Mis sellel aastal Tallinnas muutub?
(27)Millega jätkatakse Tallinna teekonda järjest rohelisemaks ning jätkusuutlikumaks linnaks saamise poole? Tallinna strateegiadirektor Raido Roop tutvustab, mis konkreetsemalt plaanis, millele tähelepanu pööratakse ning millise tuleviku poole Tallinnas püüeldakse.
Tallinnal on selja taha jäänud teguderohke Euroopa rohelise pealinna tiitliaasta. Küsimusele, kas 2023. aastal alguse saanud projektid jätkuvad ka käesoleval aastal, vastab strateegiadirektor Raido Roop, et loomulikult ning toob ka mõned näited. „Käima lükatud projektid jätkuvad, näiteks linnaruumiga tegelev „Rohejälg“, linnakodanikest moodustatud rahvakogu ettepanekute analüüs ning linna plaanidesse- tegevustesse sisse põimimine, aga ka ettevõtetega koostöös läbi viidav innovatsiooniprojekt Test in Tallinn. Me otsustasime jätkata nende rohelise pealinna projektidega, mis pooleli jäid või olidki mõeldud pikemaajalisena, strateegia 2035’st inspireerituna.“
Ühistranspordi tulevik Tallinnas
Nii saamegi teada, et pikemaajalisematest linna projektidest jätkub kindlasti ringmajanduse arendamine, ringmajade loomine ning säästliku transpordi edendamine, seejuures uued plaanitavad trammiliinid Liivalaia ja Pelguranna piirkonda, busside liinivõrgu kaasajastamine, trolliliikluse, rattateede võrgustiku arendamine jne. „Kui üldse ühistranspordist ja selle tulevikust natukene spetsiifilisemalt rääkida, siis Tallinna trollid ja trammid sõidavad juba praegu taastuvelektriga, bussidest ligi 40% kasutab biojäätmetest toodetud biogaasi ning loodame seda mahtu lähiaastatel oluliselt suurendada. Eesmärk on süsinikuneutraalne ühistransport aastaks 2035,“ ütleb Roop. Üks samme selle suunas on lähiajal ka elektrisõidukitele laadimistaristu loomine.
„Äsja vastu võetud Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava sätestab lähiaastateks mugavate ühistranspordi sõlmjaamade planeerimise ja väljaarendamise eri liikumisviiside ühendamiseks. Sõlmjaam koondab eri transpordiliike (buss, troll ja rööbastransport), sel on mitu eri ühendussuunda ja võimalusel peatuvad sõlmjaamas maakonnaliinid. Samuti on need ka võimalikult hästi ühendatud muude teenustega nagu autode lühirent, mikromobiilsus, taksoteenused, pakiautomaadid jms. Neis on ka piisav arv jalgrataste parkimiskohti, et sinna saaks liikuda jalgrattaga ning linna sisenevatel suundadel oleks võimaluse korral „Pargi ja reisi“ teenus, kuhu saaks auto jätta,“ täpsustab Roop ühistranspordi tulevikku Tallinnas. Esimesed sõlmpunktid võiksid tema sõnul tekkida Ülemistesse (Rail Baltica terminal) ja Kristiinesse.
Rahvakogu teemast ja ettepanekutest sai kindlasti hoogu juurde ka rohevõrgu teemaplaneeringu koostamine. Linn on viimastel aastatel ette valmistamas kahe uue kohaliku kaitseala, Astangu ja Kakumäe loomist, neist esimese moodustamisega tahame 2024. aastaks lõpule jõuda.“
Haljastus on fookuses
Kui korraks peatuda teemadel, mida rohkem silmaga näha, siis 2024. aastal jääb Tallinna tähelepanu kindlasti ka paremale haljastusele. Linn jätkab oma rohealade arendamisega, seehulgas rohealasid ühendavate rohekoridoride loomist. „2024. aastal algab loodetavasti kauaoodatud Putukaväila Põhja-Tallinna osa loomine, seal avatakse sel kevadel linna esimene rendiaed Pelguaed. Rahvakogu teemast ja ettepanekutest sai kindlasti hoogu juurde ka rohevõrgu teemaplaneeringu koostamine. Linn on viimastel aastatel ette valmistamas kahe uue kohaliku kaitseala, Astangu ja Kakumäe loomist, neist esimese moodustamisega tahame 2024. aastaks lõpule jõuda,“ kommenteerib ta.
