Tallinna tähelepanu jääb haljastusele ja rohealadele
(38)Eelmisel aastal lõi Tallinn Euroopa rohelise pealinnana väga palju rohelust linnaruumi juurde. Kuigi sel aastal kannab tiitlit juba uus linn, on ka tänavused Tallinna eesmärgid seotud roheluse suurendamisega.
„Meie jaoks oli rohelise pealinna aasta pigem hea tõuge, et muuta oma tegemisi ja väljuda rutiinidest. Saime tähelepanu teemadele, mis olid olulised. Nüüd, aastal 2024 ja ka edaspidi jätkame kindlasti roheteemadel tegevusi,“ ütleb abilinnapea Vladimir Svet.
Eelmisel aastal istutati või istutati siiani vähe kasutatud praktikana vanalt kasvukohalt ümber uuele kokku ligi 800 puud. See pole kindlasti lõplik arv, sest ei arvesta eramaale juurde tulnud puid. Sveti sõnul oli eelmisel aastal ümber istutatud puude arv veel väike, kuid prioriteetidele otsa vaadates võib ta lubada, et käesoleval aastal on nende hulk kindlasti suurenemas. „Kui meil on edaspidi vaja puid ehitustegevuse pärast likvideerida, siis me püüame nad ümber istutada.“
Sel aastal on linnal plaanis võtta fookusesse puude istutamine just kesklinna piirkonnas. „Uusi puid tuleb juurde palju just kesklinna tänavatele ja tegeleme ka mitme allee taastamisega, samuti haljastame edasi eraldussaari, mis asuvad suurte asfaltteede keskel,“ lausub abilinnapea.
Uue fookusena pööratakse sel aastal palju tähelepanu ka spordi- ja mänguväljakutele. „Nendes kohtades on hetkel puudu just varjust ja kvaliteetsest haljastusest,“ lisab Svet.
Eelmisel aastal ei tegeletud mitte ainult kõrghaljastusega, vaid rajati ka mitmeid niidualasid. Kokku rajati 14 lilleniitu, mis asuvad 2,5-hektarilisel alal.
Lilleniitude puhul peeti silmas, et need tehtaks asukohadesse, mis tolmeldajate uuringust tulenevalt vajasid järele aitamist ning neid poleks mitte ainult silmale ilus vaadata, vaid need sobiksid paigana nii lindudele, loomadele, putukatele kui ka teistele taimeliikidele.
Uue praktikana alustati asfalteeritud alade haljastamist. „Alustasime Kristiine keskuse ümbruses liiklussaarte haljastamist – puude, püsilillede ja põõsastega. Need ei vaja iga-aastast istutamist ega asendamist,“ lausub Svet.
Lisaks rajati Tallinnas eelmisel aastal üle 2000 ruutmeetri toidusalusid. „Toidusalud moodustavad viljapuud, marjapõõsad ja maitsetaimed ning nende kõige suurem väljakutse on, kas ja kuidas kohalikud kogukonnad neid alasid kasutama hakkavad,“ ütleb Svet.
Toidusalud on sarnane kogukonnaaedade projektiga, millega on läinud väga hästi. Praeguseks on Tallinnas 33 kogukonna- ja 160 õppeaeda, uusimad kogukonnaaiad on Krulli, Tondiraba ja Paavli. „Need on aidanud nii luua kui ka tugevdada kogukondi,“ sõnab abilinnapea.
Innovatsioon kõrghaljastuses
Eelmine aasta tõi ka mitmeid uuenduslikke lähenemisi: Kopli tänaval katsetati Tree Tube’i tehnoloogiat, kus puu istutatakse torusse, mis võimaldab juuri õigesti suunata, nii et need maa-aluseid tehnovõrke ei segaks, ja Pronksi tänaval istutati puud maa-alustesse n-ö moodulitesse, mis takistavad puule vajaliku kasvupinnase tihenemist ning võimaldavad puid istutada tehnovõrkude lähedale.
