Tallinn aastal 2030: paneelmajad saavad roheenergiaga soojaks ja 50 000 elektrisõidukit vurab tänavatel
(105)Tallinn on võtnud vastu säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030, visiooniga jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Mida Tallinnas tehakse, et need eesmärgid täituksid?
Üks suur ja oluline suund Tallinnas energiatõhususe vallas on kaugküttevõrgu ning sellega köetavate hoonete, muu hulgas suurte nõukogudeaegsete paneelelamute tähelepanu alla võtmine. Linna kaugküttepiirkonnas on kokku 4792 hoonet, kaugküttevõrk on linnas 520 km ja seda on plaanis laiendada.
Tallinnas kaugküttesoojuse pakkuja Utilitas Tallinn on lubanud kaugküttesoojuse viia heitmevabaks juba enne 2030. aastat. „Sellest tulenevalt saavad kaugküttega liitunud tarbida heitmevaba soojust ja olla kliimaneutraalsed ning mitte panustada kliimamuutusi põhjustavate heitmete tekkesse,“ ütleb Tallinna Linnavaraameti hoonete energiatõhususe projektijuht Aare Vabamägi.
Tallinn on alustanud suuremate maagaasi tarbijate liitmist kaugküttevõrguga kohtades, kus kaugküttetorustik asub tarbijast sobival kaugusel. Vabamägi loetleb: 2023. aastal Kadriorus Kadrioru pargi ja presidendi kantselei hooned, 2025. aastal Kalamaja piirkonnas Salme kultuurimaja ja Kalamaja põhikool. „Linna hoonete kaugküttega liitumised algasid 2023 ja toimuvad edasi 2024. aastal veel ka Kopli piirkonnas, Alasi, Vasara ja Ankru tänavail. Sealsed senised ja ehitatavad sotsiaalmajad ning valmiv lasteaed liituvad kaugküttega. Paljude hulgas tuntud Põhjala tehase ala vana ja ka uus hoonestu on samuti kaugküttega liitunud ning sealsed arengud jätkuvad, silmapiiril on ka Kopli rahvamaja,“ lisab ta.
Euroopas ainulaadne naabruskonnapõhine renoveerimine
Üks moodus paneelelamuid energiatõhusamaks muuta on moodulrenoveerimine ehk maja terviklik soojustamine tehases toodetud soojustuselementidega. Tallinn plaanib praegu sellisena korda teha Energia tn 13 sotsiaalmaja. „TalTech on teinud sellisel moel juba kaks kortermaja ja neil on häid kogemusi selles valdkonnas. Tallinn teeb TalTechiga koostööd,“ räägib Vabamägi.
Edasi on juba kavandatud Akadeemia tee 32 ja Katleri tn 6 majad. „Üheksakorruselist kortermaja pole Eestis veel tehaseliselt toodetud soojustuselementidega terviklikult korda tehtud ja Tallinn tahab siinkohal olla eeskujuks ning julgustajaks, sest tuhanded kortermajad Lasnamäel, Õismäel ja Mustamäel vajavad lähiaastail terviklikku uuendamist. Kiireim ja kvaliteetseim võimalus seda teha on tehases toodetud soojustusmooduleid kasutades. Meie kodumaised tehased on praegu selle tellimuse ootel,“ lisab ta.
Külli Tammur Tallinna Strateegiakeskuse rohepöörde büroost veab Mustamäel projekti nimega „SOFTacademy“, mis tegeleb samuti moodulrenoveerimisega, aga laiemalt. „Nelja viiekorruselist elumaja renoveeritakse koostöös kohalike elanikega, et teha korda nii hooned kui ka neid ümbritsevad hoovid. Elanikud osalevad nende tööde kulude katmises, kasutades osaliselt KredExi toetust. Projekti tulemusena muutub elanike koduümbrus hubasemaks, luues võimalusi ühistegevusteks ja nauditavaks vaba aja veetmiseks. Seda koostöömudelit, mis saab Mustamäel 2027. aasta hilissuveks testitud, katsetatakse hiljem ka mujal linnas naabruskonnapõhiste korterelamute ja nendevaheliste avalike alade elavdamiseks,“ kirjeldab ta.