Et rohelisemasse tulevikku jõuda, tuleb uuendusi läbi viia ka mujal. Näiteks Tallinna omanduses olevate hoonete juures. „Linna omandis olevatele hoonetele paigaldame pidevalt uusi päikeseparke. 2023. aastal korraldasime 30 päikesepargi hanked ja need saavad valmis hiljemalt 2024. aasta suveks. Muuhulgas paigaldame päikesepargi Tondiraba jäähallile, mis vajab jahutamiseks palju elektrit. Nüüd saab seda hall ise toota,“ ütleb Roop. Veel lisab ta, et mitmed uued avalikud objektid nagu lasteaiad või ringmajanduskeskused ehitatakse puidust, kasutades ka võimalusel puidujääke. Näiteks on Lasnamäele rajatavas ringmajas sellest valmistatud fassaadielemendid. „Tallinna eesmärk ehitada rohkem puitkonstruktsioonidega maju on keskkonnasõbralik, sest kasutatakse taastuvaid materjale. Lisaks rikastatakse linnaruumi ning antakse tööd kodumaistele puitmajade tootjatele. Kui kõik kulud kokku võtta, tuleb puitelementidest ehitamine odavam kui tavapäraselt betoonist ja plokkidest. Puidupõhiste materjalidega siseruumides on ka näiteks õhu kvaliteet parem.“
Polariseerivad teemad tuleb avada läbi selgitustöö
Üks tõeliselt polariseeriv teema on olnud niitmine. Pigem just see, et kuivõrd muudatusi mõttemaailmas on raske läbi viia, pole alati kõigile arusaadav, miks on suvel oluline lasta murul rahulikult kasvada. Nii on rohealade niitmise osas tulihingelisi pooldajaid ja sama tuliseid vastaseid. „See sama niitmine, õigemini niitmata jätmine, on hea näide tegelikult mõttemustri muutusele: selle kohta tehti mullu sügise hakul Kesklinna elanike seas küsitlus ja enamus kohalikke elanikke arvas, et niita ei tuleks või tuleks teha oluliselt vähem, kui seda siiani tehtud on. Me võime järeldada, et ka teiste linnaosade elanikud arvavad samamoodi. Igatahes on linna, Botaanikaaia ja Kadrioru pargi spetsialistid kevadeks välja töötamas linna uut niitmise kontseptsiooni, selleks, et leida tasakaal haljasalade hooldamise ja loodusliku mitmekesisuse toetamise vahel. Nii saame tagada inimestele tervisliku ja jätkusuutliku elukeskkonna ning säilitada linna bioloogilise mitmekesisuse.“
Oluliseks osaks rohelisema maailma ja linna mõistmisel on ka teavitustöö ning kaasamine, mida linn planeerib jätkata. „Keskkonnaharidus igale vanusele on olnud oluline osa rohelise pealinna programmist,“ ütleb Roop ning lisab, et samasugune rahvast kahte jagav on olnud reaktsioon ka praegu aktuaalsele teemale, millega linn soovib vähendada Tallinna kesklinnas maksimaalset lubatud sõidukiirust 30 km/h-ni. „Oluline on selgitada inimestele, miks linn teeb neid otsuseid – et muuta nende enda elukeskkonda paremaks,“ toob ta veel ühe näite.
Tallinna trollid ja trammid sõidavad juba praegu taastuvelektriga, bussidest ligi 40% kasutab biojäätmetest toodetud biogaasi ning loodame seda mahtu lähiaastatel oluliselt suurendada.
Rahva kaasatus peab jätkuma ja seda igal tasandil
Keskkonnaprobleemide lahendamine pole üksinda võimalik ning on tarvis, et kõik mõtleksid, millise elukeskkonna järgmistele põlvedele pärandame. Just seetõttu tehti Euroopa rohelise pealinna aastal koostööd nii Tallinna elanike kui ka siin tegutsevate ettevõtete ja muude organisatsioonidega. „Eesmärgiks ikka see, et muuta meie linna kestlikumaks, õppivamaks, nutikamaks ja kaasavamaks,“ ütleb Roop.