Märkimist väärib ka projekt GreenTwins ehk linnaruumi, roheluse ja inimeste ühendamine digitaalsete kaksikute abil. „Projektis lõid kaasa eksperdid Tallinna ja Helsingi linnast ning teadlased TalTechist ja Aalto ülikoolist. Projekti tulemusena on meil Kaarli puiesteel avatud kaasava linnaplaneerimise virtuaalkeskus Avalinn ja loodud algorütmilised ehk ajas muutuvad puude ja põõsaste mudelid,“ selgitab Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti haljastus- ja keskkonnaosakonna juhataja, linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper.
„Kui näiteks soovitakse vaadata, milline näeb planeeringuala välja 20 aasta pärast sügisel, siis me saame näidata haljastusest võimalikult reaalset pilti. Mudelite loomisel on arvestatud iga puuliigi kasvuomadustega. See võimaldab meil ka projekteerimise käigus näha, kas puud võivad hakata olulisi objekte varjutama, näiteks valgusfoore, või siis sulgema vaatesektoreid. Pean seda äärmiselt vajalikuks analüüsitööriistaks, mis võimaldab meil loodusega arvestada, ilma seda päriselt kahjustamata.“
Kupperi sõnul täiendatakse mudeleid edasi ja tulevikus võivad neid juba kõik kasutada. Samuti tõi ta olulise IT-lahendusena välja linna digikaksiku: „Eelmisel aastal alustati Tallinna digikaksiku loomist, mis tähendab, et tervest Tallinnast tekib digiversioon, mis on ka ajas muutuv.“
Uusi lahendusi haljastuses kasutatakse kindlasti juba sel aastal Lastekodu tänava rekonstrueerimisel.
Raekoja platsi park tuleb taas
Üks silmapaistvamaid algatusi Tallinna roheliseks muutmisel oli ruumisekkumiste projekt „Rohejälg„, millest kõige enam tähelepanu sai tõenäoliselt Raekoja platsi suvepark. „Selle projekti mõju oli väga suur. Raekoja platsi parki külastati päevas sadu, kui mitte tuhandeid kordi. See on pannud inimesi ka mõtlema, millist kogemust soovime Raekoja platsilt saada,“ selgitab Svet ning lisab, et üsna pea on Raekoja plats ka talveunest ärkamas ning eelmisel suvel seal kindla koha sisse võtnud pargiala tuleb sinna tagasi.
Eelmise aasta suurematest Rohejälje sekkumistest toob Svet välja veel Jõesuu rannapargi Pirital ning Linnahalli ja Kruiisisadama vahelise ala, kuhu rajati ka kogukonnasaun. Ta lisab, et sel aastal jätkuvad sellised ruumisekkumised linnas Mustakivi piirkonnas Lasnamäel ja Jaama tänaval Nõmmel.
Inimesed soovivad niitmise vähendamist
Eelmisel suvel vähendati linnas ka oluliselt niitmise intensiivsust. Sügise hakul viis Tallinna Kesklinna valitsus sel teemal läbi ka küsitluse, millest selgus, et enamik kohalikke elanikke arvas, et niita ei ole vaja või tuleks seda teha oluliselt vähem, kui seda siiani tehtud on. „Me võime järeldada, et ka teiste linnaosade elanikud arvavad nii ning järgmisel suvel plaanime samasugust lähenemist,“ ütleb Svet.
Niitmise intensiivsuse vähendamine ei tähenda aga tema sõnul sugugi seda, et rohealad vajaksid vähem hooldust. „Vastupidi, harvemini niidetud alad vajavad rohkem tähelepanu ja kompetentsi.“ Vähem niitmist tähendab elurikkuse hoidmist ja suurendamist.
Käesolevaks aastaks on Tallinnal ka veel mitu suurt rohe- ja haljasaladega seonduvat eesmärki. Kui praegu on Tallinnas kolm kaitseala – Pääsküla, Merimetsa ja Harku –, siis linn loodab sel aastal kehtestada veel kaks: Kakumäe ja Astangu-Mäeküla kaitseala. Samuti võetakse fookusesse linna kahe lineaarpargi, Putukaväila ja Klindipargi arendamine.
