitte-eluhooneid renoveerides on võimalik säästa aastas umbes 0,9 teravatt-tundi energiat ning hoida energiakuludelt kokku kuni 240 miljonit eurot. Seda takistab aga omanike ning üürnike vastumeelsus hoonete parendamisesse panustada.

Valminud uuringus keskenduti erinevatele ärikinnisvara tüüpidele, nagu büroohooned, laod, tootmishooned ja haiglad, et kaardistada nende renoveerimisvajadused ning leida kulutõhusaid võimalusi energiasäästuks ja investeeringuteks. Analüüs kattis mitte-eluhoonete kogumahust umbes 27 protsenti pigem halvas seisus hoonet, kus omanikud on avaldanud soovi olukorra parandamiseks. Selgus, et kui hoone piirdetarindite, nagu seinte, katuste ja põrandate, uuendamine on kallis, makstes 900–1100 eurot ruutmeetri kohta ning tasudes end ära alles aastate pärast, siis märkimisväärseid tulemusi toovad ka oluliselt väiksemad renoveerimistööd ja investeeringud.

Omanikud on suuremahulisteks töödeks motiveeritud ainult siis, kui hoone seisukord on väga halb või kui renoveerimine on vajalik turul püsimiseks.

Energiatõhususe ekspert ja uuringu üks koostajaid Siim Meeliste toob ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat ning mis võib maksma minna kuni 40 eurot ruutmeetri kohta. „Ainuüksi selle investeeringu tulemusena paraneb hoone energiaklass kuni kolme astme võrra, mis toob kaasa ligikaudu 27 protsenti energiasäästu,“ ütles Meeliste „Kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga ärikinnisvara mahtu arvestades säästetaks seeläbi energiakuludelt edaspidi ligi 240 miljonit eurot aastas ning kasvuhoonegaaside kogused väheneks kuni 85 tuhande tonni võrra aastas,“ lisas ta.

Ärikinnisvara omanike motivatsioon nii suuremate kui väiksemate renoveerimistööde tegemiseks on praegu siiski madal, sest üürnikud maksavad energiakulud kinni ning saaksid endale ka kogu energiasäästust tõusva tulu. Omanikud on suuremahulisteks töödeks motiveeritud ainult siis, kui hoone seisukord on väga halb või kui renoveerimine on vajalik turul püsimiseks. Üürnikud pole aga samuti renoveerimisest huvitatud, kuna tööde mõju võib avalduda alles peale üürilepingu lõppemist.

Olukorra parandamiseks on uuringu autorite soovitusel oluline tõsta omanike teadlikkust lahendustest ja viia neid kokku usaldusväärsete konsultantidega. Lisaks ilmnes uuringust, et rahalisest toetusest olulisemgi on riiklikud regulatsioonid ja juhised. Meeliste rõhutab ka energiaauditite kvaliteedi parandamise vajadust. Riik võiks tema soovitusel anda energiaaudititele „kvaliteedi kinnituse“ märgise, mis aitaks kindlaks teha usaldusväärsed projektid, kuhu investeerida.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul aitavad korras hooned juhtida kulutusi küttele ja energiale. „See tõstab varade väärtust ja hoonete kasutusmugavust. Energiatarbe tark juhtimine vähendab survet tipukoormustele ja hindade kõikumisele nii, et lisaks enda kasule sünnib korras hoonefondist kasu ka kliimale ja ühiskonnale,“ märkis ta.