Töös oli ja ellu kutsuti mitu suurt kaasamisprojekti: Rohelise pealinna rahvakogu, Läänemere kampaania Save Our Sea, elurikkuse talgute programm, „Loome koos“ toetusprogramm jne. „Inimesed on löönud kaasa meie kampaaniates, näiteks proovinud Rohekompassi – andnud lubadusi, kuidas oma käitumisharjumusi keskkonnasäästlikumaks muuta.“ Ning miline on olnud tagaside? „Erinevatelt inimestelt saadud tagasiside järgi võib öelda, et neist osa võtnud inimesed tõesti tundsid linnaga koostöö üle rahulolu ja uhkust. Näiteks juba mainitud rahvakogu, millele saadeti kutse 30 000 eri linnaosa ja eri sotsiaalmajandusliku taustaga inimesele, kellest lõpuks moodustus 50-liikmeline rahvakogu ja kes esitas aasta lõpul linnale 39 ettepanekut Tallinna rohelisemaks muutmiseks. Protsessis osalenud linlaste tagasiside oli väga positiivne ning saime nii uusi ettepanekuid, kui ka kinnitust, et nii mõnedki juba töös olnud lahendused on just need, mida linlased meilt ootavad.“ Linnaametite juhtidest on linnavalitsuse korraldusega moodustatud juhtrühm, kelle ülesanne on töörühma ettevalmistava töö põhjal otsustada, milliste ettepanekutega, kuidas, milline üksus ja millisel ajaperioodil edasi minnakse. „Juhtrühm käib koos ja annab aru rahvakogu ettepanekute elluviimise korraldamisest korra kvartalis kuni 2024. aasta lõpuni,“ ütleb Roop. Lisaks avas uksed ka kaasamiskeskus „Avalinn“, mille eesmärk on hõlbustada linlaste osalemist linnaruumi kujundamise protsessides.
Kui rääkida koostööst ettevõtjatega, toob Roop välja mõned silmapaistvamad sündmused. Näiteks rahvusvahelise rohetehnoloogiate nädala, mille raames toimus 5 konverentsi, muuhulgas rohemess NEXPO Tallinn, targa linna konverents Smart Cities Convention, kõrgetasemeline foorum Cleantech Forum Europe, kus kohtusid tippjuhid, tegevjuhid, investorid ja valitsusasutused üle maailma. „Novembris sai Tallinnast nädalaks roheinnovatsiooni- ja tehnoloogiaalane kohtumispaik, kus kokku oli osalejaid 64-st riigist, ametlikke linnade delegatsioone 19. Konkreetselt NEXPOst võttis osa kokku 50 rohetehnoloogia eksponenti ja nende tagasiside on olnult väga positiivne – just sellise suunitlusega üritust tehnoloogiaettevõtete, linnade ja investorite kokku toomist oli väga oodatud.“.
Ka pole linnal puudust teadusprojektidest. „Rohelise pealinna kontekstis tooksin esile GreenTwinsi 3D mudeli projekti, milles lõid kaasa eksperdid Tallinna ja Helsingi linnast ning teadlased TalTechist ja Aalto ülikoolidest, mille tulemusena on loodud algorütmilised ehk ajas muutuvad puude ja põõsaste mudelid – kui näiteks soovitakse näha, milline näeb ühe planeeringu ala välja 20 aasta pärast sügisel, siis me saame näidata haljastusest võimalikult reaalset pilti. See mudel võimaldab meil näiteks projekteerimise käigus näha, kas ja kuidas puud võivad hakata olulisi objekte (näiteks valgusfoore) varjutama,“ selgitab Roop.
Kokkuvõtlikult: rohelised tegevused ei kao, roheline mõttemudel ainult süveneb ja sellest võidavad kõik!
Vastates küsimusele, mis on need eesmärgid, mille nimel töö käib, ütleb Roop, et linna eesmärk on kõiki rohelise mõttemaailmaga seotud tegevusi planeerides ja ellu viies lihtne. „Iga tavakodanik peab mõistma, et tema elukeskkond muutub paremaks, inimsõbralikumaks, mugavamaks. Täna oleme me teel linna poole, mida kirjeldatakse arengustrateegias Tallinn 2035 – roheline maailmalinn. Rohelises maailmalinnas elab tark, keskkonnateadlik ja -nõudlik linnakodanik. Läbi linnaelanike kaasamise me tagame, et Tallinn poleks roheline pealinn ainult 2023. aastal, vaid ka järgnevatel aastatel, üheskoos linnakeskkonda parendades.“
Ei saa jätta mainimata, et Tallinnal on oma inimeste jaoks mitmeid nn rohelisi toetusi. Näiteks ratta ostmise toetus, et edendada 10-15 aastaste laste seas jalgratturi juhilubade tegemist, suurendada laste teadlikkust ohutust liiklemisest ja kujundada ohutu liiklemise harjumusi. Korteriühistu saab taotleda toetust korterelamu juurde rattamaja ehitamiseks, aga ka toetusi „Hoovid korda“ või „Roheline õu“ hoovi haljastuse rajamiseks või korrastamiseks. Korterelamu energiatõhususe suurendamiseks ja välisilme parandamiseks on loodud toetus „Fassaadid korda“. Samuti jagatakse keskkonnaalal mittetulundustegevuse toetust MTÜ-dele.
Seega - rohelised tegevused Tallinna linnast ei kao, roheline mõttemudel ainult süveneb ja sellest võidavad kokkuvõttes kõik: nii linna elanikud kui ka linna külastavad inimesed!