Projektis „SOFTacademy“ katsetatakse uusi lahendusi, mille valivad elanikud ühisarutelude käigus, näiteks liftide paigaldamine viiekorruselistesse majadesse, suuremate rõdude ehitamine, katusele aedade rajamine. Lisaks korrastatakse kõikide majade ümbrus vastavalt elanike soovidele, olgu selleks puhkealade loomine, jalgrajad, parkimise parendamine, jalgrattamajad või aiapaviljonid – otsustusõigus jääb elanikele.
„See konkreetne projekt on pilootprojekt, mis testib lahenduse elujõulisust – teeme Euroopas sellega üsna erandlikku tööd, sest sellise mahuga pilootprojekte, kus midagi nii mastaapset ka päriselt valmib, pole teada,“ lausub Tammur ja tunnustab ka korteriühistuid, kes projektis osalevad. „Hoonete rekonstrueerimiseks laenu võtmine ei olnud praeguses majandusolukorras kerge otsus. Siiski mõistsid elanikud projekti lisaväärtust ja -võimalusi ning otsustasid osaleda,“ ütleb ta.
„Kuigi üksikute hoonete renoveerimine on kestnud aastaid, nõuab kortermajade suur arv kiiremat tempot, et tagada inimestele mugavad ja kaasaegsed elutingimused paneelelamupiirkondades,“ lisab Tammur.
Päikesejaam aitab jääd valmistada
Üks energiatõhususe suundi Tallinnas on ka päikeseenergia arendamine: linn asus 2022. aastal oma hoonetele rajama päikeseelektrijaamu, et vähendada vajadust võrguelektri ostu ja ka elektri võrguteenuse järele. 2024. aastal valmivad viimased kolme esimese hankega rajatud 30 päikeseelektrijaamast.
„Sel aastal valmistatakse ette Tondiraba jäähalli katuse päikeseelektrijaam, mis toodaks heitmevaba elektrit jää tootmise seadmetele, seda iseäranis suvel, kus jää valmistamise kulu on suurem. Päikeseelektrijaamade rajamise põhimõte on olnud, et jaama toodang tarbitaks ära kohapeal ja võrku antakse minimaalne kogus. Erinevad hooned on päikeselisel ajal erineva tarbimisvajadusega ja tihti on juulis hoones tarbimisvajadus väike, samas päikesejaama toodang suur – nii otsitaksegi õige võimsusega jaamale optimaalne lahendus,“ räägib Vabamägi.
Palju need päikesejaamad kokku aitavad hoida? „Iga toodetud päikeseelektri megavatt-tund vähendab võrguelektriga võrrelduna heidet u 0,64 t/MWh. Siinkohal selline lihtsustatud näide: kui kõik Tallinna seni rajatud 30 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 1 MW toodaksid aastas kokku 1000 MWh elektrit, väheneks aastane heide võrreldes võrguelektriga 640 tonni,“ ütleb Vabamägi ja lisab, et ka võrguelektri heide väheneb, sest aina rohkem toodab võrku elektrit tuul, päike ja biomass. „Seega toimub heitme vähenemine nii elektrivõrgus kui ka et ise päikesest elektrit toota. Lõppeesmärk on ju üks: saada heitmevabaks,“ kirjeldab ta.
Vabamägi rõhutab, et mistahes roheline energia ei teki iseenesest ning kui üldine arusaam on, et kliima- ja keskkonnahoidlik energia on heitmevaba, siis ka seda energiat on vaja säästlikult kasutada – siis jagub seda rohkematele tarbijatele ja saame veelgi vähem fossiilkütustest energiat toota ning keskkonda sellega häirida. „Roheline energia ei ole alati odavaim valik energiate hulgast. Et heitmevaba ja kliimahoidlikku energiat rohkem toodetaks ning selle hind oleks fossiilenergiaga sama või taskukohasem, on sellele erinevaid soodustusi ja toetusi rakendatud. Me ise oleme nende toetuste rahastajad oma makstud maksude kaudu. Kasu saame ka me ise puhta õhu ja talutava kliima kaudu ning kohalikku majandusse ringlema jääva kohaliku kütuse kasutuse, maksude ja töötlemisest tekkiva teenuse ning tootmise rahavoo kaudu,“ selgitab Vabamägi.
