JÄRGMINE PÕLVKOND | Õpetajate streik on hõige apaatsele ühiskonnale

Toetatud ja õnnelikud õpetajad aitavad luua keskkonna, kus noored saavad huvituda ühiskonnale olulistest teemadest.

Paar päeva tagasi toimus Riigikogu ees üle aastate esimene õpetajate meeleavaldus. Seisin sadade õpetajate, õpilaste, pedagoogide, poliitikute ja kaamerate seas. Tuul tõusis ja kohati oli isegi tunda rahe. Lavalt aga kajasid kriitilised, toetavad ja mõtlema panevad sõnad, rõõmustades kohalolijate südameid, mis koos tuules ja lumes tuksusid.

Paljud streigil seisnutest teavad, et nende toidukorv võib kuu lõpus veerandi võrra tühjem olla, sest nad on valmis streikima kauem kui kolm päeva. Praegune õpetajate streik peegeldab erinevate ametite, mis hoiavad igapäevaselt üleval riikide infrastruktuuri, esindajate ülemaailmseid proteste, kui nad okupeerivad avalikku ruumi tuleviku parandamise nimel. Nende kangekaelsus ja kollektiivne kindlus meenutavad mulle keskkonnaaktiviste, kes on valmis pühendama ennast ja oma eluviisi, et tõsta teadlikkust eelseisvast kliimakatastroofist.

Haridus on aga ülioluline, et luua keskkonnateadlik elanikkond.

Esimene kliimanoorte protest, mis juhtis tähelepanu tõsiasjale, et kliimamuutused kujutavad endast tõsist ohtu planeedi ökosüsteemidele, toimus neli aastat tagasi samas asukohas. Haridus on aga ülioluline, et luua keskkonnateadlik elanikkond, kes mõistab säästvate tavade, loodushoiu ja individuaalsete valikute mõju keskkonnale.

Toompeal loodud pinnast kasutasid ära ka erakonnad Isamaa ja Vasakpoolsed, kes tõid endaga kaasa poliitiliste loosungitega silte. See tundus kui üritus end päevakorda suruda ja enda huvisid edendada, pidades streiki vaid ühemõõtmeliseks rahaga seotud teemaks.

Mõned kodanikudki on õpetajate streigi vastu, arvates samuti, et õpetajate streik keerleb raha ja inflatsiooni ümber. Õpetajad sümboliseerivad meie ühiskonnas aga palju enamat kui lihtsalt töökohta või teenust. See on staatus ja ajalooline au, sammas ühiskonnas. Tegemist on ometi ühe vanima ametiga!

Vajame tugevat haridussüsteemi

Rahvusvahelistes edetabelites on Eesti haridus kõrgetel kohtadel, kuid selle mõõtmistaktika vaid numbrite ja tulemuste põhjal kohtleb haridust kui toodet. Puudulikuks jääb informatsioon, kui teadlikud on noored ühiskonnas toimuvast, milline on nende loovmõtlemine ja kuidas nende vaimne tervis nende elukeskkonnaga toime tuleb. Vaid produktiivsusele keskendunud mõtteviis ei ole jätkusuutlik. See on analoogne raiutud metsadega, mis on hävitatud kiireks majanduskasvuks, kuid mõõtmatuks pikaajaliseks kahjuks loodusele ja seda ümbritsevale elurikkusele.

Meeleavaldusel osalevate õpetajatega vesteldes kuulsin kõige sagedamini, et noored õpetajad tundsid, et koolid ei toetanud neid klassiruumis piisavalt ning läbipõlemine oli kõige levinum rahulolematuse sümptom.

Õpetajate streigid võivad olla võimas näide kodanikuaktiivsusest ja aktivismist.

Paljude noorte õpetajate jaoks oli see esimene kord organiseeritud meeleavaldusel osaleda ja nad olid vapustatud solidaarsusest, mida kohapeal tundsid. Vestlustest nendega selgus, et palk oli vaid jäämäe tipp, mille põhjas on roiskunud süsteem, mis ei suuda enam toimida. Süsteem, mis teenib õpetajate ja õpilaste põhivajaduste asemel numbreid.

Õpetajate streigid võivad olla võimas näide kodanikuaktiivsusest ja aktivismist. Paremate töötingimuste ja hariduse kvaliteedi tähtsustamisega demonstreerivad õpetajad õpilastele, kui oluline on seista selle eest, millesse nad usuvad, ja demokraatlikus protsessis osaleda.

Hästi toetatud haridussüsteem aitab kaasa õpilaste terviklikule arengule ja keskkonnast hoolimisele, samas kui katkine haridussüsteem viib ühiskonna mädanemise ja palju suuremate tulevaste probleemideni noortele, kes seisavad silmitsi ebakindla tuleviku, kliima kokkuvarisemise ja sõdadega.

„Järgmine põlvkond“ on kolumn, kus jagavad enda mõtteid FFF Eesti liikmed. Fridays For Future Eesti on grupp aktiivseid noori, kes kõik võitlevad igapäevaselt kliimamuutuste leevendamise nimel.