Transpordis suund elektrile
Mis arengusuund on aga võetud transpordis kui ühes saastavamas valdkonnas? „Tallinn jõuab puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonnani vaid siis, kui kõik osapooled ehk ühis- ja eratransport, tööstused ning ettevõtted koos selle nimel tegutsevad. Esimeseks sammuks keskkonnasäästliku liikuvuse kujundamisel on oma liikumisharjumuste ülevaatamine: kas iga autosõit on vajalik või saab seda asendada jalgsi käimise, rattasõidu või ühistranspordi kasutamisega,“ ütleb Pille Arjakas Tallinna rohepöörde büroost.
Kui Tallinna ühistransport on linnakodanikele olnud tasuta juba kümme aastat, siis nüüd võetakse aktiivne suund transpordiühenduste parendamisele ja kiirendamisele ning bussipargi taastuvkütustele üle viimisele. Seda ilmestab hiljutine uudis, et linn võtab taas käsile trolliliikluse arendamise – lähiaastatel soetatakse 40 uut akutrolli ja rekonstrueerida tuleb ka trollide võrgutaristu.
Tallinna trollid ja trammid sõidavad juba praegu taastuvelektriga, bussidest ligi 40% kasutab biojäätmetest toodetud biogaasi – linn loodab seda mahtu lähiaastatel oluliselt suurendada. 2024. aastal jõuavad linnaliiklusesse esimesed elektribussid. Eesmärk on süsinikuneutraalne ühistransport aastaks 2035.
„Tallinna linna asutustes on juba aastaid kasutatud vaid taastuvatest kütustest või kütusevabadest allikatest toodetud elektrit. Selleks ostab Tallinn elektriga koos ka vastavad päritolutunnistused. Seega trollid ja trammid kasutavad vaid rohelist elektrit ega saasta linnaruumi heitmetega, samuti kasutatakse Tallinna bussiühistranspordis heitmevabu kütuseid aina enam,“ selgitab Vabamägi.
Kuidas enda kodu ise energiasäästlikumaks muuta?
Et aga küttearved oleksid väiksemad, saavad ka inimesed ise oma kodu energiatõhusamaks muuta. „Ilma ühtegi senti investeerimata on võimalik ruumide temperatuuri vähendada, kui need on liiga soojad,“ tuletab Vabamägi meelde lihtsa tõe. „Üks kraad toetemperatuuri langust annab u 5–10% kütteenergia vähenemist. Aknast soojust välja lasta ei ole mõistlik ega hooliv. Kodus ja ka tööl ei pea olema aasta ringi nii soe nagu suvel rannas – villane sokk ja pikk varrukas on abiks, kui küttearve liiga suur on.“
Ta lisab, et kui kodused kütte- ja elektriarved puudutavad inimesi isiklikult, siis näiteks tööl võib olla kohati tunne, et seal see meisse ei puutu ja energiasäästlikkus läheb meelest. „Tihti põlevad liigsed valgustid, aken on tuulutuse peal, kontor on liiga soe, tööriideid on minimaalselt,“ loetleb Vabamägi.
„Kahtlemata on siin erisusi, hooned on erinevad. Mõnes ei ole küte reguleeritav, mõni ruum on alaköetud, õhuvahetus ei toimi ja üheselt seda kõike kajastada ei saa. Taas on küsimus suhtumises, teadlikkuses ja ühises hoolivuses ning soovis säästa. Kustuta liigne valgus, silmad tahavad vahel lihtsalt hämarust, et pidevalt üsna räigest valguskumast rahu saada, ja lihtsalt naudi vahel kodus või looduses hämarust või ka täielikku pimedust – viimane on juba luksuseks muutunud, sest pimedust on väga raske leida – kõikjal on ööpäev ringi kunstvalgus, lisaks meile kõigile silma kiirgavatele ekraanidele. Ja kui satume pimedasse öösse ning näeme tähistaevast, tundub see imelisena, aga see on ju igal selgel õhtul meie kohal, me lihtsalt ei näe seda linnalises valgusreostuses,“ lisab ta.
„Hoolivusega saab säästa nii energiat kui ka tervist.“
